1. Miks lõi Jehoova teised elusolendid?

OLI aeg, mil Jehoova oli täiesti üksinda. Samas ei tundnud ta end üksildasena. Ta on ju igas mõttes täiuslik. Ent Jumal soovis, et oleks ka teisi, kes elust rõõmu tunneksid. Armastusest ajendatuna alustas ta loomistööd. (Laul 36:9; 1. Joh. 4:19.)

2. Milliseid tundeid tekitas Jeesuses ja inglites Jehoova loomistöö?

² Kõigepealt lõi Jehoova endale kaastöölise, oma poja Jeesuse. Seejärel lõi ta koos pojaga kõik muu, kaasa arvatud miljonid intelligentsed vaimolendid. (Kol. 1:16.) Jeesus oli väga rõõmus, et ta sai töötada koos oma isaga. (Õpet. 8:30.) Ka teistel Jumala ingelpoegadel oli põhjust rõõmustada. Nad nägid oma silmaga pealt, kui Jehoova ja Jeesus valmistasid taeva ja maa. Nad hõiskasid kiitust ja tundsid rõõmu kõige üle, mida Jehoova valmistas, eriti inimeste üle, kes olid tema loomistöö krooniks. (Iiob 38:7; Õpet. 8:31.) Kogu Jehoova loodu annab tunnistust tema armastusest ja tarkusest. (Laul 104:24; Rooml. 1:20.)

3. Mis on võimalik tänu Jeesuse lunastusohvrile? (Vt 1. Kor. 15:21, 22.)

³ Jehoova lõi inimesed selleks, et nad võiksid igavesti elada tema loodud imekenal planeedil. Ent kui Aadam ja Eeva mässasid oma taevase isa vastu, langes nende peale patu ja surma vari. (Rooml. 5:12.)  Mida Jehoova ette võttis? Ta andis kohe teada, kuidas ta inimkonna päästab. (1. Moos. 3:15.) Jehoova otsustas tuua oma poja Jeesuse lunastusohvriks, et vabastada Aadama ja Eeva järeltulijad patust ja surmast. Sellega andis ta igale inimesele võimaluse hakata teda teenima ja saada igavene elu. (Joh. 3:16; Rooml. 6:23; loe 1. Korintlastele 15:21, 22.)

4. Mis küsimusi me selles artiklis arutame?

⁴ Jumala tõotus äratada surnud üles võib tekitada omajagu küsimusi. Siin artiklis räägime sellest, kuidas võib ülesäratamine toimuda; kas me tunneme siis oma lähedased ära; mida head ülesäratamisega kaasneb; mida õpetab ülesäratamine meile Jehoova armastuse, tarkuse ja kannatlikkuse kohta.

5. Miks on mõistlik arvata, et ülesäratamine toimub korra järgi?

⁵ Jehoova äratab oma poja kaudu üles miljonid inimesed. Võib aga oletada, et ta ei too neid kõiki tagasi ellu ühekorraga. Miks võib nii arvata? Selline inimeste arvu plahvatuslik kasv põhjustaks tõenäoliselt kaose. Jehoova ei tekita kunagi mingit segadust. Ta teab, et rahu tagamiseks peab olema kord majas. (1. Kor. 14:33.) Jehoova tegutses targalt ja kannatlikult, kui valmistas koos Jeesusega järk-järgult ette maakera, enne kui ta lõi inimesed. Ka Jeesus tegutseb targalt ja kannatlikult, kui ta tuhandeaastase valitsuse ajal Harmagedoonis ellujäänuid juhib,  et maa ülesäratatavate jaoks ette valmistada.

6. Keda äratab Jehoova üles? (Vt Ap. t. 24:15.)

⁶ Neil, kes Harmagedooni üle elavad, seisab ees tähtis ülesanne. Nad peavad ülesäratatutele õpetama, mida Jehoova neilt ootab ja mis on tema kuningriik. On ju enamik neist, kes üles äratatakse, nii-öelda ülekohtused. (Loe Apostlite teod 24:15.) Paljud neist peavad tegema enda juures suuri muudatusi, et saada osa õnnistustest, mis on võimalikud tänu Kristuse lunastusohvrile. Mõtle, kui suur töö on aidata miljonitel inimestel, kes Jehoovast midagi ei tea, tõde tundma õppida. Kas iga inimesega uuritakse Piiblit nii nagu praegu? Kas kõik ülesäratatud määratakse kogudustesse? Kas neile antakse väljaõpet, et nad saaksid õpetada uusi ülesäratatuid? Aeg annab arutust. Me teame aga, et Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpus „Jehoova tundmine täidab maa”. (Jes. 11:9.) Need tuhat aastat on tõesti täis põnevat tegevust!

7. Miks mõistavad Jehoova teenijad ülesäratatute pingutusi, kui nad neid õpetavad?

⁷ Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal tuleb kõigil Jehoova teenijatel teha muudatusi, et talle meelepärased olla. Seetõttu mõistavad nad hästi, milliseid pingutusi peavad ülesäratatud tegema, et hüljata väärad mõtted ja soovid ning elada Jehoova põhimõtete järgi. (1. Peetr. 3:8.) Kui ülesäratatud näevad, et kõik Jehoova teenijad töötavad alandlikult oma pääste nimel, tõmbab see tõenäoliselt neidki Jehoova ligi. (Filipl. 2:12.)

8. Miks võib arvata, et me tunneme oma ülesäratatud sugulased ja sõbrad ära?

⁸ On mitu põhjust, miks me võime arvata, et me tunneme ära oma lähedased, kes üles äratatakse. Näiteks, kui mõelda juba toimunud ülesäratamistele, siis võib eeldada, et Jehoova loob need inimesed uuesti sellisena, nagu nad vahetult enne surma välja nägid, rääkisid ja mõtlesid. Nagu me teame, võrdles Jeesus surma magamisega ja surmast ülestõusmist unest ärkamisega. (Matt. 9:18, 24; Joh. 11:11–13.) Kui inimene unest ärkab, on ta samasugune kui enne magama jäämist. Tal on sama välimus, kõneviis ja mälestused. Mõtleme Laatsaruse loole. Ta oli juba neli päeva surnud ja tema keha oli hakanud lagunema. Ent kui Jeesus ta üles äratas, tundsid õed ta otsekohe ära ja ilmselgelt mäletas Laatsarus ka neid. (Joh. 11:38–44; 12:1, 2.)

9. Miks ei ole ülesäratatud inimesed kohe täiusliku mõistuse ja kehaga?

⁹ Jehoova on lubanud, et Kristuse valitsuse all ei ütle enam keegi: „Ma olen haige.” (Jes. 33:24; Rooml. 6:7.) Sellest võib järeldada, et neile, kes surnust üles äratatakse, luuakse terve keha. Ent see ei tähenda, et nad oleksid kohe täiuslikud. Kui nad oleksid, ei pruugiks nende lähedased neid isegi ära tunda. Võib arvata, et inimesed saavad Kristuse tuhandeaastase valitsuse jooksul täiuslikuks järk-järgult. Alles tuhandeaastase rahuriigi lõpus annab Jeesus kuningavalitsuse üle oma isale. Siis on see valitsus oma töö ära teinud ja inimesed on  saanud täiuslikuks. (1. Kor. 15:24–28; Ilm. 20:1–3.)

10. Mida sa võid tunda, kui kohtud ülesäratatud lähedastega?

¹⁰ Kujutle, mida sa võid tunda, kui kohtud taas oma lähedastega, kes on surnust üles äratatud. Ilmselt oled sa nii rõõmus, et ei tea, kas nutta või naerda. Ehk laulad suurest heameelest Jehoovale lausa kiituslaulu. Kindel on aga see, et sa tunned suurt armastust oma taevase isa ja tema poja vastu, et nad sellise imelise kingituse on teinud.

11. Mis ootab ees neid ülesäratatuid, kes elavad kooskõlas Jumala põhimõtetega? (Vt Joh. 5:28, 29.)

¹¹ Kujutle, millist rõõmu võivad tunda ülesäratatud, kui nad võtavad seljast vana isiksuse ja hakkavad elama kooskõlas Jumala põhimõtetega. Need, kes teevad selliseid muudatusi, saavad elada maa peal igavesti. Aga neil, kes mässavad Jumala vastu, ei lasta rikkuda paradiisis valitsevat rahu. (Jes. 65:20; loe Johannese 5:28, 29.)

12. Mida kogeb Jumala rahvas kuningriigivalitsuse all?

¹² Kuningriigivalitsuse all kogeb Jumala rahvas, kui tõesed on sõnad: „Jehoova õnnistus on see, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa sellele valu.” (Õpet. 10:22.) Püha vaimu abil saavad Jehoova teenijad vaimselt rikkaks. See tähendab, et nad saavad üha enam Kristuse sarnaseks ja liiguvad täiuse poole. (Joh. 13:15–17; Efesl. 4:23, 24.) Iga päevaga saavad nad järjest tugevamateks, tervemateks ja paremateks inimesteks. Sellisest elust võib vaid rõõmu tunda. (Iiob 33:25.) Kuidas aga võib ülestõusmisele mõtlemine aidata sind praegu?

13. Kuidas näitab tekst Laul 139:1–4, kui hästi Jehoova meid tunneb, ja kuidas ülesäratamine seda kinnitab?

¹³ Nagu me oleme juba arutanud, taastab Jehoova ülesäratatud inimeste mälestused ja iseloomujooned. Mõtle, mida see tähendab. Jehoova armastab sind nii väga, et hoiab meeles kõik sinu mõtted, tunded, sõnad ja teod. Nii et kui peaks olema vaja sind üles äratada, suudab ta kergesti taastada su mälu, hoiakud ja isiksuse eripära. Taavet oli teadlik, kui hästi Jehoova igat inimest tunneb. (Loe Laul 139:1–4.) Kuidas mõjutab teadmine, et Jehoova meid üdini tunneb, meie praegust elu?

14. Kuidas peaks meid mõjutama teadmine, et Jehoova tunneb meid nii hästi?

¹⁴ Teadmine, et Jehoova meid läbinisti tunneb, ei peaks meid hirmutama. Pea meeles, et Jehoova hoolib meist väga. Igaüks meist kõigi oma eripäradega on talle kallis. Ta teab kõiki meie eluseiku, mis teevad meist selle, kes me oleme. Tõesti julgustavad mõtted! Me ei peaks kunagi tundma, et oleme üksi jäetud. Jehoova on iga päev ja iga hetk meie kõrval ning on valmis meid aitama. (2. Ajar. 16:9.)

15. Kuidas näitab see, et Jehoova on andnud meile ülestõusmislootuse, tema tarkust?

¹⁵ Surmahirm on vägev relv. Saatana võimu all olevad inimesed võivad  ähvardada teisi surmaga, et need reedaksid oma sõbrad või loobuksid oma veendumustest. Kuid meie puhul sellised ähvardused ei toimi. Me teame, et kui vaenlased meilt elu võtavad, äratab Jehoova meid üles. (Ilm. 2:10.) Me oleme veendunud, et mitte miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. (Rooml. 8:35–39.) Kui tark oli küll Jehoovast anda meile ülestõusmislootus! See jätab Saatana ilma ühest kõige võimsamast relvast ja annab meile vankumatu julguse.

16. Mille üle oleks hea mõtiskleda ja miks?

¹⁶ Kui Jehoova vaenlased ähvardavad sind surmaga, siis kas oled valmis usaldama oma elu Jehoova hoolde? Kuidas seda praegu kindlaks teha? Üks võimalus on mõelda sellele, kas sinu igapäevaotsused näitavad, et usaldad Jehoovat. (Luuka 16:10.) Võid mõelda ka sellele, kas sinu elustiilist ilmneb, et sa usaldad Jehoova tõotust hoolitseda sinu aineliste vajaduste eest. (Matt. 6:31–33.) Selline mõtisklemine aitab sul aru saada, kui palju sa Jehoovat usaldad ja kas oled valmis mistahes katsumuses kindlaks jääma. (Õpet. 3:5, 6.)

17. a) Kuidas ilmneb seoses ülesäratamisega Jehoova kannatlikkus? b) Kuidas me saame Jehoova kannatlikkuse eest oma tänumeelt väljendada?

¹⁷ Jehoova on määranud päeva ja tunni, mil ta teeb sellele vanale maailmale lõpu. (Matt. 24:36.) Ta pole kärsitu ega tegutse ennatlikult. Jehoova soovib väga surnuid üles äratada, kuid ta on kannatlik. (Iiob 14:14, 15.) Ta ootab selleks õiget aega. (Joh. 5:28.) Me oleme Jehoovale tema kannatlikkuse eest tänulikud. On ju tänu tema kannatlikkusele olnud paljudel inimestel, sealhulgas meil, aega oma patte kahetseda. (2. Peetr. 3:9.) Jehoova soovib, et võimalikult paljud inimesed saaksid igavese elu. Kuidas me saame oma tänumeelt väljendada? Kui otsime neid, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”, ning aitame neil Jehoovat armastama ja teenima hakata. (Ap. t. 13:48.) Nii on ka neil tänu Jehoova kannatlikkusele võimalus pääseda.

18. Miks me peaksime olema teistega kannatlikud?

 ¹⁸ Jehoova ei oota meilt täiuslikkust enne kui tuhande aasta lõpus. Seni on ta kannatlikult valmis meie eksimustest mööda vaatama. Seepärast on ka meil põhjust otsida teistes head ja olla nendega kannatlik. Mida tegi üks õde, kelle abikaasal tekkis raske ärevushäire? Mees lõpetas seetõttu isegi koosolekutel käimise. „See oli väga keeruline aeg,” sõnab see õde. „Meie tulevikuplaanid olid pea peale pööratud.” Ent meie õde oli oma mehega väga kannatlik. Ta toetus Jehoovale ega andnud alla. Ta ei keskendunud probleemile, vaid otsis oma mehes head. Naine ütleb: „Mu abikaasal on väga häid omadusi ja ta teeb oma parima, et sammhaaval taastuda.” On tähtis, et oleksime kannatlikud oma pereliikmete ja usukaaslastega, kes püüavad katsumustega toime tulla.

19. Mida meil tuleks teha?

¹⁹ Kui maa loodi, siis Jeesus ja inglid rõõmustasid. Ent kujutle, kui õnnelikud on nad siis, kui maa on täis täiuslikke inimesi, kes armastavad ja teenivad Jehoovat. Kujutle, millist rõõmu tunnevad need, kes on võetud maa pealt taevasse, kui nad näevad oma töö vilja. (Ilm. 4:4, 9–11; 5:9, 10.) Ja kujutle aega, mil valupisarate asemel on rõõmupisarad ning haigused, kurbus ja surm on igaveseks kadunud. (Ilm. 21:4.) Seni aga püüa jäljendada oma armastavat, tarka ja kannatlikku Isa. Kui sa seda teed, ei kaota sa rõõmu isegi katsumuste korral. (Jaak. 1:2–4.) Kui tänulikud me oleme Jehoova tõotuse eest äratada surnud üles! (Ap. t. 24:15.)