1., 2. Milline imeline lootus on tõelistel jumalateenijatel?

LOOTUS on inimestele väga oluline. Paljud loodavad, et nende abielu on õnnelik, et nende lapsed on terved või et nad paranevad raskest haigusest. Meie kui kristlased võime soovida samu asju. Kuid meil on veel üks palju võimsam lootus. Me loodame elada igavesti ja näha tulevikus oma lähedasi, kes on surnud.

² Paulus ütles: „Mul on sama lootus ..., et Jumal äratab üles nii õiged kui ka ülekohtused.” (Ap. t. 24:15.) Paulus polnud sugugi esimene, kes rääkis ülesäratamislootusest. Seda tegi ka Iiob. Ta oli kindel, et Jumal peab teda meeles ja toob ta tulevikus ellu tagasi. (Iiob 14:7–10, 12–15.)

3. Miks meil tasub uurida 15. peatükki esimesest kirjast korintlastele?

³ Surnute ülesäratamine on osa kristliku õpetuse vundamendist. (Heebr. 6:1, 2.) Paulus rääkis sellest oma esimeses kirjas korintlastele, 15. peatükis. Tema mõtted võisid olla esimese sajandi kristlastele väga julgustavad. Samuti on need julgustavad meile. Need tugevdavad meie lootust, et tuleb surnute ülesäratamine.

4. Miks me võime uskuda surnute ülesäratamist?

⁴ Kõige tähtsam põhjus, miks me võime uskuda surnute ülesäratamisse, on see, et Jeesus Kristus on surnuist üles äratatud. See oli osa heast sõnumist, mida Paulus korintlastele rääkis. (1. Kor. 15:1, 2.) Ta ütles lausa, et kui kristlased ei usuks Kristuse ülestõusmisse, oleks nende usk kasutu. (1. Kor. 15:17.) Usk Jeesuse ülesäratamisse  on meie kristliku lootuse alus.

5., 6. Miks on tekst 1. Korintlastele 15:3, 4 meile oluline?

⁵ Oma arutluskäigu alguses mainis Paulus kolme tõsiasja. 1) „Kristus suri meie pattude eest”, 2) ta maeti, 3) ta „äratati üles kolmandal päeval, nagu pühakiri ütleb”. (Loe 1. Korintlastele 15:3, 4.)

⁶ Miks on Jeesuse surm, matmine ja ülesäratamine meile olulised? Prohvet Jesaja ennustas, et messias lõigatakse ära elavate maalt ja talle antakse matmispaik jumalatute juurde. Ent sellega on seotud midagi palju enamat. Jesaja lisas, et messias kannab paljude pattu. Jeesus tegi seda siis, kui andis oma elu lunastusohvriks. (Jes. 53:8, 9, 12; Matt. 20:28; Rooml. 5:8.) Seega annavad Jeesuse surm, matmine ja ülesäratamine meile kindla veendumuse, et meid vabastatakse patust ja surmast ning et me võime taas näha oma surnud lähedasi.

7., 8. Mis aitab kristlastel uskuda, et Jeesus on üles äratatud?

⁷ Nagu arutasime, on meie lootus, et tuleb surnute ülesäratamine, seotud Jeesuse ülesäratamisega. Seepärast peame olema veendunud, et Jeesus on üles äratatud. Miks me võime selles kindlad olla?

⁸ Ülesäratatud Jeesust nägid paljud. (1. Kor. 15:5–7.) Esimesena tõi Paulus välja Peetruse (Keefase). Terve rühm jüngreid kinnitas, et Peetrus nägi ülesäratatud Jeesust. (Luuka 24:33, 34.) Lisaks nägid Jeesust tema 12 apostlit. Jeesus ilmutas end ka „ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale”. Ilmselt toimus see rõõmurohkel kogunemisel Galileas, mida mainitakse tekstis Matteuse 28:16–20. Jeesus ilmutas end ka Jaakobusele, tõenäoliselt oma poolvennale, kes varem ei uskunud, et Jeesus on messias. (Joh. 7:5) Pärast ülesäratatud Jeesusega kohtumist oli ta aga selles kindel. On tähelepanuväärne, et aastal 55, kui Paulus selle kirja kirjutas, olid paljud, kes olid näinud ülesäratatud Jeesust, veel elus. Niisiis võis iga kahtleja rääkida usaldusväärsete tunnistajatega.

9. Millise lisatõendi annab Paulusega juhtunu Jeesuse ülesäratamise kohta? (Vt Ap. t. 9:3–5.)

⁹ Hiljem ilmutas Jeesus end ka Paulusele endale. (1. Kor. 15:8.) Paulus (Saulus) oli teel Damaskusesse, kui ta kuulis Jeesuse häält ja nägi teda taevases auhiilguses. (Loe Apostlite teod 9:3–5.) Paulusega juhtunu on veel üks tõend, et Jeesuse ülesäratamine ei ole müüt. (Ap. t. 26:12–15.)

10. Mida ajendas Pauluse veendumus Jeesuse ülesäratamise kohta teda tegema?

¹⁰ Pauluse tunnistus võib mõnele olla eriti veenev sellepärast, et varem kiusas ta kristlasi taga. Kui ta mõistis, et Jeesus on üles äratatud, tegi ta kõik, et ka teisi selles veenda. Ta oli valmis selle nimel taluma peksmist ja vangistust ning riskima oma eluga tormisel merel. (1. Kor. 15:9–11; 2. Kor. 11:23–27.) Ta oli Jeesuse ülesäratamises nii kindel, et oli valmis seda tõde kaitstes isegi surema. Kas ei veena nende algkristlaste tunnistused sind, et Jeesus on üles  äratatud? Ja kas ei kinnita see sinu usku tulevasse ülesäratamisse?

11. Miks võis mõnel Korintose kristlasel olla ülesäratamise kohta valearusaam?

¹¹ Mõnel Korintose kristlasel oli ülesäratamise kohta valearusaamu. Nad ütlesid koguni, et „surnuid ei äratatagi üles”. (1. Kor. 15:12.) Ühe teise Kreeka linna Ateena filosoofid naeruvääristasid mõtet, et Jeesus on üles äratatud. Selline mõtteviis võis mõjutada ka korintlasi. (Ap. t. 17:18, 31, 32.) Teised võisid mõelda, et ülesäratamine on vaid sümboolne. Nad võisid arutleda nii, et patust inimest võib pidada surnuks, ent need, kes saavad kristlasteks, saavad otsekui elavaks, sest neile on patud andeks antud. Ükskõik milline nende arutluskäik ka polnud, oli ülesäratamise eitamise tõttu nende usk tühine. Kui Jumal Jeesust üles ei äratanud, ei ole lunahinda makstud ja kellegi patte ei andestata. Neil, kes ülesäratamist eitasid, polnud tõelist tulevikulootust. (1. Kor. 15:13–19; Heebr. 9:12, 14.)

12. Mille poolest erines Jeesuse ülesäratamine varasematest? (Vt 1. Peetr. 3:18, 22.)

¹² Paulus teadis, et „Kristus on tõesti surnuist üles äratatud”. See ülesäratamine oli varasematest täiesti erinev, sest varem üles äratatud surid hiljem uuesti. Paulus ütles, et Jeesus on üles äratatud „esimesena nende hulgast, kes on vajunud surmaunne”. Mis mõttes esimesena? Ta oli esimene, kes äratati üles vaimolendina, ja esimene inimkonna hulgast, kes läks taevasse. (1. Kor. 15:20; Ap. t. 26:23; loe 1. Peetruse 3:18, 22.)

13. Mida ütles Paulus seoses Aadama ja Jeesusega?

¹³ Kuidas saab ühe mehe surm tuua elu miljonitele inimestele? Paulus andis sellele küsimusele loogilise vastuse. Ta selgitas, milline mõju on inimkonnale Aadama tegudel ja milline mõju on Kristuse tegudel. Seoses Aadamaga kirjutas Paulus: „Surm on tulnud inimese kaudu.” Aadama patul olid kohutavad tagajärjed talle endale ja ka tema järeltulijatele. Me näeme senini tema sõnakuulmatuse tagajärgi. Kuid tänu sellele, et Jumal äratas oma poja üles, ootab meid suurepärane tulevik. Paulus ütles, et surnute ülestõusmine tuleb inimese, Jeesuse kaudu. Ta lisas: „Nii nagu kõik surevad Aadama tõttu, nii tehakse kõik elavaks tänu Kristusele.” (1. Kor. 15:21, 22.)

14. Kas Aadam äratatakse üles? Selgita.

¹⁴ Mida Paulus mõtles, kui ta ütles, et „kõik surevad Aadama tõttu”? Paulus pidas silmas seda, et kõik Aadama järeltulijad on temalt pärinud patu ja ebatäiuse ning peavad seetõttu surema. (Rooml. 5:12.) Aadam ei ole nende hulgas, kes tehakse elavaks. Kristuse lunastusohver tema puhul ei kehti, sest ta oli täiuslik inimene, kes astus tahtlikult Jumala käsust üle. Aadamale sai osaks samasugune kohtuotsus, nagu saab osaks „kitsedele”, kelle Inimesepoeg mõistab igavesse surma. (Matt. 25:31–33, 46; Heebr. 5:9.)

15. Kes on nende kõigi hulgas, kes tehakse elavaks tänu Kristusele?

¹⁵ Paulus ütles: „Nii tehakse kõik elavaks tänu Kristusele.” (1. Kor. 15:22.).  Paulus kirjutas Korintoses elavatele võitud kristlastele, kes pidid saama taevase elu. Nad olid „pühitsetud Kristus Jeesuse jüngrid, kutsutud, pühad”. Paulus mainis ka neid, „kes on kristlasena suikunud surmaunne”. (1. Kor. 1:2; 15:18; 2. Kor. 5:17.) Ühes teises kirjas mainis ta neid, kes on „surnud samasugust surma nagu tema [Jeesus]” ja saavad „samasuguse ülesäratamise nagu tema”. (Rooml. 6:3–5.) Jeesus äratati üles vaimuna ja ta läks taevasse. Samasugune tulevik ootab seega ees kõiki neid, kes kuuluvad temaga ühte ehk kõiki võitud kristlasi.

16. Miks nimetas Paulus Jeesust uudseviljaks?

¹⁶ Paulus kirjutas: „Kristus on tõesti surnuist üles äratatud, esimesena [„uudseviljana”] nende hulgast, kes on vajunud surmaunne.” (1. Kor. 15:20, allmärkus.) Teised, nagu näiteks Laatsarus, äratati üles maa peale. Kuid Jeesus oli esimene, kes äratati vaimolendina üles taevasse ja kes sai igavese elu. Teda võib võrrelda uudseviljaga, mida iisraellased lõikusajal Jumalale ohverdasid. Nimetades Jeesust uudseviljaks ehk esimeseks, viitas Paulus sellele, et on ka teisi, kes saavad taevase elu. Apostlid ja teised võitud kristlased pidid omal ajal saama samasuguse ülesäratamise osaliseks nagu Jeesus.

17. Millal said esimese sajandi võitud kristlased kätte oma taevase tasu?

¹⁷ Võitud kristlaste ülesäratamine ei olnud alanud sel ajal, kui Paulus kirjutas korintlastele. Paulus näitas, et see toimub tulevikus, öeldes: „Igaüks omas järjekorras: Kristus esimesena ja hiljem, tema kohaloleku ajal, need, kes kuuluvad Kristusele.” (1. Kor. 15:23; 1. Tess. 4:15, 16.) Praegu me elame Kristuse kohaloleku ajal. Apostlid ja teised esimese sajandi võitud kristlased ei saanud oma taevast tasu kätte enne seda kohaloleku aega.

18. a) Miks me võime järeldada, et taevasele ülestõusmisele järgneb veel üks? b) Millised sündmused toimuvad teksti 1. Korintlastele 15:24–26 põhjal taevas?

¹⁸ Kuidas on lugu kõigi nende ustavate kristlastega, kel pole lootust elada taevas koos Kristusega? Nendelgi on ülesäratamislootus. Piiblist ilmneb, et  Paulus ja teised, kes lähevad taevasse, saavad „varasema ülestõusmise surnuist”. (Filipl. 3:11.) Sellest võib järeldada, et järgneb veel üks ülestõusmine. See on kooskõlas sellega, mida ütles oma tuleviku kohta Iiob. (Iiob 14:15.) Need, kes kuuluvad Kristusele, on koos temaga taevas, kui ta kõrvaldab kõik valitsused ja võimud. „Viimase vaenlasena kõrvaldatakse surm.” On selge, et päritud surmal pole mingit võimu nende üle, kes on läinud taevasse. Kuidas on aga lood teistega? (Loe 1. Korintlastele 15:24–26.)

19. Mida võivad oodata need, kel pole taevase elu lootust?

¹⁹ Mida võivad oodata need, kel pole taevase elu lootust? Neile annavad kindlust Pauluse sõnad: „Mul on sama lootus ..., et Jumal äratab üles nii õiged kui ka ülekohtused.” (Ap. t. 24:15.) Muidugi ei saa ükski ülekohtune minna elama taevasse. Seega käivad need sõnad tulevase maise ülesäratamise kohta.

20. Kuidas on see artikkel sinu lootust tugevdanud?

²⁰ Pole kahtlustki, et surnud äratatakse üles. Neil, kes tuuakse ellu maa peale, on lootus elada siin igavesti. Sa võid olla selles täiesti kindel. Sellele mõtlemine lohutab neid, kes on surma läbi kaotanud lähedase. Kristuse tuhandeaastase rahuriigi ajal äratatakse need lähedased üles. (Ilm. 20:6.) Sa võid kindlalt loota, et isegi kui sa peaksid enne seda aega surema, siis sind äratatakse üles. Me ei pea oma lootuses pettuma. (Rooml. 5:5.) See annab meile jõudu ja aitab teenida Jehoovat rõõmuga. Järgmises artiklis näeme, mida me 1. Korintlastele 15. peatükist veel võime õppida.