1. Miks võib mõnel olla raske Piiblit uurida?

TÄNAPÄEVAL pole eluga kerge toime tulla. Paljud vennad-õed peavad pikki päevi töötama, et end ja oma peret ära elatada. Teistel tuleb tööl käimiseks iga päev mitu tundi sõita. Mõnel on vaja teha rasket füüsilist tööd. Päeva lõpuks on paljud meie vennad ja õed väga kurnatud. Piibliuurimine võib siis tunduda küll viimane asi, mida jaksaks ette võtta.

2. Millal võtad sina uurimiseks aega?

² Kuid tõsiasi on see, et me peame leidma aega Piibli ja sellel põhinevate väljaannete uurimiseks. Sellest sõltub meie sõprus Jehoovaga ja igavene elu. (1. Tim. 4:15, 16.) Mõned tõusevad hommikul vara, et uurida siis, kui ümbrus on vaikne ja pea on värske. Teised eraldavad päeva lõpus pisut aega, et end vaimselt toita ja õpitu üle mõtiskleda.

3., 4. Milliseid muudatusi on tehtud ja miks?

³ Kahtlemata oled sa nõus, et Piibli uurimiseks on tähtis võtta aega. Ent mida võiks uurida? Sa võid mõelda, et kuna lugemist on nii palju, siis on raske sellega sammu pidada. Mõni suudab kõik meie väljaanded läbi lugeda ja kõiki videoid vaadata, paljudel on aga keeruline selleks aega leida. Juhtiva kogu vennad teavad seda ja seepärast otsustasid nad hiljuti vähendada materjali hulka, mida me trükistena või interneti kaudu saame.

 ⁴ Näiteks ei anta enam välja Jehoova tunnistajate aastaraamatut, sest palju julgustavaid kogemusi on meie saidil jw.org^® ja ka veebitelevisiooni igakuistes saadetes. Ajakirja Vahitorn üldsusele suunatud väljaanne ja Ärgake! ilmuvad nüüd vaid kolm korda aastas. Neid muudatusi pole tehtud selleks, et meil jääks rohkem aega tegevusteks, mis pole seotud Jehoova teenimisega, vaid et meil oleks võimalik paremini keskenduda sellele, mis on esmatähtis. (Filipl. 1:10.) Arutame nüüd, mida me võiksime uurida ja kuidas seda teha.

5., 6. Mida me peaksime kindlasti hoolega uurima?

⁵ Mida meie uurimismaterjal peaks kindlasti sisaldama? Kahtlemata tuleks iga päev uurida Jumala sõna. Nädalasisese koosoleku piiblilugemisosa on vähendatud, et meil oleks rohkem aega loetu üle mõtiskleda ja uurida selle kohta lisamõtteid. Me ei peaks Piiblit vaid lugema. Meie eesmärk peaks olema see, et pühakirja mõtted puudutaksid meie südant ja lähendaksid meid Jehoovaga. (Laul 19:14.)

⁶ Mida me veel peaksime uurima? Tahame hoolega valmistuda Vahitorni-uurimiseks ja koguduse piibliuurimiseks ning muudeks nädalasisese koosoleku osadeks. Samuti oleks hea lugeda läbi iga Vahitorn ja Ärgake!.

7. Kas peaksime kurvastama, kui me ei suuda lugeda ja vaadata kogu materjali meie saidil ja veebitelevisioonis?

⁷ Ent sa võid mõelda, kuidas on lugu materjaliga saidil jw.org ja meie veebitelevisioonis. Seda on ju nii palju! Kuid mõtle ühele näitele. Restorani Rootsi lauas võib olla väga palju erinevaid toite. Külastaja ei suuda süüa kõike, mida seal leidub. Seepärast tuleb tal teha valik. Niisiis, kui meil pole võimalik vaadata ja lugeda kõike, mida meile interneti kaudu pakutakse, ei peaks me selle üle kurvastama, vaid tegema oma parima. Arutame nüüd, mida uurimine tähendab ja kuidas teha seda tulemuslikult.

8. Kuidas võiks valmistada ette Vahitorni artiklit ja miks on selline toimimisviis kasulik?

⁸ Uurimine hõlmab millegi süvenenult lugemist. See ei tähenda seda, et laseme lihtsalt silmadega tekstist kiiresti üle ja joonime vastused alla. Näiteks, kui valmistad ette Vahitorni artiklit, siis loe kõigepealt läbi ülevaade. Järgmiseks mõtiskle artikli pealkirja, alapealkirjade ja kordamisküsimuste üle. Seejärel loe artikkel hoolikalt läbi. Pööra iga lõigu puhul tähelepanu juhtlausele, mis aitab sul mõista, millest lõigus räägitakse. Harilikult on selleks lõigu esimene lause. Artiklit lugedes mõtle, kuidas on iga lõik seotud alateema ja artikli peateemaga. Märgi ära sõnad, mis pole sulle tuttavad, ja mõtted, mida sa soovid uurida, et neid paremini mõista.

9. a) Miks me peaksime pöörama erilist tähelepanu Vahitorni artiklis toodud piiblitekstidele ja kuidas seda teha? b) Mida me peaksime tegema lisaks piiblitekstide lugemisele, nagu kinnitab Joosua 1:8?

⁹ Vahitorni artikli uurimine on tegelikult Piibli uurimine. Seepärast pööra  hoolega tähelepanu piiblitekstidele, eriti neile, mida on palutud lugeda. Mõtle sellele, kuidas kirjakoha võtmesõnad või -fraasid toetavad lõigu peamist mõtet. Võta aega, et piiblitekstide üle mõtiskleda, ja mõtle, kuidas neid oma elus rakendada. (Loe Joosua 1:8.)

10. Miks peaksid vanemad teksti Heebrealastele 5:14 järgi õpetama lastele, kuidas Piiblit uurida?

¹⁰ Lapsevanemad soovivad, et iganädalane pere piibliõhtu oleks lastele nauditav aeg. Kuigi vanemad peaksid igaks piibliõhtuks midagi planeerima, pole vaja igaks korraks mõelda välja mõnd põnevat projekti. Vahel võib küll koos midagi meisterdada, näiteks Noa laeva maketti, või vaadata igakuist saadet, kuid tähtis on õpetada lastele ka seda, kuidas Piiblit uurida. Neil on vaja õppida, kuidas valmistuda koguduse koosolekuteks või kuidas otsida vastuseid küsimustele, mis võivad koolis esile kerkida. (Loe Heebrealastele 5:14.) Kui lapsed kodus niimoodi Piiblit uurivad, on nad koosolekutel ja kokkutulekutel paremini valmis võtma vastu ka sellist õpetust, mida ei anta edasi videoklippide kaudu. See, kui kaua üks uurimiskord kestab, sõltub laste east ja iseloomust.

11. Miks me peaksime oma piibliõpilasele õpetama, kuidas teha uurimistööd?

¹¹ Ka meie piibliõpilastel on vaja õppida, kuidas teha uurimistööd. Kui nad on alles tõetee alguses, oleme rõõmsad juba selle üle, kui nad uurimiseks või koosolekuks valmistudes vastused alla joonivad. Ent meil on tarvis neile õpetada, kuidas iseseisvalt sügavuti uurida. Kui neil siis tekib mingi probleem, ei pea nad kohe pöörduma abi saamiseks kellegi teise poole koguduses, vaid oskavad ise otsida abi meie väljaannetest.

12. Millised eesmärgid võivad meie uurimisel olla?

¹² Kui sulle ei meeldi eriti teha uurimistööd, võid mõelda, et on võimatu hakata piibliuurimist nautima. Aga see on võimalik. Uuri algul lühema aja vältel ja siis pikenda seda aega järk-järgult. Pea meeles, mis on su eesmärk. Muidugi on meie kõige tähtsam siht saada  Jehoovaga lähedasemaks. Ent väiksem eesmärk võib-olla ka see, et oskaksid vastata kellegi küsimusele või lahendada mõnd probleemi.

13. a) Mida saab noor ette võtta selleks, et kaitsta koolis oma uskumusi? b) Kuidas rakendada nõuannet tekstis Koloslastele 4:6?

¹³ Kas sa oled noor ja käid koolis? Võib-olla usuvad kõik su klassikaaslased evolutsiooniteooriat. Ilmselt soovid sa oma uskumusi kaitsta, kuid võib-olla tunned end ebakindlalt. Miks mitte sel juhul seda teemat sügavuti uurida? Sellel on kaks head tulemust. Esiteks, nii tugevdad sa omaenda veendumust, et Jumal on kõige looja. Ja teiseks saad valmistuda Piibli tõde kaitsma. (Rooml. 1:20; 1. Peetr. 3:15.) Alustuseks võid mõelda, milliseid argumente su klassikaaslased evolutsiooni toetuseks esitavad. Seejärel uuri seda teemat hoolega meie väljaannetest. Oma uskumuste selgitamine ei pruugi olla nii raske, kui sa arvad. Enamik inimesi usub evolutsiooni lihtsalt seepärast, et keegi, kellest nad lugu peavad, on neile öelnud, et see on tõsi. Kui leiad üks või kaks mõtet, mida teistega jagada, võid anda siirastele huvilistele rahuldavad vastused. (Loe Koloslastele 4:6.)

14.–16. a) Kuidas saada rohkem teadmisi piibliraamatu kohta, mis pole sulle väga tuttav? b) Selgita, kuidas aitavad lõigus viidatud piiblitekstid paremini mõista Aamose raamatut. (Vaata ka kasti „ Tee Piibel endale elavaks”.)

¹⁴ Oletame, et järgmisel koguduse koosolekul uuritakse üht väikest prohvetiraamatut, mis ehk pole sulle nii tuttav. Seepärast oleks kõigepealt hea kasvatada soovi saada rohkem teada selle kohta, mida see prohvet on kirjutanud. Kuidas seda teha?

¹⁵ Esmalt võiksid mõelda, mida sa selle raamatu kirjutaja kohta tead: kes ta oli, kus ta elas ja mis tööd ta tegi? Kui sul on infot kirjutaja kohta, siis aitab see mõista, miks ta kasutas just selliseid sõnu või näiteid. Kui sa seda piibliraamatut loed, siis pane tähele väljendeid, mis räägivad midagi kirjutaja kohta.

¹⁶ Järgmiseks oleks hea teada, mis ajal on käsilolev raamat kirjutatud. Seda saab kergesti tuvastada „Uue maailma tõlke” taga olevast piibliraamatute tabelist. Samuti võid vaadata tabelit prohvetite ja kuningate kohta lisast A6. Kui raamat sisaldab prohvetiennustusi, siis oleks kasulik teada saada, milline oli elu selle kirjutamise ajal, miks saadeti prohvet rahvast hoiatama ja kes elasid temaga samal ajal. Et saada täielik ülevaade, võib olla vaja vaadata mõtteid ka teistest piibliosadest. Näiteks selleks, et saada teada, mis toimus prohvet Aamose eluajal, on kasulik järele vaadata teksti Aamos 1:1 ristviited, mis suunavad sind 2. Kuningate raamatu ja 2. Ajaraamatu juurde. Veel võib uurida, millest kirjutas Hoosea, kes võis olla Aamose kaasaegne. Kõik need piibliraamatud heidavad valgust elule Aamose ajal. (2. Kun. 14:25–28; 2. Ajar. 26:1–15; Hoosea 1:1–11; Aamos 1:1.)

17., 18. Too näiteid lõikudest või enda kogemustest, kuidas näiliselt väikesed detailid muudavad Piibli uurimise nauditavaks.

¹⁷ Piiblit tasub lugeda uudishimuga. Oletame, et loed Sakarja raamatu  12. peatükki, kus räägitakse messia surmast. (Sak. 12:10.) 12. salmis on kirjas, et messia surma tõttu leinab „Naatani koja suguvõsa”. Selle asemel et sellest mõttest üle libiseda, võiksid mõelda, mis seos on Naatani suguvõsal messiaga. Kas seda on võimalik teada saada? Sul on tarvis teha veidi detektiivitööd. Ristviide juhib sind teksti 2. Saamueli 5:13, 14 juurde, kust saab teada, et Naatan oli üks kuningas Taaveti poegadest. Teisest viitest, tekstist Luuka 3:23, 31 ilmneb, et Jeesus oli Maarja kaudu Naatani järeltulija. * Päris huvitav, kas pole! Sa teadsid, et prohvetiennustuse kohaselt pidi Jeesus pärinema Taaveti soost. (Matt. 22:42.) Kuid Taavetil oli enam kui 20 poega. Kas pole hämmastav, et Sakarja toob välja just „Naatani koja suguvõsa”, kel on põhjust Jeesuse surma tõttu leinata?

¹⁸ Mõelgem veel ühele näitele. Luuka 1. peatükist võib lugeda, kuidas ingel Gabriel tuli Maarja juurde ja ütles talle tema peagi sündiva poja kohta: „Ta saab tuntuks ja teda hüütakse Kõigekõrgema pojaks. Jumal Jehoova annab talle tema isa Taaveti trooni ja ta valitseb kuningana igavesti Jaakobi soo üle.” (Luuka 1:32, 33.) Sinu tähelepanu köidab ehk eelkõige mõte, et Jeesust hakatakse hüüdma Kõigekõrgema pojaks. Ent Gabriel ütles ka seda, et Jeesus hakkab valitsema kuningana. Mis mõtteid võisid need sõnad Maarja peas tekitada? Kas ta võis arvata, et Jeesus vahetab välja kuningas Herodese või mõne järgneva Iisraeli valitseja? Kui  Jeesus oleks oma maapealse elu ajal saanud kuningaks, siis oleks Maarjast saanud kuninga ema ja ta oleks hakanud elama kuninglikus palees. Kuid pole mingit tõendit, et Maarja oleks midagi sellist Gabrielile öelnud või palunud endale mingit positsiooni Jeesuse valitsuses, nagu seda tegid hiljem kaks Jeesuse jüngrit. (Matt. 20:20–23.) See annab tunnistust Maarja alandlikkuse kohta.

19., 20. Mis on Piiblit uurides meie eesmärk? (Vaata Jaakobuse 1:22–25; 4:8.)

¹⁹ Pidagem meeles, et meie peamine eesmärk Piiblit ja sellel põhinevaid väljaandeid uurides on saada lähedasemaks Jehoovaga. Samuti aitab see meil näha, millised me oleme ja milliseid muudatusi on meil vaja teha, et Jehoovale meeldida. (Loe Jaakobuse 1:22–25; 4:8.) Seepärast tuleks iga kord uurimist alustades paluda Jehoovalt püha vaimu. Me peaksime paluma, et ta aitaks meil õpitavat hästi mõista ja näha end nii, nagu tema meid näeb.

²⁰ Olgu siis meil kõigil sama hoiak, nagu oli inimesel, kelle kohta laulukirjutaja ütles, et ta „tunneb rõõmu Jehoova seadusest ja loeb ta seadust mõttega päeval ja ööl. ... ning kõik, mis ta teeb, läheb korda”. (Laul 1:2, 3.)