1., 2. a) Mida tunnevad mõned vanemad, kui nende laps soovib lasta end ristida? b) Miks küsitakse ristitavatelt, kas nad on Jehoovale pühendunud? (Vaata pilti artikli alguses.)

VANEMAD jälgivad, kuidas nende nooruke tütar, nimetagem teda Mariaks, koos teiste ristitavatega püsti tõuseb. Ta vastab valju ja selge häälega kahele kõnepidaja küsimusele. Õige pea ta ristitakse.

² Maria vanemad on uhked, et nende tütar otsustas Jehoovale tingimusteta pühenduda ja ristimisele minna. Siiski olid emal varem ka mõned kõhklused. Kas Maria pole liiga väike, et lasta end ristida? Kas ta ikka saab aru, kui tõsine samm see on? Kas poleks targem sellega veidi oodata? Sellistele küsimustele on mõelnud paljud vanemad, kui nende laps on avaldanud soovi minna ristimisele. (Kog. 5:5.) Pühendumine ja ristimine on ju kõige olulisemad sammud kristlase elus. (Vaata kasti „ Kas sa oled esitanud Jehoovale pühendumispalve?”.)

3., 4. a) Millise näite tõi Peetrus seoses ristimisega? b) Miks võib ristimist võrrelda Noa laevaehitusega?

 ³ Seoses ristimisega mainis apostel Peetrus Noa laevaehitust. Ta ütles: „Ristimine, mis on selle vasteks, päästab nüüd teidki.” (Loe 1. Peetruse 3:20, 21.) Laev oli käegakatsutav asi, nähtav tõend, et Noa pidas kõige tähtsamaks Jumala tahet. Noa täitis ustavalt ülesande, mille Jehoova oli talle andnud. Kuna Noa usuteod olid ilmsed, jättis Jehoova tema ja ta pere veeuputuses ellu. Mida see Peetruse näide meile õpetab?

⁴ Laev oli tõend Noa usu kohta. Samamoodi on ristimine pealtvaatajate ees nähtav tõend, et kristlane on pühendunud Jehoovale ning usub Kristuse lunastusohvrisse ja sellesse, et too on üles äratatud. Pühendunud kristlased teevad Noa eeskujul tööd, mis Jumal neile on määranud. Nagu Noa jäi ellu veeuputuses, nii jäävad ustavad ristitud jumalateenijad ellu praeguse pahelise maailma hävingus. (Mark. 13:10; Ilm. 7:9, 10.) Seepärast on pühendumine ja ristimine üliolulised. Inimene, kes ristimisega põhjuseta viivitab, võib kaotada võimaluse elada igavesti.

5. Mida me selles artiklis arutame?

⁵ Kuna ristimine on nii tähtis, on hea mõelda järgmisele kolmele küsimusele. Mida räägib Piibel ristimisest? Mida on vaja enne ristimist teha? Miks peaksid need, kes õpetavad oma last või mõnd muud piibliõpilast, selgelt mõistma ristimise olulisust?

6., 7. a) Mis eesmärgil Johannes inimesi ristis? b) Millise erilise ristimise Johannes kord läbi viis?

⁶ Esimene inimene, kelle kohta Piiblis on öeldud, et ta teisi ristis, on Ristija Johannes. (Matt. 3:1–6.) Inimesed lasid end Johannesel ristida, väljendamaks kahetsust Moosese seaduse vastu tehtud pattude pärast. Väärib aga märkimist, et kõige olulisem Johannese ristimine polnud kuidagi seotud patukahetsusega. Johannesel oli eriline au ristida Jeesus, Jumala täiuslik inimpoeg. (Matt. 3:13–17.) Jeesus oli patuta, tal polnud vaja kahetseda. (1. Peetr. 2:22.) End ristida lastes näitas Jeesus, et ta on valmis täitma Jumala tahet. (Heebr. 10:7.)

⁷ Jeesuse maise teenistuse ajal ristisid ka tema jüngrid teisi. (Joh. 3:22; 4:1, 2.) Nagu Johannes, ristisid nemadki inimesi, kes kahetsesid Moosese seaduse vastu tehtud eksimusi. Pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist omandas aga ristimine tema järelkäijatele üsna teistsuguse tähenduse.

8. a) Millise käsu andis Jeesus pärast ülestõusmist oma järelkäijatele? b) Selgita, mida tähendab kristlik ristimine.

⁸ Aastal 33 m.a.j ilmus ülesäratatud Jeesus rohkem kui 500-pealisele rahvahulgale, kus oli mehi, naisi ja ehk ka lapsi. See võis olla seesama kord, kui ta ütles: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks. Ristige neid Isa, Poja ja püha vaimu nimesse ning õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Matt. 28:19, 20; 1. Kor. 15:6.) Niisiis võisid sajad Jeesuse järelkäijad kuulda tema käsku õpetada inimesi, et neist saaksid tema jüngrid. Nõnda andis ta mõista, et ristimine on nõue neile, kes soovivad võtta enda peale tema ikke. (Matt. 11:29, 30.) Kõigil, kes ihkasid olla Jumalale meelepärased, tuli mõista ja tunnustada Jeesuse rolli Jehoova eesmärgi täitumises. Seejärel võis inimene lasta end ristida. Ainult sedalaadi veeristimisel oli Jumala heakskiit. Piibli ülestähendus annab küllaga tõendeid, et esimese sajandi kristlased mõistsid ristimise olulisust. Nad ei viivitanud sellega. (Ap. t. 2:41; 9:18; 16:14, 15, 32, 33.)

9., 10. Mida me võime õppida ühe etiooplase ja Pauluse ristimisest?

⁹ Loe Apostlite teod 8:35, 36. Mõtle etiooplasest proselüüdile, kes oli käinud Jeruusalemmas Jumalat teenimas ja oli nüüd tagasiteel koju. Jehoova ingel saatis Filippuse tema juurde kuulutama „head sõnumit Jeesusest”. Kuidas etiooplane kuuldule reageeris? See, mida ta järgmiseks tegi, näitab selgelt, et ta hindas õpitud tõdesid väga. Ta soovis toimida kooskõlas Jehoova tahtega ja lasi end viivitamata ristida.

¹⁰ Teine näide on üks juudi mees, kes kiusas kristlasi taga. Ta oli sündinud Jumalale pühendunud rahva hulka. Juudid olid aga rikkunud oma erilised suhted Jehoovaga. See mees seisis innukalt juudi pärimuste eest, siis aga õppis tundma midagi paremat. Ülesäratatud Jeesus Kristus rääkis temaga isiklikult. Mida mees seepeale tegi? Ta võttis heal meelel vastu Kristuse jüngri  Hananiase abi. Piibel räägib, mis sai edasi: „Ta tõusis ja lasi end ristida.” (Ap. t. 9:17, 18; Gal. 1:14.) Tõenäoliselt sa juba taipasid, et jutt käib mehest, kes sai hiljem tuntuks kui apostel Paulus. Pane tähele, et kohe, kui Paulus mõistis, et Jumal kasutab oma tahte täideviimisel Jeesust, hakkas ta tegutsema. Ta lasi end viivitamata ristida. (Loe Apostlite teod 22:12–16.)

11. a) Miks soovivad piibliõpilased minna ristimisele? b) Mida me tunneme, kui näeme kedagi ristimisele minemas?

¹¹ Tänapäeval on piibliõpilastega paljuski samamoodi, olgu nad noored või eakad. Need, kel on usk ja kes on siiralt tänulikud, et nad on saanud kuulda head sõnumit, pühenduvad Jehoovale ja lasevad end ristida. Ristimiskõne, mis on suunatud eelkõige ristitavatele, on iga kokkutuleku üks tipphetki. Jehoova tunnistajad on väga rõõmsad, kui mõni piibliõpilane soovib hakata Jehoovat teenima ja edeneb ristimiseni. Kahtlemata rõõmustavad ka kristlikud lapsevanemad, kui näevad oma lapsi teiste ristitavate hulgas. Teenistusaastal 2017 lasi rohkem kui 284 000 inimest end pühendumise märgiks ristida. (Ap. t. 13:48.) Ilmselgelt mõistsid need uued jüngrid, et ristimine on kristlik nõue. Mis sammud aga nende ristimisele eelnesid?

12. Mida on vaja piibliõpilasel enne ristimist teha?

¹² Enne ristimisele minekut tuleb õpilasel kasvatada oma usku, mis põhineb täpsetel teadmistel Jumala, tema eesmärgi ja lunastuse kohta. (1. Tim. 2:3–6.) Usk ajendab inimest hoiduma teguviisidest, mis Jumalale ei meeldi, ja seadma oma elu Jehoova mõõdupuude järgi. (Ap. t. 3:19.) Kui inimene ei loobu valedest tegudest, siis tema pühendumine pole Jumalale meelepärane. (1. Kor. 6:9, 10.) Vaja on aga rohkemat, kui vaid Jehoova kõrgete moraalinormide järgimist. Need, kes tahavad olla Jumala silmis õiged, peavad käima ka koguduse koosolekutel ja tegema korrapäraselt elupäästvat kuulutus- ja õpetustööd. Jeesus ütles, et tema tõelised jüngrid on tema tunnistajad. (Ap. t. 1:8.) Vaid siis, kui uus jünger on need sammud astunud, saab ta teha Jehoovale meelepärase pühendumispalve ja seejärel näidata oma pühendumist ristimisega.

13. Miks tuleb piibliõpetajatel meeles hoida, et ristimine on kristlik nõue?

¹³ Kui aitame oma lapsel või piibliõpilasel edeneda, ei tohiks me unustada, et tõeliseks Jeesuse jüngriks saab ristimisega. See tähendab, et kui tekivad sobivad hetked, ei hoia me end tagasi, vaid arutame temaga pühendumise ja ristimise vajalikkust. Me soovime, et meie lapsed ja teised piibliõpilased vaimselt kasvaksid ja läheksid ristimisele.

14. Miks ei avalda me kellelegi survet, et ta peaks ristimisele minema?

¹⁴ Loomulikult ei tohiks mitte keegi, ei lapsevanem, piibliõpetaja ega teised koguduseliikmed, avaldada inimesele survet, et ta peaks ristimisele minema. Jehoova ei sunni kedagi end teenima. (1. Joh. 4:8.) Pigem tuleb meil aidata tal mõista, kui oluline on Jumalaga isiklike suhete rajamine. Kui õpilane on siiralt tänulik, et ta teab tõde Jumala kohta, ja tal on soov teha kõike  seda, mis on tõelise kristlase kohus, ajendab see teda end ristida laskma. (2. Kor. 5:14, 15.)

15., 16. a) Kas inimene peab olema mingis kindlas vanuses, kui laseb end ristida? Selgita. b) Miks peab inimene laskma end uuesti ristida, kui ta tahab saada Jehoova tunnistajaks?

¹⁵ Inimene ei pea olema mingis kindlas vanuses, kui ta laseb end ristida. Iga õpilane kasvab ja küpseb erineva kiirusega. Paljud lähevad ristimisele, kui on alles noored, ning teenivad edaspidi ustavalt Jehoovat. Teised õpivad tõde tundma juba küpses eas ja mõistavad siis, et neil tuleb lasta end ristida. Mõned neist võivad olla rohkem kui sada aastat vanad!

¹⁶ Üks eakas naine küsis oma piibliõpetajalt, kas tal on tõesti tarvis minna uuesti ristimisele, kuna ta oli aastate jooksul eri religioonides juba mitu korda ristitud. Nad vaatasid koos mõnd piiblisalmi, kust ta sai oma küsimusele vastuse. Naine mõistis Piibli nõuet ja lasi peagi end ristida. Kuigi ta oli juba ligi 80-aastane, sai ta aru, et see on tähtis. Niisiis on Jehoova silmis inimese ristimine kehtiv vaid juhul, kui ta on õppinud hästi tundma tema tahet. Seepärast tuleb meil isegi siis, kui oleme ristitud juba mõnes teises religioonis, lasta end uuesti ristida. (Loe Apostlite teod 19:3–5.)

17. Mille üle peaks ristitav ristimispäeval mõtisklema?

¹⁷ Ristimispäev on rõõmupäev. Samuti on see aga päev, mil tuleb tõsiselt mõtiskleda selle üle, mida pühendumine ja ristimine endast kujutavad. Pühendumistõotuse kohaselt elamine nõuab omajagu vaeva. Seepärast võrdles Jeesus kristlaseks olemist ikke kandmisega. Piiblis öeldakse, et Jeesuse järelkäijad „ei elaks enam endale, vaid temale, kes nende eest suri ja üles äratati”. (2. Kor. 5:15; Matt. 16:24.)

18. Milliseid küsimusi me järgmises artiklis käsitleme?

¹⁸ Maria ema mõistis, et ristimine on tõsine samm ja seepärast olid tal artikli alguses mainitud kõhklused. Kui sina oled lapsevanem, oled sa võib-olla mõelnud järgmistele küsimustele. Kas minu laps on ristimiseks tõesti valmis? Kas tal on piisavalt teadmisi, et tema pühendumine oleks Jehoovale meelepärane? Kas ta peaks kõigepealt saama hea hariduse ja töökoha? Mis saab siis, kui ta läheb ristimisele, aga teeb hiljem raske patu? Järgmises artiklis mõtleme neile küsimustele ja vaatame, kuidas kristlikud vanemad saavad suhtuda ristimisse tasakaalukalt.