1., 2. a) Mis killustab praegust maailma? b) Millistele küsimustele selles artiklis vastatakse?

„JUBA väiksest saati nägin ma ainult ebaõiglust,” meenutab üks õde Lõuna-Euroopast. „Seepärast hakkasin oma riigi poliitilise süsteemi asemel toetama radikaalseks peetud ideid. Aastaid oli minu kallimaks üks terrorist.” Ka üks vend Aafrika lõunaosast arvas varem, et vägivald on õigustatud. „Uskusin, et minu suguharu on kõigist teistest parem, ja liitusin ühe parteiga,” ütleb ta. „Meid õpetati oma vastaseid odaga tapma – isegi neid, kes olid meie suguharust, aga toetasid teisi erakondi.” Üks õde, kes elab Kesk-Euroopas, tunnistab: „Mul olid eelarvamused ja ma vihkasin kõiki, kes olid teisest rahvusest või religioonist.”

² Praeguses maailmas on sedalaadi hoiakud üha tavalisemad. Vägivaldseid iseseisvusliikumisi esineb rohkesti, poliitilised lahknemised aina süvenevad ning paljudes riikides tajuvad võõramaalased järjest suuremat vaenulikkust. Nagu Piibel on ennustanud, on inimesed neil viimseil päevil järeleandmatud. (2. Tim. 3:1, 3.) Kuidas saavad kristlased  praeguses killustuvas maailmas kaitsta oma ühtsust? Me võime palju õppida sellest, kuidas toimis Jeesus esimesel sajandil, poliitiliselt rahutul ajal. Vaatame kolme peamist punkti. Miks hoidis Jeesus eemale iseseisvusliikumistest? Kuidas ta näitas, et Jumala teenijad ei tohiks poliitilistes küsimustes poolt valida? Ja kuidas õpetas Jeesus, et vägivald ei ole õigustatud?

3., 4. a) Milliseid poliitilisi ootusi oli juutidel Jeesuse päevil? b) Kuidas sellised ootused jüngreid mõjutasid?

³ Paljud juudid, kellele Jeesus kuulutas, ihkasid olla Roomast sõltumatud. Juudi rahvuslased ehk seloodid õhutasid selliseid tundeid. Hulk niisuguseid äärmuslasi järgis meest, kes oli tuntud kui „galilealane Juudas”. See esimese sajandi valemessias eksitas paljusid. Juudi ajaloolane Josephus kirjutab, et Juudas „ässitas kaasmaalasi mässama, nimetades neid argpüksideks, sest nad on nõus roomlastele makse maksma”. Lõpuks hukkasid roomlased Juuda. (Ap. t. 5:37.) Ja mõned seloodid võtsid appi isegi vägivalla.

⁴ Lihtrahvas ootas poliitilist messiat. Nad arvasid, et kui messias ilmub, siis toob ta juutidele kuulsust ja vabastab nad roomlaste ikke alt. (Luuka 2:38; 3:15.) Usuti, et messias rajab Iisraelisse kuningriigi ja miljonid juudid kõikjalt maailmast naasevad kodumaale. Ristija Johannes küsis kord Jeesuselt: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või peame ootama kedagi teist?” (Matt. 11:2, 3.) Johannes tahtis ilmselt teada, kas tuleb veel keegi, kes täidab kõik juutide lootused. Kaks jüngrit, keda ülesäratatud Jeesus Emmause teel kohtas, olid samuti lootnud, et neid vabastatakse. (Loe Luuka 24:21.) Hiljem küsisid Jeesuse apostlid temalt: „Isand, kas sa taastad praegu Iisraeli kuningriigi?” (Ap. t. 1:6.)

5. a) Miks tahtsid galilealased Jeesusest kuninga teha? b) Kuidas Jeesus nende mõtteid suunas?

⁵ Messia ootamine võis olla see, mis viis galilealased niikaugele, et nad tahtsid teha Jeesusest oma kuninga. Nad võisid mõelda, et Jeesusest saaks ideaalne valitseja: ta on suurepärane kõnemees, suudab tervendada haigeid ja isegi toita näljaseid rahvahulki. Pärast seda, kui Jeesus oli toitnud umbes 5000 meest, sai ta aru, mis neil plaanis on. Piibel ütleb: „Jeesus aga, teades, et nad kavatsevad tulla ja ta kinni võtta, et tõsta ta kuningaks, läks jälle mäele, ihuüksi.” (Joh. 6:10–15.) Järgmisel päeval, kui Jeesus oli Galilea mere teisel kaldal, oli rahvas ilmselt veidi rahunenud. Jeesus selgitas neile, mis on tema tegevuse tõeline eesmärk. Ta oli tulnud, et kosutada inimesi vaimses mõttes, mitte et aidata neid materiaalselt. „Nähke vaeva riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu,” ütles ta neile. (Joh. 6:25–27.)

6. Kuidas tegi Jeesus selgeks, et ta ei soovi maa peal poliitilist võimu? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁶ Mingil ajal enne oma surma märkas Jeesus, et mõne tema järelkäija arvates hakkab ta maises Jeruusalemmas valitsema. Ta rääkis neile seetõttu mõistujutu miinidest. See näitas, et Jeesus,  „kõrgest soost mees”, läheb ära pikaks ajaks. (Luuka 19:11–13, 15.) Rooma võimude ees teatas Jeesus samuti, et ta ei tee poliitikaga mingit pistmist. Pontius Pilatus küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?” (Joh. 18:33.) Pilatus kartis Rooma-vastaseid rahutusi. Kas Jeesus võiks neid põhjustada? Jeesus vastas: „Minu kuningriik ei ole sellest maailmast.” (Joh. 18:36.) Ta hoidis poliitikast kaugele, sest pidi hakkama valitsema taevas. Ta ütles Pilatusele, et tema töö maa peal on tõe kohta tunnistust anda. (Loe Johannese 18:37.)

7. Miks võib kergesti juhtuda, et pooldame mingit iseseisvusliikumist?

⁷ Jeesus mõistis, mis on tema ülesanne. Kui meie mõistame oma ülesannet, ei toeta me poliitilisi liikumisi, isegi mitte sisimas. See ei pruugi olla lihtne. „Inimesed meie kandis nõuavad järjest suuremaid ümberkorraldusi,” ütleb üks ringkonnaülevaataja. „Rahvuslus on maad võtnud ja paljud peavad endastmõistetavaks, et poliitiline iseseisvus teeb elu paremaks. On tore näha, et vennad on kaitsnud oma ühtsust, keskendudes hea sõnumi kuulutamisele. Nad teavad, et Jumal on see, kes teeb lõpu ebaõiglusele ja muudele probleemidele.”

8. Millist ebaõiglust kogesid juudid Jeesuse päevil?

⁸ Kui inimesed näevad enda ümber ebaõiglust, kisub see neid poliitikasse. Jeesuse päevil oli tuline poliitiline teema maksud. Varem mainitud galilealane Juudas alustas mässu, sest roomlased olid hakanud rahvast registreerima, et tõhusamalt makse koguda. Tol ajal tuli Roomale maksta kõiksuguseid makse, muu hulgas kaupade, maa ja maja pealt. Maksukogujad olid korrumpeerunud, mis tegi probleemi veelgi suuremaks. Nad said osta endale oksjonilt õiguse makse koguda ja teenida nende pealt kasumit. Sakkeus, kes oli Jeerikos maksukogujate ülem, oli saanud rikkaks teistelt raha välja pressides. (Luuka 19:2, 8.) Temasuguseid võis olla palju.

9., 10. a) Kuidas püüdsid Jeesuse vaenlased teda poliitilisse vaidlusse tõmmata? b) Mida me saame õppida Jeesuse vastusest? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁹ Jeesuse vaenlased üritasid teda  sõnadest lõksu püüda, lootes, et ta võtab maksuküsimuses mingi seisukoha. Nad küsisid temalt ühedenaarise pearahamaksu kohta. (Loe Matteuse 22:16–18.) See oli juutide seas eriti vihatud maks, sest tuletas neile meelde, et nad on Rooma võimu all. Herodese pooldajad, kes Jeesusele selle küsimuse olid esitanud, lootsid, et kui Jeesus seda maksu taunib, süüdistatakse teda mässule õhutamises. Kui ta aga ütleb, et seda tuleb maksta, võib ta kaotada oma jüngrid.

¹⁰ Jeesus oli ettevaatlik ja jäi maksuküsimuses erapooletuks. Ta ütles: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.” (Matt. 22:21.) Jeesus muidugi teadis, et maksukogujad on korrumpeerunud. Kuid ta ei lasknud end eksitada. Tal oli meeles, et Jumala kuningriik lahendab kõik probleemid. Nõnda on ta oma järelkäijatele eeskujuks. Nad ei tohi teha tegemist ühegi poliitilise küsimusega, ükskõik kui õige ja õiglane see ka ei näi. Kristlased peavad tähtsaimaks „Jumala kuningriiki ja tema õigust”. (Matt. 6:33.) Nad ei asu poliitilise ebaõigluse osas kindlale seisukohale ega võta sel teemal sõna.

11. Kuidas me võime oma õiglustunnet hästi ära kasutada?

¹¹ Paljudel Jehoova teenijatel on õnnestunud oma kunagistest poliitilistest vaadetest lahti saada. „Ülikoolis ühiskonnateadusi õppides tekkisid mul radikaalsed hoiakud,” ütleb üks õde Suurbritanniast. „Tahtsin seista mustanahaliste inimeste õiguste eest, kuna olime pidanud palju kannatama. Kuigi ma olin osav vaidleja, olin ikka õnnetu. Ma ei mõistnud, et rassismi juured asuvad inimeste südames. Kui hakkasin Piiblit uurima, sain aru, et mul tuleb alustada omaenda südamest. Ja mind aitas selles valgenahaline õde. Praegu olen pioneer viipekeelses koguduses ja õpin aitama kõiksugu inimesi.”

12. Millisest „juuretisest” käskis Jeesus oma jüngritel eemale hoida?

¹² Jeesuse ajal olid religioon ja poliitika omavahel tihedalt seotud. Üks raamat märgib, et „juudi usulahud olid enam-vähem nagu parteid” („Daily Life in Palestine at the Time of Christ”). Seepärast hoiatas Jeesus oma jüngreid: „Hoidke silmad lahti ning olge ettevaatlikud variseride ja Herodese juuretise suhtes.” (Mark. 8:15.) „Herodese juuretise” all pidas Jeesus tõenäoliselt silmas Herodese pooldajaid. Siis olid veel variserid, kes toetasid juutide iseseisvumist. Matteuse jutustuse järgi hoiatas Jeesus ka saduseride eest, kes olid iseseisvumise vastu. Paljud saduserid olid Rooma riigis poliitilistel ametikohtadel. Jeesus käskis oma jüngritel hoida eemale nende kolme grupi „juuretisest” ehk õpetusest. (Matt. 16:6, 12.) On huvitav, et Jeesus lausus need sõnad üsna pea pärast seda, kui inimesed olid tahtnud teda kuningaks teha.

13., 14. a) Kuidas viis poliitika ja religiooni seotus vägivalla ja ebaõigluseni? b) Miks ei õigusta ebaõiglus vägivalda? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹³ Kui religioon ja poliitika on omavahel seotud, viib see kergesti vägivallani. Jeesus õpetas oma jüngritele, et nad  oleksid neis asjades täiesti erapooletud. See on üks põhjus, miks peapreestrid ja variserid Jeesust tappa soovisid. Nad nägid temas rivaali, kes ähvardas nende poliitilist ja usulist positsiooni. „Kui me ta rahule jätame, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie paiga kui ka rahva,” ütlesid nad. (Joh. 11:48.) Seepärast organiseeris ülempreester Kaifas Jeesuse tapmise. (Joh. 11:49–53; 18:14.)

¹⁴ Kaifas saatis sõdurid Jeesust arreteerima öösel, et keegi ei näeks. Jeesus oli sellest vääritust strateegiast teadlik ja seetõttu palus ta pärast viimast õhtusööki apostlitel kaasa võtta mõned mõõgad. Kahest mõõgast pidi piisama, et anda jüngritele õppetund. (Luuka 22:36–38.) Peetrust ajas selline ebaõiglane öine arreteerimine vihale ja ta kasutas mõõka ründamiseks. (Joh. 18:10.) Ent Jeesus ütles Peetrusele: „Pane mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi ka hukkuvad.” (Matt. 26:52, 53.) See võimas õppetund oli kooskõlas sellega, mille eest Jeesus oli tol õhtul palvetanud – et nad ei kuulu maailma. (Loe Johannese 17:16.) Ebaõigluse vastu võitlemine tuli jätta Jumala hoolde.

15., 16. a) Kuidas on Jumala sõna aidanud kristlastel vältida konflikte? b) Millist kontrasti näeb Jehoova, kui vaatab inimkonda?

¹⁵ Artikli alguses mainitud õde Lõuna-Euroopast sai sama õppetunni. „Ma olen näinud, et vägivald ei too õiglust,” ütleb ta. „Need, kes loodavad vägivallale, leiavad tihtipeale oma otsa. Teised jälle kibestuvad. Mul oli nii hea meel Piiblist teada saada, et ainult Jumal toob maa peale rahu. Viimased 25 aastat olen ma seda sõnumit kuulutanud.” Vend Aafrika lõunaosast vahetas oma oda „vaimumõõga” ehk Jumala sõna vastu. Ta kasutab seda, et kuulutada rahusõnumit oma ligimestele, ükskõik mis suguharust nad ka poleks. (Efesl. 6:17.) Pärast Jehoova tunnistajaks saamist abiellus varem mainitud Kesk-Euroopa õde vennaga, kes on rahvusest, mida ta varem vihkas. Need kolm õde-venda muutsid oma elu, kuna ihkasid olla Kristuse moodi.

¹⁶ Sellised muudatused on tõesti olulised, et meie vahel valitseks ühtsus. Piibel võrdleb inimkonda mäsleva ja mühava merega, mis ei rahune. (Jes. 17:12; 57:20, 21; Ilm. 13:1.) Poliitika viib inimesed endast välja, eraldab neid üksteisest ja õhutab mõttetut vägivalda. Meie aga säilitame rahu ja ühtsuse. Kui Jehoova vaatab seda killustunud maailma, teeb tema südame soojaks tema rahva seas valitsev ühtsus. (Loe Sefanja 3:17.)

17. a) Millisel kolmel moel me saame edendada ühtsust? b) Mida me vaatame järgmises artiklis?

¹⁷ Oleme näinud, et me saame edendada kristlikku ühtsust kolmel moel. 1) Me usume, et ebaõiglusele teeb lõpu Jumala kuningriik. 2) Me ei võta poliitilistes küsimustes mingit seisukohta. 3) Me hoidume vägivallast. Mõnikord võivad aga meie ühtsust ohustada eelarvamused. Järgmises artiklis vaatame, kuidas eelarvamustest vabaneda, nagu see õnnestus esimese sajandi kristlastel.