1., 2. Kuidas sarnaneb meie olukord esimeses lõigus mainitud noore mehe omaga?

 KUJUTLE noort meest, kes on kasvanud üles jõukas perekonnas. Ühel päeval juhtub kohutav õnnetus: mõlemad tema vanemad hukkuvad. Noormees on suures leinas. Siis aga tabab teda veel üks löök. Ta saab teada, et vanemad on kogu varanduse maha laristanud ja jätnud tema kaela suured võlad. Võlausaldajad nõuavad, et ta need ära maksaks, kuid ta ei suuda seda iialgi teha.

² Mõnes mõttes võib meie olukorda võrrelda selle noore mehe omaga. Meie esivanemad Aadam ja Eeva olid täiuslikud ja elasid kaunis paradiisis. (1. Moos. 1:27; 2:7–9.) Neid ootas ees ilus ja õnnelik elu, mis oleks võinud kesta igavesti. Ent siis kõik muutus. Nad hakkasid Jehoova vastu mässama ja kaotasid seetõttu võimaluse igavesti elada. Millise pärandi nad oma lastele jätsid? Piibel ütleb: „Nagu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud edasi kõigisse inimestesse, sest nad kõik on patused.” (Rooml. 5:12.) Aadam pärandas meile patu, mille tagajärjeks on surm. See on nagu hiiglaslik võlg, mida mitte keegi meist ei suuda tagasi maksta. (Laul 49:8.)

3. Mis mõttes on meie patud otsekui võlad?

 ³ Jeesus võrdles patte võlgadega. (Matt. 6:12; Luuka 11:4.) Kui patustame, siis meie võlakoorem Jehoova ees muudkui kasvab. Tal on õigus nõuda, et me võla ära maksaks. Kui see jääks maksmata, vabaneksime sellest alles siis, kui me sureme. (Rooml. 6:7, 23.)

4. a) Mis meist saaks, kui keegi meid ei aitaks? (Laul 49:7–9.) b) Mis tähendused on piiblis sõnal „patt”? (Vaata kasti „ Patt”.)

⁴ Kas inimestel on võimalik saada tagasi kõik see, mille Aadam ja Eeva kaotasid? Mitte omal jõul. (Loe Laul 49:7–9.) Kui keegi meid ei aitaks, poleks meil mingit võimalust elada igavesti ega ka ülesäratamislootust. Me sureksime nagu loomad, ilma mingi tulevikuväljavaateta. (Kog. 3:19; 2. Peetr. 2:12.)

5. Kuidas on Jehoova maksnud ära meie patuvõla? (Vaata pilti.)

⁵ Mida võiks tunda alguses mainitud noor mees, kui mõni rikas inimene lubaks maksta ära kõik tema võlad? Kahtlemata oleks ta selle eest ülimalt tänulik. Samamoodi on meie armastav taevane isa Jehoova teinud meile suure kingituse, makstes ära patuvõla, mille oleme pärinud Aadamalt. Jeesus ütles: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.” (Joh. 3:16.) Lisaks on meil tänu sellele kingitusele võimalik olla Jehoovaga heades suhetes.

6. Mida me arutama hakkame ja miks?

⁶ Kuidas võimaldab see kingitus meil oma patud andeks saada? Seda aitab mõista see, kui uurime, mida tähendavad piibli järgi lepitus, lunastushind, lunastus ja õigeksmõistmine. Kui saame aru, mida Jehoova on meie heaks teinud, kasvab meie tänutunne tema vastu.

LEPITUS

7. a) Millest Aadam ja Eeva ilma jäid? b) Mida kõik Aadama ja Eeva järeltulijad vajavad? (Rooml. 5:10, 11.)

⁷ Lisaks sellele, et Aadam ja Eeva kaotasid võimaluse elada igavesti, rikkusid nad ka oma suhted Jehoovaga. Algselt kuulusid nad tema perre.  (Luuka 3:38.) Ent kui nad astusid tema keelust üle, heideti nad sellest perest välja veel enne, kui nad said lapsi. (1. Moos. 3:23, 24; 4:1.) Seetõttu vajavad kõik nende järeltulijad seda, et nad saaksid Jumalaga lepitatud. (Loe Roomlastele 5:10, 11.) Teisisõnu, nad peavad rajama temaga head suhted. Ühe teatmeteose järgi võib tekstis Roomlastele 5:10, 11 olev algkeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „lepitama”, tähendada, et vaenlasest saab sõber. On tähelepanuväärne, et Jehoova ise võttis midagi ette, et meil oleks võimalik olla tema sõbrad.

MIDA ON JEHOOVA MEIE HEAKS TEINUD

8. Mida on Jehoova inimeste heaks teinud?

⁸ Et patused inimesed võiksid olla Jehoovaga heades suhetes, maksis ta võrdväärse hinna, et osta tagasi see, mille Aadam oli kaotanud. Nii piibli heebrea- kui ka kreekakeelses osas on räägitud sellest, mida on Jehoova teinud, et inimesed saaksid temaga lepitatud ja võiksid olla temaga rahujalal. (Rooml. 3:25.)

9. Mida Jehoova tegi, et iisraellastel oleks võimalik oma patud andeks saada?

⁹ Et iisraellastel võiksid olla Jehoovaga head suhted ja nad saaksid oma patud andeks, seadis ta sisse lepituspäeva. Seda peeti kord aastas ja sel päeval tõi ülempreester inimeste pattude eest loomohvreid. Loomulikult polnud loomohvritega võimalik patte täielikult heastada, sest loomad on inimestest alamad. Ent niikaua, kui iisraellased kahetsesid ja Jehoovale ohvreid tõid, andis ta neile nende patud andeks. (Heebr. 10:1–4.) Lisaks aitasid lepituspäev ja patuohvrid iisraellastel meeles hoida, et nad on patused ja vajavad püsivat lahendust.

10. Mida Jehoova tegi, et kõigil inimestel oleks võimalik oma patud andeks saada?

¹⁰ Selleks et kõik inimesed saaksid oma patud andeks, andis Jehoova nende eest oma armsa poja „üks kord ja alatiseks, et ta võtaks enda kanda paljude patud”. (Heebr. 9:28.) Jeesus andis „oma elu lunastushinnaks paljude eest”. (Matt. 20:28.) Mis on lunastushind?

LUNASTUSHIND

11. a) Mis on lunastushind? b) Millised tingimused pidid olema täidetud, et maksta lunastushind?

¹¹ Piibli järgi on lunastushind hind, mille maksmine lepitab inimesed Jumalaga. See annab Jehoovale aluse taastada inimkonna algne olukord. Mismoodi? Aadam ja Eeva kaotasid oma täiusliku elu, mis võinuks kesta igavesti. Lunastushind pidi olema võrdväärne sellega, mis oli kaotatud. (1. Tim. 2:6.) Seega sai seda maksta täiskasvanud mees, kes 1) oli täiuslik, 2) kes oleks saanud elada maa peal igavesti ja 3) kes oli valmis ohverdama oma elu teiste eest. Ainult selline inimene sai anda oma elu lunaks.

12. Miks sai Jeesus maksta vastava lunastushinna?

¹² Vaatame, miks just Jeesus sai maksta lunastushinna. 1) Ta oli täiuslik,  „ta ei teinud pattu”. (1. Peetr. 2:22.) 2) Ta oleks saanud elada maa peal igavesti. 3) Ta oli valmis surema ja andma oma elu teiste eest. (Heebr. 10:9, 10.) Täiusliku mehena oli Jeesus võrdväärne esimese inimese Aadamaga, enne kui too patustas. (1. Kor. 15:45.) Tänu Jeesuse ohvrile saavad inimesed tagasi selle, millest Aadam nad ilma jättis. (Rooml. 5:19.) Seega sai Jeesus „viimaseks Aadamaks”. Enam pole vaja, et keegi annaks oma elu lunastushinnaks, sest Jeesus tegi seda „ühe korra ja lõplikult”. (Heebr. 7:27; 10:12.)

13. Mis vahe on lepitusel ja lunastushinnal?

¹³ Mis vahe on siis lepitusel ja lunastushinnal? Lepitamine on tegu, mis teeb võimalikuks selle, et inimestel oleksid Jumalaga head suhted. Lunastushind on hind, mida oli vaja maksta, et lepitus oleks võimalik. Jeesus maksis selle hinna, kui ohverdas oma täiusliku inimelu. (Efesl. 1:7; Heebr. 9:14.)

LUNASTUS JA ÕIGEKSMÕISTMINE

14. Mida me nüüd arutame ja miks?

¹⁴ Mis on lepituse tulemused? Et sellele küsimusele vastata, arutame kaht piibli väljendit. See aitab mõista, mis on igaühele meist võimalik tänu sellele, et Jehoova meile andestab.

15., 16. a) Mida lunastus meile tähendab? b) Mis tundeid lunastus sinus tekitab?

¹⁵ Piiblist tuleb välja, et meie eest on makstud lunastushind ja tänu sellele oleme lunastatud ehk vabastatud. Apostel Peetrus kirjeldas seda nii: „Te ju teate, et teid pole lunastatud millegi kaduvaga – hõbeda või kullaga – tühisest eluviisist, mille te olete pärinud oma esiisadelt, vaid Kristuse kui veatu ja puhta Talle kalli verega.” (1. Peetr. 1:18, 19, allmärkus.)

¹⁶ Tänu Jeesuse lunastusohvrile on meil võimalik vabaneda patu ja surma võimusest. (Rooml. 5:21.) Kahtlemata oleme väga tänulikud nii Jehoovale kui ka Jeesusele, kes meid oma verega lunastas. (1. Kor. 15:22.)

17., 18. a) Mida õigeksmõistmine tähendab? b) Mida head õigeksmõistmine meile lõpuks toob?

¹⁷ Lisaks räägib piibel Jehoova teenijate õigeksmõistmisest. See tähendab, et Jehoova kustutab meie patud. Sellega ei lähe ta kuidagi oma õigusnormidega vastuollu. Ta ei kuuluta meid õigeks meie endi teenete alusel. Ka ei vaata ta meie pattudele läbi sõrmede. Ent kuna me usume sellesse, mida Jehoova ja Jeesus on meie lunastamiseks teinud, on Jehoova valmis meile andestama ja meie võlakoorma tühistama. (Rooml. 3:24; Gal. 2:16.)

¹⁸ Mida õigeksmõistmine igaühele meist tähendab? Need, kes on valitud koos Jeesusega taevas valitsema, on juba mõistetud õigeks kui Jumala lapsed. (Tiit. 3:7; 1. Joh. 3:1.) Nende patud on andeks antud ja Jehoova silmis nad otsekui polekski patustanud. Seega on nad kõlblikud  valitsema koos Jeesusega taevas. (Rooml. 8:1, 2, 30.) Need, kel on lootus elada igavesti maa peal, on mõistetud õigeks kui Jumala sõbrad ja ka nende patud on andeks antud. (Jaak. 2:21–23.) Suurel rahvahulgal, kes elab üle Harmagedooni, on väljavaade mitte kunagi surra. (Joh. 11:26.) „Õiged ja ülekohtused”, kes magavad surmaund, ootavad ülesäratamist. (Ap. t. 24:15; Joh. 5:28, 29.) Ja lõpuks saavad kõik sõnakuulelikud Jehoova teenijad maa peal „Jumala laste võrratu vabaduse”. (Rooml. 8:21.) Me ootame väga seda aega, mil meil on oma taevase isaga sellised suhted.

19. Kuidas on meie olukord muutunud? (Vaata ka kasti „ Mida see meie jaoks tähendab”.)

¹⁹ Meie olukord oli varem nagu alguses mainitud noorel mehel, kes kaotas kõik ja päris hiiglasliku võlakoorma, mida ta poleks suutnud kunagi tagasi maksta. Ent Jehoova aitas meid. Tänu lepitusele ja lunastushinna maksmisele meie olukord muutus. Jeesusesse uskumine vabastab meid patu ja surma võimusest. Meie patud on andeks antud ja võlakoorem tühistatud. Ja mis kõige tähtsam, meil on Jehoovaga head suhted.

20. Mida me arutame järgmises artiklis?

²⁰ Kui mõtleme sellele, mida Jehoova ja Jeesus on meie heaks teinud, täitub meie süda tänutundega. (2. Kor. 5:15.) Ilma nende abita poleks meil mingit lootust. Ent mida tähendab Jehoova andestus meile igaühele isiklikult? Seda arutame järgmises artiklis.