Noored, teie elu võib olla tõeliselt õnnelik
„Sa annad mulle teada elutee.” (LAUL 16:11)
1., 2. Kuidas ilmneb ühe kooliõpilase kogemusest, et elus on võimalik teha muudatusi?
TONY kasvas üles ilma isata. Ta käis keskkoolis, kuid tal polnud õppimise vastu erilist huvi. Tal oli lausa mõte kool pooleli jätta. Nädalavahetused veetis ta kas kinos või koos sõpradega. Tony polnud vägivaldne ega tarvitanud narkootikume. Tal lihtsalt polnud elus mingit eesmärki. Samuti kahtles ta Jumala olemasolus. Siis kohtas ta Jehoova tunnistajatest abielupaari, rääkis neile oma kahtlustest ja esitas küsimusi. Nad andsid talle brošüürid „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust” ja „Kas elu on loodud?”.
2 Kui see abielupaar teda järgmine kord külastas, oli Tony suhtumises toimunud kannapööre. Ta oli uurinud neid brošüüre nii põhjalikult, et need olid lausa kapsad. Nüüd oli ta kindel, et Jumal peab olemas olema. Tony nõustus piibliuurimisega ja vähehaaval tema maailmavaade muutus. Temast sai kooli üks parimaid õpilasi. Isegi direktor, kes oli teadlik Tony vastleitud usust, oli üllatunud. Ta lausus: „Sinu hoiak ja hinded on tunduvalt paranenud. Kas asi on selles, et sa käid läbi Jehoova tunnistajatega?” Tony kinnitas seda ning Laul 68:5.)
sai talle kuulutada. Ta lõpetas edukalt keskkooli ning teenib praegu pioneeri ja koguduseabilisena. Ta on õnnelik, et tal on nüüd hooliv isa Jehoova. (ALLU JEHOOVALE JA SIND SAADAB EDU
3. Millist nõu annab Jehoova noortele?
3 Tony kogemus tõendab, et Jehoova hoolib noortest. Ta soovib, et sul läheks elus hästi. Seetõttu annab ta sulle nõu: „Pea ... oma vägevat Loojat meeles oma nooruspäevil.” (Kog. 12:1.) Seda pole nüüdses maailmas alati lihtne teha, kuid see pole võimatu. Jumala abiga võid olla edukas nii praegu kui ka tulevikus. Selle näitlikustamiseks mõelgem sellele, kuidas iisraellased tungisid tõotatud maale, ning Taaveti ja Koljati loole.
4., 5. Mida me õpime iisraellaste võidust kaananlaste üle ning Taaveti võidust Koljati üle? (Vaata pilte artikli alguses.)
4 Kui iisraellased lähenesid tõotatud maale, ei käskinud Jumal neil lihvida võitlusoskust ja treenida sõjaks. (5. Moos. 28:1, 2.) Selle asemel ütles ta neile, et nad alluksid tema juhtnööridele ja usaldaksid teda. (Joosua 1:7–9.) Inimlikust vaatepunktist võis selline nõuanne tunduda imelik. Kuid see oli parim nõuanne, sest Jehoova andis oma rahvale kaananlaste üle ühe võidu teise järel. (Joosua 24:11–13.) Tõesti, Jumalale allumine nõuab usku, kuid seda saadab alati kordaminek. See oli nii tol ajal ja on ka praegu.
5 Koljat oli vägev sõdalane. Ta oli ligi kolm meetrit pikk ja hästi relvastatud. (1. Saam. 17:4–7.) Taavetil aga oli vaid ling ja usk oma Jumalasse Jehoovasse. Neile, kel puudus usk, võis Taavet paista rumalana. Kuidas nad küll eksisid! Tegelikult oli rumal hoopis Koljat. (1. Saam. 17:48–51.)
6. Mida me arutame selles artiklis?
6 Eelmises artiklis arutasime nelja mõtet, mis aitavad meil olla õnnelikumad. Me õppisime, et meil tuleb toita end vaimse toiduga; leida häid sõpru, kes armastavad Jumalat; seada mõttekaid eesmärke ning hinnata vabadust, mille Jumal on meile andnud. Selles artiklis vaatleme neid mõtteid lähemalt ning arutleme põhimõtete üle, mida leiame Laulust 16.
TOIDA END VAIMSE TOIDUGA
7. a) Milline on vaimne inimene? b) Mis oli Taaveti „osa” ja kuidas see teda mõjutas?
7 Vaimsel inimesel on usk Jumalasse ja ta püüab omandada Jehoova mõttelaadi. Ta otsib Jumalalt juhatust ja kuuletub talle. (1. Kor. 2:12, 13.) Taavet on selles heaks eeskujuks. Ta laulis: „Jehoova on mu osa, mu liisuosa ja rõõmukarikas.” (Laul 16:5.) Tema „osaks” olid head suhted Jehoovaga ja ta otsis tema juurest varju. (Laul 16:1.) Mis oli selle tulemus? Ta ütles, et ta hing hõiskab. Miski muu ei toonud Taavetile suuremat rõõmu kui lähedased suhted Jumalaga. (Loe Laul 16:9, 11.)
8. Mis on mõned tegurid, mis teevad sind tõeliselt õnnelikuks?
8 Inimesed, kes on keskendunud naudingutele ja rikkuse taotlemisele, ei koge sellist rõõmu, mida Taavet tundis. (1. Tim. 6:9, 10.) Üks vend Kanadast ütleb: „Tõeline rahulolu ei tulene sellest, mida me saame, vaid sellest, mida me anname Jehoovale, kellelt tuleb iga hea and.” (Jaak. 1:17.) Usu kasvatamine Jehoovasse ja tema teenimine annavad sinu elule mõtte ja teevad tõeliselt õnnelikuks. Kuidas oma usku tugevdada? Sul tuleb veeta aega koos Jehoovaga. Selleks on vaja lugeda Jumala sõna, vaadelda tema kätetööd ja mõtiskleda tema omaduste üle, sealhulgas armastuse üle, mida ta sinu vastu osutab. (Rooml. 1:20; 5:8.)
9. Kuidas sa saad jäljendada Taaveti eeskuju ja lasta Jumala sõnal end vormida?
9 Jumala armastus meie vastu väljendub vahel isalikus manitsemises. Taavet pidas sellist manitsust väärtuslikuks. Ta ütles: „Ma ülistan Jehoovat, kes mulle nõu on andnud. Ööselgi noomivad mind mu sisimad mõtted.” (Laul 16:7.) Ta mõtiskles Jumala mõtete üle, lastes neil end vormida. Kui sina teed samamoodi, suureneb sinu armastus Jumala vastu ja kasvab soov täita tema tahet. Nii saab sinust vaimselt küps kristlane. Õde Christin ütleb: „Kui uurin sügavuti Piiblit ja mõtisklen loetu üle, tunnen, et Jehoova lasi selle justkui minule kirja panna.”
10. Miks on hea olla vaimne inimene, nagu tuleb välja salmist Jesaja 26:3?
10 Kui sa oled vaimne inimene, siis näed praegust maailma ja selle tulevikku nagu Jumal. Jehoova annab sulle selleks tarkust ja arusaamist. Miks ta seda teeb? Ta tahab, et teaksid, mis on elus kõige tähtsam, langetaksid tarku otsuseid ning vaataksid tulevikku kartuseta. (Loe Jesaja 26:3.) Vend Joshua, kes elab USA-s, märgib: „Kui püsime Jehoova ligi, näeme selgelt, mis on elus tõeliselt tähtis.”
VALI ENDALE HÄID SÕPRU
11. Kuidas valis Taavet endale sõpru?
11 Loe Laul 16:3. Taavet teadis, kuidas leida häid sõpru. Seltsimine nendega, kes armastasid Jehoovat, tõi talle suurt rõõmu. Ta nimetas neid pühadeks, sest nad järgisid Jumala puhtaid moraalinorme. Ühel teisel laulukirjutajal olid sõprade valimisel samad põhimõtted. Ta kirjutas: „Ma olen kõigi nende sõber, kes sind kardavad ja su korraldusi järgivad.” (Laul 119:63.) Eelmises artiklis nägime, et igal noorel on võimalik leida palju häid sõpru nende hulgast, kes teenivad Jehoovat. Ja muidugi võivad nad olla ka eri vanuses.
12. Miks olid Taavet ja Joonatan head sõbrad?
12 Taavet ei valinud sõpru vaid oma eakaaslaste hulgast. Kas mäletad, kes oli üks tema lähedane sõber? See oli Joonatan. Lugu nendevahelisest sõprussuhtest on üks kaunimaid, mis on Piiblisse talletatud. Kas sa tead, et Joonatan oli Taavetist umbes 30 aastat vanem? Miks olid nad nii head sõbrad? Neil mõlemal oli usk Jumalasse ja sügav lugupidamine teineteise vastu. Samuti hindasid nad üksteise häid omadusi, näiteks julgust, mida kumbki Jumala vaenlaste vastu võideldes ilmutas. (1. Saam. 13:3; 14:13; 17:48–50; 18:1.)
13. Kuidas saaksid sina leida rohkem sõpru? Too näide.
13 Nagu Taavet ja Joonatan, võime ka meie tunda suurt rõõmu sõprusest nendega, kes armastavad Jehoovat ja usaldavad teda. Kiera, kes on teeninud Jumalat juba aastaid, ütleb: „Mul on sõpru kogu maailmas. Neil kõigil on erinev taust ja kultuur.” Kui avardad samamoodi oma südant, siis koged Piibli õpetuse ja püha vaimu ühendavat jõudu.
SEA MÕTTEKAID EESMÄRKE
14. a) Mis aitab sul seada mõttekaid eesmärke? b) Mida ütlevad mõned noored vaimsete eesmärkide kohta?
14 Loe Laul 16:8. Taavet keskendus Jumala teenimisele. Ka sina võid tunda rõõmu tõeliselt õnnelikust elust, kui hoiad Jehoova teenimise oma elus esikohal ja sead eesmärke, mis on tema tahtega kooskõlas. Vend Steven ütleb: „Kui ma mingi eesmärgi nimel tööd teen, selle saavutan ja oma edusammudele tagasi vaatan, toob see mulle suurt rõõmu.” Noor vend Saksamaalt, kes teenib praegu välismaal, märgib: „Ma ei tahaks vanas eas oma elule tagasi vaadates tõdeda, et elasin vaid iseendale.” Kas oled mõelnud samamoodi? Kasuta siis oma oskusi ja andeid, et tuua au Jehoovale ja aidata teisi. (Gal. 6:10.) Sea endale vaimseid eesmärke ja palu Jehoovalt abi nende saavutamiseks. Ta vastab rõõmuga sellistele palvetele. (1. Joh. 3:22; 5:14, 15.)
15. Milliseid eesmärke sa võiksid endale seada? (Vaata kasti „ Mõttekaid eesmärke”.)
15 Milliseid eesmärke sa võiksid seada? Näiteks võid sa püüda vastata koosolekul oma sõnadega. Samuti võid võtta eesmärgiks alustada pioneerteenistust või teenida Peetelis. Sa võid proovida uut keelt õppida, et minna teenima võõrkeelsele territooriumile. Noor täisajaline teenija Barak ütleb: „Igal hommikul ärkan teadmisega, et annan Jehoovale oma parima. Ükski teine tegevus ei too sellist rahulolu.”
PEA KALLIKS JUMALA ANTUD VABADUST
16. Kuidas suhtus Taavet Jehoova seadustesse ja põhimõtetesse ning miks ta nii suhtus?
16 Loe Laul 16:2, 4. Eelmisest artiklist saime teada, et Jumala seaduste ja põhimõtete järgi elamine teeb meid vabaks. Need õpetavad armastama head ja vihkama halba. (Aamos 5:15.) Taavet mõistis, et Jehoova on „headuse läte”. Heebrea sõna, mis siin on tõlgitud vastega „headus”, kannab endas mõtet moraalsest laitmatusest ja vooruslikkusest. Jehoova teeb kõike headusest ja kõik hea tuleb temalt. Taavet pingutas, et jäljendada Jumalat ja ilmutada headust. Samuti õppis Taavet vihkama seda, mis on Jumala silmis halb. Sinna hulka kuulub ebajumalateenimine, mis rikub inimest ja röövib Jehoovalt austuse, mida ta väärib. (Jes. 2:8, 9; Ilm. 4:11.)
17., 18. a) Mida ütles Taavet ebajumalateenimise tagajärgede kohta? b) Kuidas inimesed tänapäeval „suurendavad oma valu”?
17 Piibliaegadel oli seksuaalne ebamoraalsus tihti ebajumalateenimise osa. (Hoosea 4:13, 14.) Selline teenimisviis oli patusele inimesele ahvatlev. See aga ei toonud kestvat õnne. Otse vastupidi. Taavet kirjutas: „Kes käivad ebajumalate järel, suurendavad oma valu.” Lisaks põhjustasid ebajumalateenijad piinavaid kannatusi paljudele lastele. (Jes. 57:5.) Jehoova jälestas sellist julmust. (Jer. 7:31.) Kui sina elanuks tol ajal, oleksid olnud kindlasti tänulik, kui sinu vanemad oleksid usaldanud Jehoovat ja talle kuuletunud.
18 Ka tänapäeval sallivad paljud valereligioonid seksuaalset ebamoraalsust, sealhulgas homoseksuaalsust. Sellise nii-öelda moraalselt vaba käitumise tagajärjed pole aga muutunud. (1. Kor. 6:18, 19.) Ilmselt oled märganud, et inimesed vaid „suurendavad oma valu”. Seega, kallis noor, kuula oma taevast isa. Tugevda oma veendumust, et talle allumine on sinu parimates huvides. Mõtiskle tõsiselt ebamoraalsete tegude halbade tagajärgede üle. Siis mõistad, et ükski ajutine nauding pole väärt valu, mida see kaasa toob. (Gal. 6:8.) Joshua, keda varem tsiteeriti, ütleb: „Meil on vabadus toimida, kuidas soovime, kuid oma vabaduse valesti kasutamine ei tee õnnelikuks.”
19., 20. Millised õnnistused ootavad ees neid noori, kes usaldavad Jehoovat ja kuuletuvad talle?
19 Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Kui te järgite minu õpetust, siis te olete tõesti minu jüngrid ja õpite tundma tõde ja tõde teeb teid vabaks.” (Joh. 8:31, 32.) Tõde teeb meid vabaks valereligioonist, teadmatusest ja ebausust. Tulevikus ootab meid ees „Jumala laste võrratu vabadus”. (Rooml. 8:21.) Sa võid selle vabaduse eelmaiku tunda juba praegu, kui järgid Jeesuse õpetust. Sel viisil õpid tõde tundma mitte ainult teadmisi omandades, vaid selle järgi ka elades.
20 Noored, pidage kalliks vabadust, mille Jumal on teile andnud. Kui kasutate seda targalt, siis loote kindla aluse tulevikuks. Üks noor vend ütleb: „Kui kasutad noorena oma vabadust targalt, aitab see sind tulevikus, kui sul tuleb otsustada näiteks seda, millist tööd valida ja kas abielluda või jääda mõneks ajaks vallaliseks.”
21. Kuidas püsida teel, mis viib tõelisse ellu?
21 Praeguses maailmas on isegi niinimetatud hea elu ebakindel ja üürike. Me ei tea sedagi, milline on meie elu homme. (Jaak. 4:13, 14.) Tark on seega valida tee, mis viib tõelisse ellu – igavesse ellu. (1. Tim. 6:19.) Muidugi ei sunni Jumal meid sellel teel käima. Valik tuleb teha meil endal. Tee Jehoova oma „osaks”, tugevdades iga päev oma suhteid temaga. Tunne rõõmu kõigest heast, millega ta on su elu täitnud. (Laul 103:5.) Ole kindel, et Jehoova saab sulle anda rohkesti rõõmu ja igavest õnne. (Laul 16:11.)