1., 2. Mida pidi Timoteos tegema? (Vt 1. Tim. 6:20.)

MEIL tuleb tihti usaldada oma väärtuslikud asjad teiste hoolde. Näiteks me hoiame oma raha pangas. Me eeldame, et see on seal turvalises kohas ega lähe kaotsi. Seega me mõistame, mida tähendab usaldada midagi väärtuslikku kellegi teise kätte.

² Loe 1. Timoteosele 6:20. Paulus tuletas Timoteosele meelde, et talle on usaldatud midagi väärtuslikku. Timoteos mõistis, mis on Jumala eesmärk inimkonnaga. Samuti oli talle usaldatud auline ülesanne teha „hea sõnumi kuulutaja tööd”. (2. Tim. 4:2, 5.) Paulus õhutas Timoteost hoidma tema hoolde antud vara. Ka meile on usaldatud midagi väärtuslikku. Mis see on? Ja miks meil tuleks seda Jumala antud vara hoida?

3., 4. Miks on Piibli tõed hinnalised?

³ Jehoova on aidanud meil mõista hinnalisi tõdesid, mis on kirjas tema sõnas Piiblis. Tänu neile tõdedele teame, kuidas hoida Jehoovaga häid suhteid ja olla õnnelik. Kui me nende tõdede järgi elame, siis ei lase me end valeõpetustel eksitada ja meie elu on moraalselt puhas. (1. Kor. 6:9–11.)

⁴ Piibli tõed on hinnalised ka selles mõttes, et Jehoova avaldab neid vaid alandlikele inimestele, kes on „valmis vastu võtma tõde”. (Ap. t. 13:48.) Sellised inimesed tunnustavad, et Jehoova avaldab neid tõdesid tänapäeval „ustava ja aruka orja” kaudu. (Matt. 11:25; 24:45.) Me ei suuda Piiblist aru saada vaid omapäi,  kuid Piibli tõdede mõistmine on tähtsam kui miski muu. (Õpet. 3:13, 15.)

5. Mis ülesande Jehoova meile on usaldanud?

⁵ Jehoova on andnud meile ka ülesande õpetada teistele tõde tema ja ta eesmärkide kohta. (Matt. 24:14.) Jehoova antud sõnum, mida me kuulutame, on üliväärtuslik. See aitab inimestel saada Jehoova pere liikmeks ja annab neile võimaluse elada igavesti. (1. Tim. 4:16.) Ükskõik kui palju meil on võimalik kuulutada, me saame ikka anda oma panuse selles kõige tähtsamas töös. (1. Tim. 2:3, 4.) Milline au on olla Jumala kaastööline! (1. Kor. 3:9.)

6. Mis juhtus mõne kristlasega esimesel sajandil?

⁶ Mõned Timoteose kaasaegsed ei hinnanud võimalust olla Jumala kaastöölised. Näiteks Deemas hakkas armastama maailma ega tahtnud enam Paulusega koos teenida. (2. Tim. 4:10.) Fügelos ja Hermogenes loobusid Jumala teenimisest ilmselt sellepärast, et nad kartsid saada samasuguse tagakiusamise osaliseks nagu Paulus. (2. Tim. 1:15.) Hümenaios, Aleksandros ja Fileetos taganesid usust ja jätsid Jehoova teenimise. (1. Tim. 1:19, 20; 2. Tim. 2:16–18.) Ilmselt olid nad kõik kord vaimselt tugevad, ent nad kaotasid silmist selle, mis on tõeliselt tähtis.

7. Millist taktikat Saatan meie vastu kasutab?

⁷ Saatan püüab panna meid loobuma sellest varast, mille Jehoova meile on andnud. Millist taktikat Saatan kasutab? Ta püüab meelelahutuse ja meedia abil propageerida väärtushinnanguid, mõtteviisi ja käitumismalle, mille kaudu ta loodab panna meid usku hülgama. Saatan püüab meid teiste arvamuste ja tagakiusamise kaudu hirmutada, et me lõpetaksime kuulutustöö. Samuti üritab ta meid ahvatleda kuulama usutaganejate valejutte, et me hülgaksime tõe. (1. Tim. 6:20, 21.)

8. Mida me võime õppida Danieli loost?

⁸ Kui me pole hoolikad, võime tasapisi tõest eemale triivida. Mõtleme näiteks Danielile *, kellele meeldis videomänge mängida. Ta jutustab: „Hakkasin videomänge mängima umbes kümneaastaselt. Esialgu olid need üsna süütud, kuid tasapisi hakkasin mängima üha vägivaldsemaid ja  spiritistlikumaid mänge.” Lõpuks kulus Danielil mängimisele lausa viisteist tundi päevas. Ta tunnistab: „Sügaval sisimas ma teadsin, et sellised mängud ja neile kulutatud aeg viivad mind Jehoovast eemale. Ent mu süda oli tuimaks läinud ja ma arvasin, et Piibli põhimõtted ei käi minu olukorra kohta.” Kui me pole ettevaatlikud, võib meelelahutus meid tõest kergesti eemale viia. Nii võime lõpuks kaotada kõik väärtusliku, mille Jehoova meile on andnud.

9. Kellega Paulus Timoteost võrdles? (Vt 1. Tim. 1:18, 19.)

⁹ Loe 1. Timoteosele 1:18, 19. Paulus andis mõista, et Timoteos on otsekui sõdur, ja innustas teda võitlema head võitlust. Muidugi pidas ta silmas vaimset võitlust. Mis mõttes võib kristlasi võrrelda sõduritega? Milliseid omadusi on meil kui Kristuse sõduritel vaja arendada? Vaatame viit mõtet, mida me õpime Pauluse näitest. Need aitavad meil Piibli tõde väärtuslikuks pidada.

10. Miks me peame teenima Jumalat pühendumusega?

¹⁰ Teeni Jumalat pühendumusega. Hea sõdur on lojaalne. Ta võitleb vapralt, et kaitsta seda, mis on talle kallis. Paulus ergutas Timoteost: „Treeni end sihiga teenida Jumalat pühendumusega.” (1. Tim. 4:7.) See tähendab, et Timoteosel tuli olla Jumalale jäägitult ustav. Mida lähedasemad me Jumalaga oleme, seda kallimaks me Piibli tõde peame. (1. Tim. 4:8–10; 6:6.)

11. Miks meil on vaja enesedistsipliini?

¹¹ Arenda enesedistsipliini. Sõduril on vaja enesedistsipliini, et olla alati lahinguks valmis. Timoteos oli tubli Kristuse sõdur. Ta järgis Pauluse nõuannet põgeneda valede ihade eest, arendada Jumalale meelepäraseid omadusi ja käia läbi oma usukaaslastega. (2. Tim. 2:22.) See kõik nõudis enesedistsipliini. Meiegi vajame seda, et võidelda oma patuste himudega. (Rooml. 7:21–25.) Me vajame enesedistsipliini ka selleks, et heita endalt vana isiksus ja riietuda uude isiksusse. (Efesl. 4:22, 24.) Ja kui me oleme pika tööpäeva lõpus väsinud, tuleb meil vahel end sundida, et koosolekule minna. (Heebr. 10:24, 25.)

12. Mis aitab meil Piiblit oskuslikumalt kasutada?

¹² Et olla oskuslik, peaks sõdur regulaarselt harjutama oma relvade käsitsemist. Meil on vaja õppida oskuslikult kasutama Jumala sõna. (2. Tim. 2:15.) Seda aitavad meil teha koguduse koosolekud. Kui me tahame aidata ka teistel Piibli tõdede väärtust mõista, tuleb meil endal neid hoolsalt uurida. Jumala sõna tugevdab meie usku. Ent ei piisa vaid selle lugemisest. Meil on vaja ka loetu üle mõtiskleda ja uurida meie väljaandeid, et Piiblit õigesti mõista ja selgitada. (1. Tim. 4:13–15.) Siis saame ka teistele Jumala sõna õpetada. Jällegi ei piisa ainult sellest, et me vaid loeme neile piiblitekste. Me tahame, et meie kuulajad mõistaksid loetut ja seda, kuidas see neid puudutab. Iseseisev korrapärane piibliuurimine aitab meil saada paremaks õpetajaks. (2. Tim. 3:16, 17.)

13. Miks me peame oskama vahet teha õige ja vale vahel? (Vt Heebr. 5:14.)

 ¹³ Õpi vahet tegema õigel ja valel. Sõdur peab oskama ohtu ette näha ja seda vältida. Ka meil on seda oskust vaja. (Õpet. 22:3; loe Heebrealastele 5:14.) Näiteks tuleb meil targalt valida meelelahutust. Telesaated ja filmid on tihti ebamoraalse sisuga. See avaldab meile halba mõju ja pole kindlasti meelepärane Jumalale. Seega me tahame vältida sellist meelelahutust, mis tasapisi nõrgestab meie armastust Jumala vastu. (Efesl. 5:5, 6.)

14. Mis aitas Danielil videomängude mängimise lõpetada?

¹⁴ Varem mainitud Daniel hakkas mõistma, et vägivaldsete ja spiritistlike videomängude mängimine pole õige. Ta uuris meie väljaannetest, kuidas selle probleemiga toime tulla. See aitas tal sobimatute mängude mängimise lõpetada. Ta tühistas oma veebimängude tellimused ja lõpetas suhtlemise teiste mängijatega. Daniel ütleb: „Hakkasin rohkem väljas käima ja koguduse sõpradega seltsima.” Nüüd on ta pioneer ja kogudusevanem.

15. Miks on usutaganejate valed ohtlikud?

¹⁵ Nagu Timoteos, peame ka meie mõistma, kui ohtlikud on usutaganejate valejutud. (1. Tim. 4:1, 7; 2. Tim. 2:16.) Näiteks võivad need sisaldada valesid meie vendadest ja külvata kahtlusi Jehoova organisatsiooni kohta. Selline väärinformatsioon võib õõnestada meie usku. Me ei tohiks lasta usutaganejate propagandal end petta, sest seda levitavad „need, kelle mõtlemine on rikutud ja kes ei mõista enam tõde”. Nende eesmärk on lihtsalt rünnata ja vaielda. (1. Tim. 6:4, 5.) Nad tahavad, et me usuksime nende laimu ja hakkaksime oma vendades kahtlema.

16. Millest meil tuleb hoiduda?

¹⁶ Keskendu Jehoova teenimisele. „Kristus Jeesuse tubli sõdurina” pidi Timoteos keskenduma Jehoova teenimisele, mitte laskma end ilmalikel või materiaalsetel taotlustel kõrvale juhtida. (2. Tim. 2:3, 4.) Meiegi ei  peaks materiaalseid asju taga ajama. „Rikkuse petlik veetlus” võib lämmatada meie armastuse Jehoova ja Piibli tõdede vastu ning soovi neid tõdesid teistega jagada. (Matt. 13:22.) Meil tuleb hoida oma elu lihtne ning pidada kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki. (Matt. 6:22–25, 33.)

17., 18. Mis aitab meil kaitsta oma suhet Jehoovaga?

¹⁷ Ole valmis kiiresti tegutsema. Sõduril on vaja plaani, kuidas ohu korral tegutseda. Kui me tahame hoida seda, mis Jehoova meile on usaldanud, on meil vaja ohu korral kiiresti reageerida. Mis aitab meil seda teha? Meil on vaja läbi mõelda, kuidas me ohu korral toimime.

¹⁸ Näiteks lennusõidu alguses selgitatakse reisijatele, kuidas ohu korral käituda ja kus on neile lähim väljapääs. Tänu sellele saavad nad hädaolukorras kiiresti lennukist väljuda. Samamoodi võiksime meie läbi mõelda, kuidas nii-öelda lahkuda, kui meie silme ette satub mõni ebamoraalne või vägivaldne stseen või usutaganejate materjal. Siis saame tegutseda kiiresti, et kaitsta oma suhet Jehoovaga ja jääda tema silmis puhtaks. (Laul 101:3; 1. Tim. 4:12.)

19. Mida head toob see, kui me hoiame meie hoolde antud vara?

¹⁹ Me peame hoidma seda vara, mis Jehoova meile on usaldanud: väärtuslikke Piibli tõdesid ja ülesannet õpetada neid tõdesid teistele. Kui me seda teeme, on meil puhas südametunnistus, mõttekas elu ja rõõm teiste aitamisest. Jehoova abiga me suudame hoida meie hoolde antud vara. (1. Tim. 6:12, 19.)