1., 2. Millisel väljamõeldisel on olnud inimkonnale kõige halvem mõju ja kes on selle eest vastutav?

TELEFON, elektripirn, auto ja külmkapp on vaid mõned leiutised, mis on meie elu kergemaks teinud. Kuid on ka selliseid väljamõeldisi, mis on teinud elu ohtlikumaks, nagu näiteks püssirohi, maamiinid, sigaretid ja tuumapomm. On aga midagi, mis oli olemas enne neid kõiki ja millel on olnud inimkonnale halvem mõju kui mis tahes leiutisel. Mis see on? Selleks on valetamine. Valetamine tähendab seda, et inimene ütleb kellegi petmiseks midagi, mis ei vasta tõele. Kust sai see alguse? Jeesus ütles, et vale isa on Saatan. (Loe Johannese 8:44.) Aga millal siis esimene vale sündis?

² See toimus tuhandeid aastaid tagasi Eedeni aias. Esimesed inimesed Aadam ja Eeva tundsid rõõmu elust paradiisis, mille nende Looja oli neile kinkinud. Kuid siis ilmus areenile Saatan. Ta teadis, et Jumal oli sel inimpaaril keelanud süüa „hea ja halva tundmise puust”. Karistus selle keelu rikkumise eest pidi olema surm. Kuid mao kaudu rääkides lausus Saatan Eevale maailma kõige esimese vale: „Ei te sure! Jumal ju teab, et päeval, mil te sellest sööte, teie silmad avanevad. Te saate Jumala sarnaseks ning tunnete  siis head ja halba.” (1. Moos. 2:15–17; 3:1–5.)

3. Miks võib öelda, et Saatana vale oli õel, ja mis on olnud selle tagajärjed?

³ Saatana vale oli väga õel, kuna ta teadis hästi, et kui Eeva teda usub ja keelatud vilja sööb, siis ta sureb. Aadam ja Eeva olid Jehoovale sõnakuulmatud ja lõpuks nad tõepoolest surid. (1. Moos. 3:6; 5:5.) Ja mis veel halvem, selle patu kaudu „on surm kandunud edasi kõigisse inimestesse”. Piibel ütleb, et surm on valitsenud kuningana ka nende üle, kes ei ole patustanud samamoodi nagu Aadam. (Rooml. 5:12, 14.) Selle asemel et elada täiuslikuna igavesti, nagu Jumal algselt kavandas, on praegu inimese elupäevi „seitsekümmend aastat” või „kui keegi on tugev, siis kaheksakümmend, kuid needki on täis muret ja valu”. (Laul 90:10.) Saatana valel on tõesti kurvad tagajärjed.

4. a) Millistele küsimustele on meil vaja leida vastused? b) Kes võib teksti Laul 15:1, 2 järgi olla Jehoova sõber?

⁴ Jeesus ütles Saatana kohta: „Ta ei püsinud tões, sest tõde ei ole tema sees.” Nii on see ka praegu, sest Saatan „eksitab kogu maailma” oma valedega edasi. (Ilm. 12:9.) Me ei taha lasta tal end eksitada. Seepärast on hea mõelda kolmele küsimusele. Kuidas Saatan inimesi eksitab? Miks inimesed valetavad? Ja kuidas me saame alati rääkida tõtt, et me ei rikuks oma suhteid Jehoovaga nagu Aadam ja Eeva? (Loe Laul 15:1, 2.)

5. Kuidas Saatan tänapäeval inimesi eksitab?

⁵ Meil on võimalik mitte lasta Saatanal end eksitada. Paulus kirjutas, et Saatana „võtted pole meile teadmata”. (2. Kor. 2:11.) Me teame, et kogu maailm – kaasa arvatud valereligioonid, korrumpeerunud valitsused ja ahne kaubandussüsteem – on tema võimu all. (1. Joh. 5:19.) Seepärast pole üllatav, et Saatan ja deemonid õhutavad kõrgetel kohtadel olevaid inimesi valet rääkima. (1. Tim. 4:1, 2.) Näiteks mõned ärimehed valetavad oma reklaamides, et müüa kahjulikke tooteid ning pista inimeste raha enda tasku.

6., 7. a) Miks lasub religioonijuhtidel, kes õpetavad valesid, eriline süü? b) Milliseid religioosseid valeõpetusi oled sina kuulnud?

⁶ Eriti suur süü lasub religioonijuhtidel, kes oma valedega seavad ohtu inimeste tulevikuväljavaate. Kui inimene nende valeõpetusi usub ja elab viisil, mille Jumal hukka mõistab, võib see talle maksma minna igavese elu. (Hoosea 4:9.) Jeesus teadis, et tema päevil elanud usujuhid olid süüdi sellises pettuses. Ta ütles neile otse näkku: „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te rändate läbi maad ja mered, et pöörata oma usku kasvõi üks inimene, ja kui see teil õnnestub, teete temast Gehenna [igavese hävingu] väärilise – kaks korda hullema, kui te ise olete.” (Matt. 23:15.) Jeesus mõistis need usujuhid hukka kõige karmimal moel. Nad olid samasugused nagu nende mõrvarlik isa Saatan. (Joh. 8:44.)

⁷ Tänapäeval on palju religioonijuhte, keda nimetatakse eri tiitlitega, näiteks pastor, preester, rabi jne. Nagu nende eelkäijad esimesel sajandil, nii ka nemad „püüavad tõde lämmatada” ning „on vahetanud Jumala tõe  vale vastu”. (Rooml. 1:18, 25.) Nad õpetavad selliseid valesid nagu põrgutuli, hinge surematus ja reinkarnatsioon. Nad väidavad, et Jumal sallib homoseksuaalset eluviisi ja samasooliste abielu.

8. Milline poliitikute vale varsti kõlab ja kuidas meil tuleks sellesse suhtuda?

⁸ Poliitikud on samuti valedega inimesi eksitanud. Üks suurimaid valesid aga ootab veel ees, kui nad kuulutavad, et on saavutanud „rahu ja julgeoleku”. Kuid siis „tabab neid ootamatult häving”. Ärgem laskem end eksitada! Nad püüavad varjata tõsiasja, et selle maailma olukord on väga ebakindel. Me teame, „et Jehoova päev tuleb justnagu varas öösel”. (1. Tess. 5:1–4.)

9., 10. a) Miks inimesed valetavad ja mida on see endaga kaasa toonud? b) Mida meil tuleks Jehoova kohta meeles hoida?

⁹ Kui mingi uus leiutis saab populaarseks, siis hakatakse seda laialdaselt kasutama. Sama on juhtunud valetamisega. Valetamine on saanud praeguses maailmas tavaliseks ning mõjukad inimesed pole ainsad, kes teisi petavad. National Geographicu artiklis „Teadlased uurivad, miks me valetame?” öeldakse, et valelikkus on inimeste põhiolemusse sisse kootud. Inimesed valetavad kõige sagedamini enda kaitsmiseks või omakasu pärast. Nad valetavad, et mätsida kinni oma vigu või saada rahalist või mingit muud isiklikku kasu. Artiklis öeldakse, et „me valetame vaevata, väikestviisi ja suurelt, võhivõõrastele, töökaaslastele, sõpradele ja lähedastele”.

¹⁰ Mida on valetamine endaga kaasa toonud? Inimestevaheline usaldus on kadunud ja suhted rikutud. Mõtle näiteks, kui löödud võib olla abielumees, kui saab teada, et naine on teda petnud ja selle varjamiseks talle valetanud. Või kas pole kohutav, kui mees oma naist ja lapsi väärkohtleb, aga avalikkuse ees teeskleb, et on eeskujulik perepea? Sellised valelikud inimesed ei saa aga hoida midagi salajas Jehoova eest, sest „kõik on alasti ja paljastatud tema silme ees”. (Heebr. 4:13.)

11. Mida Hananiase ja Safiira lugu meile õpetab? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹¹ Piiblis on näide ühest esimesel sajandil elanud abielupaarist, kes laskis Saatanal panna end Jumalale valetama. Hananias ja Safiira sepitsesid plaani, kuidas apostleid petta. Nad müüsid ära osa enda omandist, kuid ei toonud apostlitele kogu saadud raha. See abielupaar tahtis jätta kogudusele endast head muljet, nagu nad oleksid olnud palju heldemad annetajad, kui nad tegelikult olid. Ent Jehoova nägi, mida nad olid teinud, ja karistas neid selle eest. (Ap. t. 5:1–10.)

12. Mis ootab ees mittekahetsevaid pahatahtlikke valetajaid ja miks?

¹² Kuidas Jehoova valetamisse suhtub? Saatan ja kõik mittekahetsevad pahatahtlikud valetajad, kes toimivad tema moodi, heidetakse tulejärve. (Laul 5:6; Ilm. 20:10; 21:8.) Miks? Jehoova silmis on sellised valetajad samasugused nagu kõik teised, „kes teevad rüvedaid tegusid”. (Ilm. 22:15.)

13. Mida me Jehoova kohta teame ja mida ajendab see meid tegema?

¹³ Me teame, et „Jumal ei ole inimene, kes valetab”. (4. Moos. 23:19.) Piiblis öeldakse, et „Jumalal on võimatu  valetada” ja et ta vihkab valelikku keelt. (Heebr. 6:18; Õpet. 6:16, 17.) Me peaksime olema tõemeelsed, kui soovime olla Jehoova soosingus. Seepärast me järgime üleskutset „ärge valetage üksteisele”. (Kol. 3:9.)

14. a) Mille poolest erinevad tõelised kristlased valereligiooni liikmetest? b) Selgita põhimõtet, mis on kirjas tekstis Luuka 6:45.

¹⁴ Mis on üks asi, mis tõelisi kristlasi valereligiooni liikmetest eristab? Me räägime tõtt. (Loe Sakarja 8:16, 17.) Paulus sõnas: „Me näitame end igas suhtes olevat Jumala teenijad: me ... räägime tõde.” (2. Kor. 6:4, 7.) Jeesus ütles: „Suu räägib sellest, mida süda on täis.” (Luuka 6:45.) Seega, kui inimene on tõemeelne oma südames, siis on ta seda ka kõnes. Ta räägib tõtt võhivõõrastele, töökaaslastele, sõpradele ja lähedastele ning seda nii suurtes kui ka väikestes asjades. Mõelgem mõnele olukorrale, kus saame näidata, et püüame olla ausad kõiges.

15. a) Miks pole tark elada kaksikelu? b) Mis aitab noortel mitte anda järele soovile olla eakaaslaste moodi? (Vaata allmärkust.)

¹⁵ Kui oled noor, siis ehk soovid, et eakaaslased sind omaks võtaksid. Seetõttu on mõned noored hakanud elama kaksikelu. Pere ja koguduse keskel paistavad nad olevat kõlbeliselt puhtad, kuid ilmalike noorte seas ja sotsiaalmeedias on täiesti teised inimesed. Nad räägivad ja riietuvad ebasündsalt, kuulavad sobimatut muusikat, kuritarvitavad alkoholi või narkootikume, käivad salaja kohtamas ja teevad muud seesugust. Nende elu on üks suur vale: nad valetavad oma vanematele, usukaaslastele ja Jumalale. (Laul 26:4, 5.) Jehoova näeb seda, kui ülistame teda ainult huultega, aga meie süda on temast kaugel. (Mark. 7:6.) Kui palju parem on toimida nõuande järgi „Ärgu su süda kadestagu patuseid, vaid karda Jehoovat kogu päev”! (Õpet. 23:17.) *

16. Kuidas sul tuleks toimida, kui täidad mõnda teokraatlikku avaldust?

¹⁶ Kui soovid alustada pioneerteenistust või täisajalist eriteenistust, näiteks Peetelis, siis on tähtis, et vastad avaldust täites ausalt kõigile küsimustele, mis puudutavad sinu tervist,  meelelahutusvalikuid ja moraalset seisundit. (Heebr. 13:18.) Mida tuleks sul ette võtta, kui oled käitunud ebapuhtalt või teinud midagi muud, mille tõttu süda kripeldab, ega ole sellest kogudusevanematele rääkinud? Otsi neilt abi, et võiksid teenida Jehoovat puhta südametunnistusega. (Rooml. 9:1; Gal. 6:1.)

17. Mida me peaksime tegema, kui tagakiusajad nõuavad meilt vendade kohta infot?

¹⁷ Mida sa peaksid tegema, kui kuningriigitöö sinu riigis keelustatakse ja sult nõutakse vendade kohta infot? Kas peaksid ülekuulajatele rääkima kõigest, mida tead? Mida tegi Jeesus, kui Rooma maavalitseja teda küsitles? Ta järgis põhimõtet „aeg vaikida ja aeg rääkida” ega vastanud talle mõne küsimuse peale mitte midagi. (Kog. 3:1, 7; Matt. 27:11–14.) Sellises olukorras on vaja olla arukas ja ettevaatlik, et mitte seada oma usukaaslasi ohtu. (Õpet. 10:19; 11:12.)

18. Mida meil tuleks teha, kui kogudusevanemad küsivad meilt midagi mõne usukaaslase kohta?

¹⁸ Kuidas sul tuleks toimida siis, kui mõni koguduseliige on teinud ränga patu ja sa oled sellest teadlik? Kogudusevanemad, kel on vastutus hoida kogudust moraalselt puhtana, võivad sinult küsida, mida sa juhtunu kohta tead. Kuidas sa käitud, eriti kui tegemist on sinu hea sõbra või sugulasega? Piiblis öeldakse: „Usaldusväärne tunnistaja räägib tõtt.” (Õpet. 12:17; 21:28.) Seepärast tuleks sul rääkida vanematele ausalt ära kõik, mida tead, ja mitte fakte moonutada. Neil on õigus fakte teada, otsustamaks, kuidas oleks eksinut kõige parem aidata, et ta saaks oma suhted Jehoovaga korda. (Jaak. 5:14, 15.)

19. Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁹ Taavet ütles palves Jehoovale: „Sinul aga on hea meel tõest inimese südames.” (Laul 51:6.) Ta teadis, kui tähtis on olla aus seesmiselt. Tõelised kristlased tahavad alati rääkida tõtt. Jehoova teenijad erinevad valereligiooni kuulujatest ka selle poolest, et õpetavad inimestele Piibli tõde. Järgmises artiklis keskendumegi sellele.