Kuningriigi kuulutajad teatavad

Ta leidis elumõtte

JEESUS ütleb, et ta tunneb oma lambaid. (Johannese 10:14) Kui kellelgi on hea süda ja ta armastab rahu ning õiglust, tõmbab see teda Jeesuse järelkäijate juurde. Selline inimene leiab elumõtte, nagu üks Belgias elav nainegi leidis. Tema lugu on selline:

„Kui Jehoova tunnistajad koputasid mu uksele, olin ma sügavas depressioonis ja mõtlesin käe oma elu külge panna. Mulle meeldis see, mida tunnistajad selle ebaterve maailma probleemide lahendusest rääkisid, kuid mulle oli vastumeelt mõte, et sellega on seotud Jumal. Kaheksa aastat tagasi olin lakanud kirikus käimast, sest vihkasin silmakirjalikkust, mida ma seal nägin. Ent selles, mida tunnistajad rääkisid, tundsin ma ära tõe kõla ja hakkasin mõistma, et ilma Jumalata on siiski raske elada.

Kahjuks aga kaotasin ma pärast mõnesid külastusi tunnistajatega kontakti. Tundsin end väga õnnetuna. Suitsetasin päevas kaks pakki sigarette ja hakkasin isegi narkootikume tarvitama. Soovides suhelda oma surnud vanaisaga, segasin end spiritismi. Kui ehmunud ma küll olin, kui siis ühel õhtul üksi kodus olles deemonid mind ründasid! See kestis mitu kuud. Igal õhtul kohutas mind mõte üksiolekust.

Siis läksin ühel päeval jalutama, võttes ette tavapärasest erineva teekonna, ning jõudsin suurele ehitusplatsile. Oma üllatuseks nägin seal suurt rahvahulka. Lähemale minnes nägin, et need olid Jehoova tunnistajad, kes parasjagu kuningriigisaali ehitasid. Mulle meenusid tunnistajate külastused minu koju ja ma mõtlesin, kui imeline küll oleks, kui kogu maailm võiks nende inimeste sarnaselt elada.

Soovisin südamest, et tunnistajad mu kodu uuesti külastaksid, ja seetõttu rääkisin seda mõnedele, kes seal saali ehitasid. Palvetasin Jumala poole ja kümne päeva pärast oli mees, kes oli minuga alguses kontakti astunud, minu ukse taga. Ta pakkus võimalust piibliuurimist jätkata ning ma nõustusin sellega rõõmsalt. Ta kutsus mind kohe ka kuningriigisaali koosolekutele. Võtsin kutse vastu. Kunagi varem polnud ma midagi sellist näinud! Olin nii kaua otsinud inimesi, kes armastaksid üksteist ja oleksid õnnelikud. Siin nad viimaks olidki!

Sellest ajast peale hakkasin käima kõigil koosolekutel. Umbes kolme nädala pärast lõpetasin oma halva suitsetamisharjumuse. Viskasin minema oma astroloogiaraamatud ja saatanliku muusikaga plaadid ning tundsin, et deemonid vabastasid mind oma haardest. Seadsin oma elu Jehoova antud Piibli normidega kooskõlla ja kolme kuu pärast alustasin hea sõnumi kuulutamist. Kuue kuu pärast mind ristiti. Kaks päeva pärast ristimist alustasin abipioneerteenistust.

Ma tänan Jehoovat kõigi nende heade asjade eest, mida ta minu heaks on teinud. Ometi kord on mu elul mõte. Jah, Jehoova nimi on tugev torn, kust ma leidsin kaitset ja varju. (Õpetussõnad 18:10) Ma tunnen end tõepoolest nii, nagu tundis laulik, kui ta kirjutas Laul 84:11: ’Üks päev sinu õuedes on parem kui muid tuhat; ma seisan pigemini läve juures oma Jumala kojas kui viibin õelate majades!’ ”

See alandliku südamega naine leidis elumõtte. Seda võib leida igaüks, kes Jehoovat hea südamega otsib.