1. Kuidas me saame tarkust ja mida head see toob?

JEHOOVA on tarkuse allikas ja ta jagab lahkelt oma tarkust teistega. Piibel ütleb kirjakohas Jaakobuse 1:5: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, siis ta palugu Jumalat – sest tema annab kõigile heldelt, etteheiteid tegemata.” Näiteks saame Jumalalt tarkust siis, kui laseme end distsiplineerida. Tarkus kaitseb meid valede tegude eest ja aitab meil Jehoovaga heades suhetes olla. (Õpet. 2:10–12.) Tänu Jumala tarkusele saame olla sellised, keda ta armastab, ja meil on igavese elu lootus. (Juuda 21.)

2. Mis aitab meil hinnata Jumalalt tulevat distsiplineerimist?

² Oma ebatäiuse, kasvatuse või muude asjaolude tõttu võib meil olla raske lasta end distsiplineerida või näha seda õiges valguses. Me hakkame distsiplineerimist aga hindama, kui kogeme sellega kaasnevat head ja veendume, et selles väljendub Jumala armastus. Õpetussõnad 3:11, 12 ütleb: „Mu poeg, ära heida kõrvale Jehoova manitsust, ... sest keda Jehoova armastab, seda ta noomib.” Me ei tohiks unustada, et Jehoova tahab meile parimat. (Loe Heebrealastele 12:5–11.) Kuna Jehoova tunneb meid läbi ja lõhki, distsiplineerib  ta meid alati sobivalt ja õigel määral. Uurime nüüd nelja aspekti: 1) enesedistsipliini, 2) laste distsiplineerimist, 3) distsiplineerimist koguduses ja 4) seda, mis on hullem kui distsiplineerimisega kaasnev ajutine valu.

3. Kuidas areneb enesedistsipliin? Too näide.

³ Kui meil on enesedistsipliini, siis me valitseme enda käitumist ja mõtteid. Me ei saa enesedistsipliini sündides kaasa. Seda tuleb õppida. Mõtle järgmisele näitele. Kui laps hakkab õppima jalgrattasõitu, hoiab tavaliselt ema või isa tema ratast püsti. Kui ta aga suudab juba veidi tasakaalu hoida, laseb vanem mõneks hetkeks rattast lahti. Lõpuks sõidab laps omapäi ja vanem enam kinni ei hoia. Nii on ka enesedistsipliini õppimisega. Kui vanemad järjepidevalt ja kannatlikult oma lapsi Jehoova juhatuse järgi kasvatavad, aitavad nad neil arendada enesedistsipliini ja omandada tarkust. (Efesl. 6:4.)

4., 5. a) Miks on enesedistsipliin uue isiksuse oluline osa? b) Miks ei peaks me eksimuste korral alla andma?

⁴ Sama võib öelda nende kohta, kes õpivad Jehoovat tundma täiskasvanuna. Mingil määral on nad enesedistsipliini ehk juba arendanud. Siiski on uuel jüngril vaja saada vaimses mõttes täiskasvanuks. Ta saab järjest küpsemaks, kui riietub uude isiksusse ja püüab jäljendada Kristust. (Efesl. 4:23, 24.) Enesedistsipliini arendamine kuulub vaimse kasvu juurde. Tänu enesedistsipliinile õpime „hoiduma jumalakartmatutest tegudest, seisma vastu maailma ihadele ning olema praegusel ajastul kaine mõistusega, elama õigesti ja teenima Jumalat pühendumusega”. (Tiit. 2:12.)

⁵ Me oleme kõik patused. (Kog. 7:20.) Kui me eksime, ei tähenda see aga seda, et oleme täielikud läbikukkujad ja meil puudub enesedistsipliin. Õpetussõnad 24:16 ütleb: „Õige võib langeda seitse korda, kuid ta tõuseb üles.” Mis teda aitab? Mitte lihtsalt oma tahtejõud, vaid Jumala püha vaim. (Loe Filiplastele 4:13.) Püha vaimu vilja üks tahk on enesevalitsus, mis on oma sisult väga lähedane enesedistsipliinile.

6. Kuidas hakata Jumala sõna uurimist nautima? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁶ Enesedistsipliini arendamisel on tähtis ka palvetada, Piiblit uurida ja mõtiskleda. Mida teha aga siis, kui Jumala sõna uurimine on sulle raske? Võib-olla tunned, et sa pole eriti uurija tüüpi. Pea aga meeles, et Jehoova aitab sind, kui sa lubad tal seda teha. Ta võib panna sind Piibli uurimist lausa ihaldama. (1. Peetr. 2:2.) Kõigepealt palu Jehoovalt uurimiseks vajalikku enesedistsipliini. Siis tegutse palvega kooskõlas. Alguses võiksid ehk uurida vaid veidi aega. Varsti muutub uurimine lihtsamaks ja meeldivamaks. Ja ühel hetkel võid avastada, et naudid seda vaikset aega, mil süüvid Jehoova ülevatesse mõtetesse. (1. Tim. 4:15.)

7. Kuidas aitab enesedistsipliin saavutada vaimseid eesmärke?

⁷ Enesedistsipliin aitab meil saavutada Jehoova teenistuses eesmärke. Mõtle ühele perepeale, kes tundis, et tema innukus on kahanenud. Seepärast seadis ta endale eesmärgiks hakata pioneeriks ja luges ka meie ajakirjadest artikleid sel teemal. Lugemine ja palvetamine kasvatasid ja tugevdasid tema vaimsust. Vahetevahel teenis ta  abipioneerina. Mis oli tulemus? Takistustest hoolimata hoidis ta oma sihti silme ees ja alustas viimaks pioneerteenistust.

8.–10. Mis aitab vanematel kasvatada lastest tublid Jehoova teenijad? Too näide.

⁸ Kristlikel lapsevanematel on meeldiv, kuid vastutusrikas ülesanne kasvatada ja manitseda oma last Jehoova juhatuse järgi. (Efesl. 6:4.) See pole tänapäeva maailmas sugugi lihtne. (2. Tim. 3:1–5.) Lapsed ei tea sündides, mis on õige ja mis vale. Neil on küll südametunnistus, kuid seda on vaja õpetada, distsiplineerida. (Rooml. 2:14, 15.) Ühe Piiblit selgitava teose järgi võib kreeka sõna, mille vasteks on „manitsema” tähendada ka „last arendama”.

⁹ Lapsed, keda armastusega distsiplineeritakse, tunnevad end üldjuhul kaitstuna. Nad õpivad, et vabadusel on piirid ning et otsustel ja tegudel on tagajärjed, kas siis head või halvad. Seetõttu on väga oluline, et kristlikud vanemad otsiksid Jehoova juhatust. Arvamused laste kasvatamise kohta ja meetodid võivad kultuuriti ja põlvkonniti erineda. Kui aga vanemad võtavad kuulda Jumalat, ei ole neil vaja tugineda inimtarkusele ega mõistatada, kuidas lapsi kasvatada.

¹⁰ Mõelgem Noale. Kui Jehoova andis talle käsu ehitada laev, ei saanud ta toetuda oma kogemustele, sest ta polnud kunagi varem midagi sellist teinud. Noa pidi toetuma Jehoovale ning „ta tegi täpselt nii”, nagu Jehoova juhatas. (1. Moos. 6:22.) Kuidas tal läks? Kõik tuli esimese korraga välja. Ega tal ju muud varianti polnudki. Noa oli ka tubli perepea ja just selsamal põhjusel – ta usaldas Jehoova tarkust. Ta oli oma lastele heaks eeskujuks ja õpetas neid hästi, mis sel veeuputuseelsel ajal oli paras proovikivi. (1. Moos. 6:5.)

11. Miks võib öelda, et laste kasvatamisel on vanemate eeskuju oluline?

¹¹ Kui sa oled lapsevanem, siis kuidas saad sina teha „täpselt nii” nagu vaja? Kuula Jehoovat. Lase tal end Piibli ja tema organisatsiooni kaudu suunata. Aja möödudes on lapsed sulle tõenäoliselt tänulikud. Üks vend kirjutas: „Ma olen nii tänulik selle eest, kuidas mu vanemad mind kasvatasid. Nad tegid, mis suutsid, et minu südant puudutada. Minu vaimne kasv on suuresti just nende töö vili.” Hoolimata vanemate püüetest hülgavad mõned lapsed Jehoova. Vanematel, kes on lapse südame puudutamiseks teinud oma parima, on aga põhjust tunda, et nende südametunnistus on puhas. Samuti jääb neile  lootus, et ühel päeval tuleb laps Jehoova juurde tagasi.

12., 13. a) Kuidas saavad vanemad, kelle laps on eemaldatud, näidata, et kuuletuvad Jumalale? b) Millised tulemused olid sellel, et ühes peres kuuletusid vanemad Jehoovale?

¹² Üks suurimaid usuproove võib vanematele olla see, kui nende laps eemaldatakse. Ema, kelle eemaldatud tütar kodunt lahkus, tunnistab: „Ma püüdsin meie väljaannetest leida ettekäändeid, mis lubaksid mul veeta aega tütre ja tütretütrega.” Ta lisab: „Mu abikaasa aga aitas mul lahkelt mõista, et meie tütrel tuleb nüüd ise hakkama saada ja me ei tohi sekkuda.”

¹³ Mõned aastad hiljem võeti nende tütar kogudusse tagasi. „Praegu helistab ta mulle või saadab sõnumeid pea iga päev,” räägib ema. „Ta peab meist sügavalt lugu, sest teab, et kuuletusime Jumalale. Meil on väga lähedased suhted.” Kui sinu laps on eemaldatud, siis kas usaldad Jehoovat kogu südamest ega toetu omaenda arusaamisele? (Õpet. 3:5, 6.) Pea meeles, et kui Jehoova distsiplineerib, on see märk tema võrratust tarkusest ja armastusest. Ära kunagi unusta, et ta andis oma poja kõigi eest, ka sinu lapse eest. Jumal ei taha, et keegi hukkuks. (Loe 2. Peetruse 3:9.) Usalda Jehoova distsiplineerimist ja juhatust. Kuuletu isegi siis, kui sul on valus teha nii, nagu Jehoova ütleb. Tee Jumalaga koostööd, mitte talle vastutööd.

14. Kuidas tuleb meile kasuks Jehoova juhatus „ustava ja aruka majapidaja” kaudu?

¹⁴ Jehoova on lubanud koguduse eest hoolitseda, seda kaitsta ja juhatada. Ta teeb seda mitmel moel. Näiteks on ta pannud kogudust juhtima oma poja, kes on määranud „ustava ja aruka majapidaja” andma vaimset toitu õigel ajal. (Luuka 12:42.) Selle rikkaliku vaimse toidu kaudu saame suurepärast õpetust. Kui tihti on mõni artikkel meie ajakirjast või kõne ajendanud sind muutma oma mõtlemist või käitumist? Kui sa oled selliseid muudatusi teinud, siis on sul põhjust rõõmustada. Nii lased Jehooval end vormida ja distsiplineerida. (Õpet. 2:1–5.)

15., 16. a) Miks võib öelda, et kogudusevanemad on meile otsekui kallid annid? b) Kuidas me saame teha kogudusevanematele nende töö meeldivamaks?

¹⁵ Lisaks andis Kristus kogudusele „inimesi andideks”. Need on kogudusevanemad, kes hoolitsevad Jumala karja eest. (Efesl. 4:8, 11–13.) Miks võib öelda, et nad on meile otsekui kallid annid? Nende usk ja teod on meile eeskujuks. Samuti hindame nende nõuandeid, mis põhinevad pühakirjal. (Loe Heebrealastele 13:7, 17.) Pea meeles, et kogudusevanemad armastavad meid ja soovivad, et me vaimselt kasvaksime. Näiteks kui nad märkavad, et puudume koosolekutelt või meie ind on raugemas, pakuvad nad meile kiiresti abi. Nad kuulavad meid, püüavad meid lahkelt julgustada ja anda Piibli põhimõtetele tuginedes kohast nõu. Kas sina suhtud sellisesse abisse kui Jehoova armastuse väljendusse?

¹⁶ Kogudusevanematel ei pruugi olla lihtne tulla meile nõu andma. Mõtle näiteks, kui raske võis olla prohvet Naatanil minna rääkima kuningas Taavetiga, kes püüdis oma ränka pattu varjata. (2. Saam. 12:1–14.) Kahtlemata oli ka Paulusel vaja võtta julgus  kokku, et noomida Peetrust, üht kaheteistkümnest apostlist, kes oli kord mittejuudi vendade suhtes silmakirjalik. (Gal. 2:11–14.) Kuidas saad sina kogudusevanemate koormat kergendada? Ole alandlik, ligipääsetav ja tänumeelne. Püüa näha, et nende abis peegeldub Jumala armastus sinu vastu. See ei tule kasuks ainult sulle, vaid aitab ka neil vendadel teha oma tööd rõõmuga.

17. Kuidas aitasid kogudusevanemad üht õde?

¹⁷ Ühel õel oli oma elus läbielatu pärast raske Jehoovat armastada. Ta räägib: „Kui olin oma mineviku ja muude murede tõttu emotsionaalselt kurnatud, teadsin, et mul tuleb minna kogudusevanemate juurde. Nad ei tõrelenud ega kritiseerinud, vastupidi, julgustasid ja kosutasid. Kuigi kogudusevanematel on tavaliselt palju tegemist, astus pärast koosolekut alati keegi neist ligi ja küsis, kuidas mul läheb. Mul oli oma mineviku tõttu raske uskuda, et ma olen väärt Jumala armastust. Jehoova on mulle aga korduvalt koguduse ja karjaste kaudu kinnitanud, et ta armastab mind. Ma palvetan, et ma ei jätaks teda iial.”

18., 19. Mis on hullem kui distsiplineerimisega kaasnev valu? Too näide.

¹⁸ Kuigi distsiplineerimine võib olla valus, on midagi, mis on veel valusam – kahju, mida toob see, kui distsiplineerimist ignoreeritakse. (Heebr. 12:11.) Mõtle kahele näitele: Kainile ja kuningas Sidkijale. Kui Kainis kasvas mõrvarlik viha oma venna Aabeli vastu, noomis Jumal teda: „Miks sa oled nii vihane ja morn? Kui sa nüüd head teed, eks ole sa siis taas mulle meelepärane? Aga kui sa head ei tee, luurab patt su ukse taga. Ta ihkab sind oma võimusse haarata, kuid kas sina alistad ta?” (1. Moos. 4:6, 7.) Kain ei võtnud hoiatust kuulda. Patt sai tema üle võimust. Milliseid kannatusi ja asjatut valu pidi Kain küll seetõttu taluma! (1. Moos. 4:11, 12.) Distsiplineerimisest tulenev valu oleks olnud selle kõrval köömes.

¹⁹ Selgrootu ja jumalakartmatu kuningas Sidkija valitses Jeruusalemmas süngel ajal. Prohvet Jeremija manitses teda korduvalt hülgama oma halbu tegusid, kuid kuningas ei võtnud teda kuulda. Tulemused olid taas traagilised. (Jer. 52:8–11.) Kui väga soovib Jehoova meid sellistest tarbetutest kannatustest säästa! (Loe Jesaja 48:17, 18.)

20. Mida toob tulevik neile, kes lasevad end Jumalal distsiplineerida, ja neile, kes seda ei tee?

²⁰ Tänapäeva maailmas põlatakse tihtipeale kõike, mis seostub sõnadega distsipliin või manitsus. Selline rumal suhtumine lõppeb aga peagi jumalakartmatute jaoks kurvalt. (Õpet. 1:24–31.) Seepärast võtkem kuulda manitsust ja saagem targaks. Õpetussõnad 4:13 ütleb: „Hoia kinni manitsusest, ära lase sellest lahti. Hoia seda, see on sulle eluks.”