1. Mis on jumalakartus ja miks see on vajalik?

KRISTLASED nii armastavad kui ka kardavad Jumalat. See võib tunduda vastuoluline. Me ei räägi siin aga sellisest kartusest, mis tekitab meis hirmu. Juttu tuleb jumalakartusest ehk siirast aukartusest Jumala vastu. Jumalakartlikud inimesed ei taha oma taevasele isale meelepaha valmistada, sest nad ei soovi rikkuda oma suhteid temaga. (Laul 111:10; Õpet. 8:13.)

2. Millist kahte asja me selles artiklis arutame? (Vt Laul 86:11.)

² Loe Laul 86:11. Neist sõnadest ilmneb, et Taavet mõistis jumalakartuse tähtsust. Vaatame, kuidas meie võime toimida Taaveti sõnade kohaselt. Esiteks uurime mõnda põhjust, miks tunda Jumala nime vastu aukartust. Teiseks arutame, kuidas peaks see aukartus ilmnema meie igapäevaelus.

3. Mis sündmus võis aidata Moosesel hoida alal aukartust Jehoova vastu?

³ Mõtle, mida võis Mooses tunda, kui ta nägi kaljulõhes olles Jehoova auhiilgust. See oli enne Jeesuse maa peale tulekut ilmselt kõige aukartustäratavam sündmus, mida inimesed olid näinud. Mooses kuulis, kuidas arvatavasti üks ingel ütles: „Jehoova, Jehoova on halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes on tulvil truud armastust ja tõde, kes osutab truud armastust  tuhandetele ning annab andeks eksimuse, üleastumise ja patu.” (2. Moos. 33:17–23; 34:5–7.) See juhtum võis Moosesele meenuda edaspidigi, kui ta kasutas Jehoova nime. Pole siis üllatav, et hiljem Mooses manitses iisraellasi, et neil tuleb karta Jumala „aulist ja aukartustäratavat nime”. (5. Moos. 28:58.)

4. Mis aitab meil kasvatada aukartust Jehoova vastu?

⁴ Kui mõtleme Jehoova nimele, siis on hea mõelda ka tema isiksusele. Me võiksime mõtiskleda näiteks tema jõu, tarkuse, õigluse ja armastuse üle. See kasvatab meis aukartust tema vastu. (Laul 77:11–15.)

5., 6. a) Mida nimi Jehoova tähendab? b) Mida teeb Jehoova selleks, et teostada oma eesmärk? (Vt 2. Moos. 3:13, 14; Jes. 64:8.)

⁵ Mida me teame Jehoova nime tähenduse kohta? Paljud õpetlased on nõus, et tema nimi võib tähendada „tema põhjustab [kellegi, millegi] saamise [kellekski, millekski]”. See näitab, et mitte miski ega mitte keegi ei saa takistada Jehoova tahte täitumist ja et ta teeb, mida iganes tahab.

⁶ Jehoova saab, kelleks vaja, et viia täide oma eesmärk. (Loe 2. Moosese 3:13, 14.) Meid õhutatakse tihti mõtlema sellele Jehoova nime erilisele aspektile. Samuti võib Jehoova põhjustada oma ebatäiuslike teenijate saamise, kelleks vaja, et tema eesmärk täituks. (Loe Jesaja 64:8.) Tõepoolest, miski ei takista Jehoovat oma tahte järgi tegutsemast. (Jes. 46:10, 11.)

7. Kuidas me saame kasvatada aukartust oma taevase isa vastu?

⁷ Meie aukartus taevase isa vastu kasvab, kui mõtiskleme tema tegude üle ja selle üle, milleks me tänu temale võimelised oleme. Näiteks täidab meid aukartus, kui vaatleme Jehoova  loomistööd. (Laul 8:3, 4.) Samuti on hämmastav see, milliseks ta meid on teinud, nii et me saame täita tema tahet. Jehoova nimi on tõesti aukartustäratav! See räägib kõigest sellest, milline meie taevane isa on, mida ta on teinud ja mida ta veel tulevikus teeb. (Laul 89:7, 8.)

8. Mis on Jehoova soov seoses oma nimega, nagu ilmneb tekstist 5. Moosese 32:2, 3?

⁸ Just enne tõotatud maale jõudmist lasi Jehoova Moosesel kirja panna ühe laulu. (5. Moos. 31:19.) Mooses omakorda pidi selle laulu rahvale selgeks õpetama. (Loe 5. Moosese 32:2, 3.) Salmidest 2 ja 3 ilmneb, et Jehoova ei soovi, et tema nime varjataks. Samuti ta ei taha, et tema nime peetakse nii pühaks, et seda üldse välja ei öelda. Tema soov on, et kõik intelligentsed loodud tunnustaksid tema nime. Iisraellastele oli see suur au, et Mooses neile selle laulu kaudu Jehoova ja tema nime kohta õpetust andis. See kosutas neid nagu õrn vihmasabin rohtu. Mida me saame teha, et meie õpetusviis mõjuks samamoodi?

9. Kuidas me saame pühitseda Jehoova nime?

⁹ Kui kuulutame ukselt uksele või avalikes paikades, saame Piiblist näidata inimestele Jumala nime Jehoova. Meil on võimalus pakkuda neile suurepärast lugemismaterjali, näidata videoid ja tutvustada meie veebisaiti, mis kõik toovad au Jehoovale. Tööl, koolis või reisil olles võib meil tekkida võimalusi rääkida inimestele meie taevasest isast. Kui räägime neile Jehoova eesmärgist maa ja inimkonnaga, võib neil tekkida Jumalast täiesti uus pilt. Kõige sellega me pühitseme Jumala nime. Me saame kummutada valesid ja laimu, mida Jehoova kohta on õpetatud. Me pakume inimestele kõige kosutavamat õpetust. (Jes. 65:13, 14.)

10. Miks ei piisa vaid sellest, et õpetame inimestele Jumala seadusi?

¹⁰ Me soovime, et meie piibliõpilased mõistaksid Jehoova nime tähtsust ja hakkaksid seda kasutama. Samuti soovime, et nad õpiksid tundma isikut selle nime taga. Kas piisab, kui me õpetame neile lihtsalt Jumala antud seadusi ja käitumisnorme? Tubli õpilane võib need ära õppida ja need võivad talle isegi meeldida. Kas ta aga kuuletub Jehoovale armastusest tema vastu? Nii Eeva kui ka Aadam teadsid, mida Jumal neilt ootab, kuid neil puudus tema vastu ehtne armastus. (1. Moos. 3:1–6.) Seega peaksime tegema midagi enamat, kui vaid õpetama inimestele Jumala seadusi.

11. Kuidas me saame aidata oma piibliõpilasel kasvatada armastust Jehoova vastu?

¹¹ Jehoova seadused on head ja kasulikud. (Laul 119:97, 111, 112.) Kuid meie piibliõpilane ei pruugi seda mõista enne, kui ta saab aru, et Jehoova on andnud need armastusest meie vastu. Seepärast võiksime temalt küsida, miks palub Jumal oma teenijatel midagi teha või millestki hoiduda ja mida see tema kohta õpetab. Kui aitame sel viisil oma õpilasel Jehoovat paremini tundma õppida, võivad sel olla head tulemused. Nii kasvab tema armastus Jumala seaduste ja Jumala enda vastu.  (Laul 119:68.) Tema usk saab tugevamaks ja ta suudab katsumustes vastu pidada. (1. Kor. 3:12–15.)

12. Kuidas Taaveti süda ükskord otsekui jagunes ja mis oli tagajärg?

¹² Tekstis Laul 86:11 on oluline fraas „liida üheks mu süda”, mida võib tõlkida ka „anna mulle jagamatu süda”. Need sõnad pani kirja kuningas Taavet. Ta nägi oma elu jooksul, kui kergelt võib juhtuda, et südamesse siginevad väärad soovid. Kord katusel olles nägi ta üht abielunaist end pesemas. Mis sel hetkel tema südames toimus? Ta teadis Jehoova põhimõtet, et ei tohi himustada teise mehe naist. (2. Moos. 20:17.) Ilmselt jäi Taavet seda naist, Batsebat, siiski silmitsema. Tema süda otsekui jagunes. Kuigi ta soovis olla Jehoovale meelepärane, hakkas ta Batsebat himustama. Taavet oli juba pikka aega Jehoovat ustavalt teeninud, kuid nüüd andis ta oma isekale soovile järele ja pani toime mitu ränka pattu. Sellega ta teotas Jehoova nime. Samuti kannatasid selle tõttu süütud inimesed, sealhulgas tema enda lähedased. (2. Saam. 11:1–5, 14–17; 12:7–12.)

13. Kust me teame, et Taaveti süda oli hiljem täielikult Jehoovaga?

¹³ Jehoova aitas Taavetil mõista, kui tõsiselt too on eksinud. Lõpuks sai Taavet oma suhted Jehoovaga korda. (2. Saam. 12:13; Laul 51:2–4, 17.) Taavetile jäi alatiseks meelde, millist valu tõi talle see, et ta oma südant ei valvanud. Kas Jehoova aitas Taavetit, kui too palus: „Liida üheks mu süda”? Jah, sest hiljem räägitakse Piiblis Taavetist kui mehest, kelle süda oli täielikult oma Jumala Jehoovaga. (1. Kun. 11:4; 15:3.)

14. Mida meil tuleks teha ja miks?

¹⁴ Taavetiga juhtunu on meile julgustav ja ühtlasi hoiatav. Ka tänapäeval on oht, et mõni jumalateenija teeb ränga patu. Pole vahet, kas oleme hakanud Jehoovat teenima alles hiljuti või oleme teinud seda juba palju aastaid. Meil kõigil tuleks seista vastu Saatanale, kes püüab mõjutada meie südant.

15. Kuidas jumalakartus meid kaitseb, kui näeme midagi sündsusetut?

¹⁵ Näiteks, mida sa teed, kui näed teleris või internetis midagi, mis võib  tekitada sinus ebamoraalseid mõtteid? Oleks kerge end õigustada, et see pole ju lausa pornograafia. Kas võib aga olla, et Saatan püüab nii sinu südant rikkuda? (2. Kor. 2:11.) Selline ebamoraalne pilt võib olla nagu kiil, mida kasutatakse puupaku lõhki löömiseks. Algul lüüakse vaid kiilu terav serv paku sisse. Seejärel taotakse seda üha sügavamale, kuni pakk läheb pooleks. Sündsusetu pilt meedias võib olla nagu kiilu terav serv. See võib tunduda väike ja kahjutu, kuid see võib kiiresti tungida südamesse ja panna patustama. Ära siis lase oma südamesse midagi sobimatut. Olgu sul jumalakartust, et su süda jääks täielikult Jehoovaga.

16. Millistele küsimustele oleks meil ahvatluste korral hea mõelda?

¹⁶ Saatanal on ka palju muid viise meie ahvatlemiseks. Kuidas me tema sepitsustele reageerime? Võib juhtuda, et hakkame endale vabandusi otsima. Näiteks võime mõelda, et kuna selle asja pärast kogudusest ei eemaldata, siis pole see ju nii tõsine. Selline mõttekäik on väga vale. Meil oleks hea mõelda järgmiste küsimuste peale. Kas Saatan püüab selle ahvatlusega mu südamesse kiilu lüüa? Kui annan oma ihadele järele, kas see toob teotust Jehoova nimele? Kas see tegu lähendab mind Jumalaga või hoopis viib temast eemale? Palu Jehoovalt tarkust, et suudaksid neile küsimustele ausalt vastata. (Jaak. 1:5.) Selline analüüs kaitseb sind. Samuti aitab see sul ahvatlustele kindlalt vastu seista, nagu seda tegi Jeesus, kui ütles: „Mine minema, Saatan!” (Matt. 4:10.)

17. Miks pole võimalik jagatud südamega edu saavutada? Too näide.

 ¹⁷ Jagatud südamega ei saavuta edu. Kujutle sporditiimi, mille liikmed ei saa omavahel läbi. Mõned tahavad silma paista, mõned ei taha mängureegleid järgida ja mõned ei pea treenerist lugu. Selline võistkond tõenäoliselt ei võida. Ühtsel tiimil on aga palju suurem võidulootus. Sinu süda võib olla nagu võidukas tiim, kui su mõtted, soovid ja tunded on Jehoovat teenides omavahel kooskõlas. Saatan tahab, et su süda oleks jagatud, et su mõtted, soovid ja tunded läheksid vastuollu Jehoova põhimõtetega. Jehoovat tuleb aga teenida kogu südamest. (Matt. 22:36–38.) Ära kunagi lase Saatanal oma südamesse kiilu lüüa.

18. Mida me soovime teha kooskõlas tekstiga Miika 4:5?

¹⁸ Palu Jehoovat nagu Taavet: „Liida üheks mu süda [„anna mulle jagamatu süda”], et kardaksin su nime.” Püüa elada selle palve kohaselt. Näidaku kõik su otsused, olgu need väiksed või suured, et hoiad Jehoova püha nime au sees. (Õpet. 27:11.) Siis saame öelda koos prohvet Miikaga: „Meie ... elame Jehoova, oma Jumala nime vääriliselt ikka ja igavesti.” (Miika 4:5.)