1., 2. a) Miks meil on tarvis suurt usukilpi? (Vt Efeslastele 6:16.) b) Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

KAS sinul on „suur usukilp”? (Loe Efeslastele 6:16.) Loodetavasti on. Nagu suur kilp kaitseb peaaegu kogu keha, nii kaitseb sinu usk sind ebamoraalsuse, vägivaldsuse ja jumalakartmatuse eest.

² Samas pannakse viimseil päevil meie usk pidevalt proovile. (2. Tim. 3:1.) Kuidas sa saad analüüsida, kas sinu usukilp on piisavalt tugev? Ja kuidas oma usukilpi kindlalt käes hoida? Arutagem neid küsimusi.

3. Mida pidi sõdur oma kilbiga tegema ja miks?

³ Piibliaegadel oli sõduri kilp tavaliselt kaetud nahaga. Kilpi töödeldi õliga, et nahk säiliks ja metallosad ei hakkaks roostetama. Kui sõdur märkas, et kilp on kahjustada saanud, pidi ta midagi ette võtma, et see saaks korda ja et ta oleks järgmiseks lahinguks valmis. Kuidas käib see näide meie usu kohta?

4. Miks tuleks meil oma usukilpi kontrollida ja kuidas seda teha?

⁴ Nagu sõdurid vanal ajal, peame ka meie korrapäraselt oma usukilpi kontrollima ja hooldama, et olla alati lahinguks valmis. Kristlastena me oleme vaimses sõjas ja meie vaenlasteks on kurjad vaimud. (Efesl. 6:10–12.) Sinu usukilbi eest ei saa hoolt kanda keegi muu kui vaid sina ise. Kuidas sa saad teha kindlaks, et  oled katsumusteks valmis? Kõigepealt on tarvis paluda Jehoovalt abi. Seejärel on vaja uurida Piiblit, et näha end nii, nagu Jehoova sind näeb. (Heebr. 4:12.) Piibel ergutab meid: „Usalda Jehoovat kogu südamest ja ära toetu omaenda arusaamisele.” (Õpet. 3:5, 6.) Selle piibliteksti valguses võiksid mõelda mõnele otsusele, mis sa hiljuti oled teinud. Näiteks kas oled olnud rahalises kitsikuses? Kas sulle meenus selles olukorras Jehoova tõotus „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha”? (Heebr. 13:5.) Kas see andis sulle kindlust, et Jehoova aitab sind? Kui nii, siis oled hoidnud oma usukilpi heas korras.

5. Mida sa võid leida, kui oma usku analüüsid?

⁵ Kui analüüsid oma usku hoolega, võib tulemus sind üllatada. Sa võid avastada mõne nõrga koha, mis on sulle märkamata jäänud. Näiteks võid sa mõista, et sinu usku on kahjustanud liigne muretsemine, vastaste valed või masendus. Mida sel juhul teha, et kaitsta oma usku edasise kahju eest?

6. Too mõni näide selle kohta, mille pärast on kohane muretseda.

⁶ Teatud asjade pärast muretsemine on hea. Näiteks on sobiv muretseda selle pärast, kas oleme Jehoovale ja Jeesusele meelepärased. (1. Kor. 7:32.) Kui teeme ränga patu, on meie mureks seada suhted Jumalaga korda. (Laul 38:18.) Samuti muretseme selle pärast, kuidas olla hea abikaasa ning kuidas toetada oma peret ja usukaaslasi. (1. Kor. 7:33; 2. Kor. 11:28.)

7. a) Kuidas võib liigne muretsemine meie usku kahjustada? b) Miks pole meil teksti Õpetussõnad 29:25 järgi põhjust inimesi karta?

⁷ Teisalt, liigne muretsemine võib meie usku kahjustada. Näiteks võime pidevalt muretseda selle pärast, kas meil on ikka piisavalt raha, et osta toitu ja riideid. (Matt. 6:31, 32.) See võib panna meid tööd rügama, et saada paremat palka. Meil võib isegi tekkida rahaarmastus. Kui see juhtuks, siis meie usk Jehoovasse nõrgeneks ja suhted temaga saaksid tõsiselt kannatada. (Mark. 4:19; 1. Tim. 6:10.) Samuti võime hakata liigselt muretsema selle pärast, mida teised meist arvavad. Meie hirm pilkamise ja tagakiusamise ees võib olla suurem kui kartus Jehoovale meelepaha valmistada. Sellele vastu astumiseks on tarvis anuda Jehoovalt usku ja julgust. (Loe Õpetussõnad 29:25; Luuka 17:5.)

8. Kuidas meil tuleks reageerida vastaste valedele?

⁸ Saatan, kes on „vale isa”, levitab oma mõju all olevate inimeste kaudu Jehoova ja tema teenijate kohta valesid. (Joh. 8:44.) Näiteks avaldavad usutaganejad Jehoova organisatsiooni kohta valesid ja moonutatud fakte internetis, televisioonis ja mujal meedias. Need valed on otsekui „Saatana põlevad nooled”. (Efesl. 6:16.) Kuidas me peaksime reageerima, kui keegi hakkab sellist väärinfot jagama? Me keeldume seda kuulamast või vaatamast. Miks? Sest me usume Jehoovasse ja usaldame oma vendi-õdesid. Me väldime usutaganejatega igasugust kokkupuudet. Me ei lase kellelgi ega millelgi, sealhulgas uudishimul, tõmmata end nendega vestlusse.

9. Kuidas võib masendus meid mõjutada?

 ⁹ Meie usku võib nõrgendada ka masendus. Vahel võime tunda end oma probleemide tõttu üsna rusutuna. Muidugi ei saa me nende eest pead liiva alla peita. See poleks kuigi arukas. Samas ei tohiks me mõelda üksnes oma probleemidele. Nii võiks hägustuda imeline lootus, mille Jehoova on meile andnud. (Ilm. 21:3, 4.) Masendus võib röövida meilt viimsegi jõuraasu ja panna meid alla andma. (Õpet. 24:10.) Kuid nii ei pea juhtuma.

10. Mida me võime ühe õe kirjast õppida?

¹⁰ Kuidas hoiab oma usku tugevana üks õde USA-st, kes hoolitseb oma haige abikaasa eest? Ta kirjutas peakorterisse: „Meie olukord on olnud vahel üsna pingeline ja masendav, kuid meie lootus on tugev. Ma olen nii tänulik kõige eest, mida Jehoova annab, et tugevdada meie usku. Me tõesti vajame sellist nõu ja julgustust. See aitab meil Jehoovat edasi teenida ja vastu pidada katsumustele, mille abil Saatan püüab meid nõrgestada.” Selle õe mõtetest ilmneb, et meil on võimalik masendusega toime tulla. Mis meid selles aitab? Pea meeles, et Saatan paneb sind raskustes proovile. Kuid samas ära unusta, et Jehoova lohutab sind. Pea kalliks õpetust, mida ta meile annab.

11. Millistele küsimustele oleks hea mõelda, et analüüsida oma usu seisukorda?

¹¹ Kas sinu usukilp on igati korras? Hea oleks mõelda mõnele küsimusele. Näiteks, kas oled viimastel kuudel suutnud hoiduda liigsest muretsemisest? Kas oled keeldunud kuulamast usutaganejaid ja seisnud vastu soovile nendega väidelda, et kummutada nende valesid? Ja kas oled suutnud saada hakkama masendusega? Kui nii, siis on su usk ilmselt heas seisukorras. Ent me peame jääma valvsaks, sest Saatanal on veel teisigi relvi, millega ta meid ründab. Räägime nüüd ühest.

12. Millised tagajärjed võivad olla materialismil?

¹² Materialism võib röövida meie tähelepanu Jehoova teenimiselt ja nõnda  võib meie usukilp hooletusse jääda. Paulus kirjutas: „Ükski sõdur ei seo end äriasjadega, sest ta soovib võita selle soosingut, kes ta sõduriks on värvanud.” (2. Tim. 2:4.) Rooma sõduritel polnud luba teha mingit muud tööd. Mis võinuks juhtuda, kui sõdur oleks seda keeldu eiranud?

13. Miks ei tohtinud sõdur tegeleda äriasjadega?

¹³ Kujutle järgmist olukorda. Salk sõdureid harjutab hommikul mõõgavõitlust, kuid üks nende hulgast on puudu. See sõdur on linnas ja tegeleb oma toiduäriga. Õhtul kontrollivad teised sõdurid oma kaitsevarustust ja teritavad mõõku. Kuid see sõdur seab valmis toidukaupu järgmisel päeval müümiseks. Hommikul aga ründab ootamatult vaenlane. Milline sõdur on tõenäolisemalt võitluseks valmis ja on oma ülemale meelepärane? Kelle kõrval sooviksid sina võidelda – kas sellise sõduri kõrval, kes valmistus hoolega, või selle kõrval, kes tegeles muude asjadega?

14. Mis on meile kui Kristuse sõduritele kõige tähtsam?

¹⁴ Nagu head sõdurid, nii ei lase ka meie silmist oma peamist eesmärki: olla meelepärane oma ülematele Jehoovale ja Kristusele. Me peame seda palju tähtsamaks kui mistahes asju, mida Saatana maailm võib pakkuda. Me kanname hoolt selle eest, et meil oleks aega ja jõudu Jehoova teenimiseks ning oma usukilbi ja muu vaimse sõjavarustuse eest hoolitsemiseks.

15. Millise hoiatuse Paulus andis ja miks?

¹⁵ Me ei tohi iialgi kaotada valvsust! Miks? Paulus hoiatas, et need, kes tahavad rikkaks saada, kalduvad usuteelt kõrvale. (1. Tim. 6:9, 10.) Väljend „kõrvale kalduma” näitab, et meil on oht keskenduda ebavajalike asjade hankimisele. Selle tagajärjel võime langeda „paljude rumalate ja kahjulike soovide küüsi”. Meil tuleks hoida meeles, et Saatan kasutab selliseid soove relvadena, et meie usku nõrgestada.

16. Millistele küsimustele peaks meid ajendama mõtlema tekst Markuse 10:17–22?

 ¹⁶ Oletame, et sul on piisavalt raha, et osta palju asju. Kas sa teed midagi valesti, kui ostad seda, mida sa tegelikult ei vaja? Mitte tingimata. Ent oleks hea mõelda järgmistele küsimustele. Isegi kui sul on võimalik midagi osta, siis kas sul on aega ja jõudu seda kasutada ja hooldada? Kas võib juhtuda, et kiindud liigselt oma varasse? Kas armastus aineliste asjade vastu võiks panna sind tegutsema noore mehe sarnaselt, kes polnud valmis tegema rohkem Jumala teenistuses? (Loe Markuse 10:17–22.) Kui palju parem on elada lihtsat elu ning kasutada oma väärtuslikku aega ja jõudu Jehoova tahte täitmiseks.

17. Mida me ei tohiks kunagi unustada?

¹⁷ Me ei tohiks kunagi unustada, et oleme vaimses sõjas ja et me peame olema iga päev valmis võitlema. (Ilm. 12:17.) Keegi teine ei saa kanda meie usukilpi meie eest. Me ise peame seda kindlalt käes hoidma.

18. Miks hoidsid sõdurid oma kilpi kindlalt käes?

¹⁸ Vanal ajal tõi sõdurile au see, kui ta  oli lahingus vapralt võidelnud. Ent nagu ütles Rooma ajaloolane Tacitus, kui sõdur naasis sõjast ilma kilbita, oli see talle suurim häbiplekk. Seepärast hoidsid sõdurid oma kilpi kindlalt.

19. Mis aitab meil usukilpi kindlalt hoida?

¹⁹ Meil on usukilp kindlalt käes, kui käime korrapäraselt koosolekutel ning räägime teistele Jehoova nimest ja tema kuningriigist. (Heebr. 10:23–25.) Lisaks on tarvis lugeda iga päev Piiblit ning paluda Jehoova abi, et järgida kõiges tema juhatust. (2. Tim. 3:16, 17.) Siis ei suuda Saatan ühegi relvaga põhjustada meile jäävat kahju. (Jes. 54:17.) Meid kaitseb meie suur usukilp. Me seisame kindlalt, õlg-õla kõrval oma vendade-õdedega. Nii oleme võidukad oma igapäevalahingutes. Lisaks on meil au olla Jeesuse poolel, kui ta võidab sõja Saatana ja tema käsilaste vastu. (Ilm. 17:14; 20:10.)