Õppigem tundma „Kristuse meelt”

„Kes on Issanda meele ära tundnud, et temale nõu anda? Aga meil on Kristuse meel!” (1. KORINTLASTELE 2:16)

1., 2. Mida on Jehoova arvanud heaks oma Sõnas Jeesuse kohta paljastada?

MILLINE Jeesus välja nägi? Mis värvi juuksed, nahk ja silmad tal olid? Kui pikk ta oli? Kui palju ta kaalus? Läbi sajandite on kunstnike käsitus Jeesusest varieerunud mõistlikust ebatõenäoliseni. Ühed on kujutanud teda tugeva ja mehelikuna, teised nõrga ja kahvatuna.

² Piibel ei koonda tähelepanu Jeesuse välimusele. Jehoova arvas heaks paljastada tema kohta midagi märksa olulisemat – seda, milline isiksus ta oli. Lisaks sellele et evangeeliumid jutustavad, mida Jeesus ütles ja tegi, näitavad need ka seda, kui sügavad tunded ja milline mõtteviis oli tema sõnade ja tegude taga. Need neli inspireeritud kirjutist võimaldavad meil välja uurida, missugune on „Kristuse meel”, mida mainis apostel Paulus (1. Korintlastele 2:16). On tähtis, et õpiksime tundma Jeesuse mõtteid, tundeid ja isiksuse omadusi. Miks? Selleks on vähemalt kaks põhjust.

3. Mida me hakkame mõistma, kui õpime tundma Kristuse meelt?

³ Esiteks, Kristuse meel võimaldab meil saada  ettekujutuse Jehoova Jumala meelest. Jeesus tundis oma Isa niivõrd hästi, et ta sai öelda: „Ükski ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg ja kellele iganes Poeg tahab ilmutada!” (Luuka 10:22). Jeesus oleks otsekui öelnud: „Kui tahate teada, milline on Jehoova, vaadake mind!” (Johannese 14:9.) Niisiis, kui uurime, mida evangeeliumid annavad teada Jeesuse mõtete ja tunnete kohta, õpime tegelikult tundma Jehoova mõtteid ja tundeid. Seeläbi võime Jumalaga lähedasemaks saada (Jakoobuse 4:8).

4. Mida tuleb meil kõigepealt õppida, kui tahame tõesti käituda Kristuse moodi, ja miks?

⁴ Teiseks, kui tunneme Kristuse meelt, võime ’käia tema jälgedes’ (1. Peetruse 2:21). Jeesust järgida ei tähenda pelgalt tema sõnu korrata ja tegusid matkida. Kuna kõnet ja käitumist mõjutavad mõtted ja tunded, eeldab Kristuse järgimine „samasuguse meele” arendamist, mis oli temal (Filiplastele 2:5). Teisisõnu, kui tahame tõesti käituda Kristuse moodi, tuleb meil kõigepealt õppida mõtlema nagu tema ning tundma samu tundeid, mida tundis tema – nii suurel määral, kui me ebatäiuslike inimestena seda suudame. Uurigem siis, mida me evangeeliumikirjutajate vahendusel võime Kristuse meele kohta teada saada. Esiteks vaatleme, missugused tegurid mõjutasid Jeesuse mõtteviisi ja tundeid.

Tema elu enne inimeseks saamist

5., 6. a) Kuidas võivad kaaslased meid mõjutada? b) Kelle seltsis viibis Jumala esmasündinud Poeg enne maa peale tulekut taevas elades ning millist mõju see talle avaldas?

⁵ Lähedased kaaslased mõjutavad meie mõtteid, tundeid ja teguviise kas heas või halvas suunas ning võivad seega meie isiksust vormida (Õpetussõnad 13:20). * Mõelgem, kelle seltsis viibis Jeesus enne maa peale tulekut taevas elades. Johannese evangeelium osutab sellele, et enne inimeseks saamist oli Jeesus Jumala „Sõna” ehk Eesträäkija. Johannes kirjutab: „Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures” (Johannese 1:1, 2). Kuna Jehooval ei ole algust, peab väide, et Sõna oli „algusest” peale Jumala juures, viitama Jumala loomistööde algusele (Laul 90:2). Jeesus on „kõige loodu esmasündinu”. Järelikult oli ta olemas enne, kui loodi teised vaimolendid ja füüsiline universum (Koloslastele 1:15; Ilmutuse 3:14).

⁶ Mõningate teaduslike arvestuste kohaselt on füüsiline universum eksisteerinud vähemalt 12 miljardit aastat. Kui need arvestused ligilähedaltki tõele vastavad, oli Jumala esmasündinud Poeg enne Aadama loomist tundnud rõõmu lähedastest suhetest Isaga igavikuliselt pika aja kestel. (Võrdle Miika 5:1.) Nii kujunes nendevaheline suhe väga armastavaks ja sügavaks. Seda esmasündinud Poega on enne tema maist elu kujutatud isikustatud tarkusena ütlemas: „Olin päevast päeva temale [Jehoovale] rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees” (Õpetussõnad 8:30). Pole kahtlustki, et lähedane suhtlemine armastuse allikaga lugematute ajastute vältel avaldas Jumala Pojale tohutut mõju (1. Johannese 4:8). Paremini kui keegi teine õppis ta oma Isa tundma ning tema mõtteid, tundeid ja teguviise peegeldama (Matteuse 11:27).

Elu maa peal ja mõjutused, mida ta siin koges

7. Mis oli üks põhjusi, miks Jumala esmasündinud Poeg pidi maa peale tulema?

⁷ Jumala Poeg pidi veel õppima, sest Jehoova eesmärk oli vormida temast mõistev Ülempreester, kellel on „kaastundmust meie nõtrustega” (Heebrealastele 4:15). Üks põhjusi, miks Jumala Poeg inimesena maa peale tuli, oligi saada kõlblikuks seda ametit täitma. Lihast ja verest inimesena maa peal elades sattus Jeesus tingimustesse ja koges mõjutusi, mida ta varem oli üksnes taevast jälginud.  Nüüd koges ta ise inimolendi tundeid ja emotsioone. Mõnikord tundis ta väsimust, janu ja nälga (Matteuse 4:2; Johannese 4:6, 7). Veelgi enam, ta talus kõikmõeldavaid raskusi ja kannatusi. Nõnda „õppis ta sõnakuulmist” ja sai täiesti kõlblikuks täitma Ülempreestri ametit (Heebrealastele 5:8–10).

8. Mida on teada Jeesuse maise elu varasest east?

⁸ Milliseid mõjutusi koges Jeesus maa peal oma varases eas? Tema lapsepõlvest on väga vähe teada. Ainult Matteus ja Luukas jutustavad sündmustest, mis leidsid aset mõnda aega enne ja pärast tema sündi. Evangeeliumikirjutajad teadsid, et enne maa peale tulemist oli Jeesus elanud taevas. Tema elu enne inimeseks saamist selgitas paremini kui miski muu, milline mees temast sai. Siiski oli Jeesus läbi ja lõhki inimene. Hoolimata sellest et ta oli täiuslik, pidi ta kasvama imikust lapseks ja noorukist täiskasvanuks, kogu selle aja õppides (Luuka 2:51, 52). Piibel avaldab Jeesuse varase ea kohta asjaolusid, mis teda kahtlemata mõjutasid.

9. a) Mis näitab, et Jeesus sündis vaesesse perre? b) Millistes tingimustes Jeesus tõenäoliselt üles kasvas?

⁹ Ilmselt sündis Jeesus vaesesse perre. Seda näitab ohver, mille Joosep ja Maarja tõid templisse umbes 40 päeva pärast tema sündi. Selle asemel et viia noor lammas põletusohvriks ja noor tuvi või turteltuvi patuohvriks, tõid nad „paar turteltuvi või kaks muud tuvi” (Luuka 2:24). Moosese seaduse järgi pidid sellise ohvri tooma vaesed (3. Moosese 12:6–8). Aja jooksul see lihtne pere kasvas. Pärast seda, kui ime läbi oli sündinud Jeesus, sündis Joosepi ja Maarja perre vähemalt kuus last loomulikul teel (Matteuse 13:55, 56). Niisiis kasvas Jeesus üles suures peres ja tõenäoliselt tagasihoidlikes tingimustes.

10. Mis näitab, et Joosep ja Maarja olid jumalakartlikud inimesed?

¹⁰ Jeesust kasvatasid jumalakartlikud vanemad, kes temast hoolisid. Tema ema Maarja oli tähelepanuväärne naine. Tuleta meelde, et ingel Gabriel tervitas teda sõnadega: „Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!” (Luuka 1:28). Ka Joosep oli vaga mees. Igal aastal võttis ta ustavalt ette 150 kilomeetri pikkuse teekonna Jeruusalemma, et paasapüha pidada. Maarjagi läks kaasa, ehkki seda nõuti üksnes meestelt (2. Moosese 23:17; Luuka 2:41). Ühel sellisel retkel olles leidsid Joosep ja Maarja 12-aastase Jeesuse pärast vaevarikast otsimist templist õpetajate keskelt. Jeesus ütles oma murelikele vanematele: „Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?” (Luuka 2:49). „Isa” – kui sooja tunde võis see sõna noores Jeesuses tekitada! Esiteks oli talle ilmselt öeldud, et Jehoova on tema tegelik Isa. Ja peale selle oli Joosep Jeesusele kindlasti hea kasuisa. Pole mõeldav, et Jehoova valiks oma kalli Poja kasvatajaks karmi või kurja mehe.

11. Millise tööoskuse Jeesus omandas ja mida selle ameti pidamine piibliaegadel hõlmas?

¹¹ Naatsaretis elatud aastatel õppis Jeesus puusepaametit, tõenäoliselt kasuisa Joosepi käe all. Jeesus sai selles töös nii osavaks, et teda ennastki nimetati puusepaks (Markuse 6:3). Piibliaegadel palgati puuseppi abiks majade  ehitamisel, ent nad valmistasid ka mööblit (sealhulgas laudasid, toole ja pinke) ning põllutööriistu. Oma kirjutises „Dialoog juut Tryphoniga” märgib 2. sajandil m.a.j. elanud Justinus Märter seoses Jeesusega: „Inimeste seas elades tegi ta puusepatööd: meisterdas atru ja ikkeid.” See töö ei olnud kerge, sest arvatavasti ei saanud muistne puusepp puitu osta. Tõenäolisem on see, et ta ise läks ja valis puu välja, raius selle kirvega maha ning vedas puidu koju. Seega võib arvata, et Jeesus sai tunda raskusi, mis on seotud elatise teenimise, klientidega asjaajamise ja ots otsaga kokkutulemisega.

12. Mis viitab sellele, et Joosep suri ilmselt enne Jeesust, ja mida see Jeesuse jaoks võis tähendada?

¹² Võib arvata, et vanima pojana aitas Jeesus ka pere eest hoolt kanda, eriti kui arvestada seda, et Joosep suri tõenäoliselt enne Jeesust. * „Zion’s Watch Tower” (Siioni Vahitorn) kuupäevaga 1. jaanuar 1900 märkis: „Pärimus räägib, et Joosep suri siis, kui Jeesus oli veel nooreohtu, ning et viimane hakkas puusepaametit pidama ja peret elatama. Sellele pakub mõningast kinnitust kirjakoht, kus Jeesust nimetatakse puusepaks ning mainitakse tema ema ja vendi, kuid mitte Joosepit (Markuse 6:3). ... Seega on üsna tõenäoline, et kaheksateist pikka aastat meie Issanda elust – alates juhtumist [mis on kirjas Luuka 2:41–49] ... kuni ristimiseni – möödusid tavaliste elutoimingute saatel.” Maarja ning tema lapsed, Jeesus kaasa arvatud, said tõenäoliselt tunda valu, mida toob armastatud abikaasa ja isa surm.

13. Miks võib öelda, et Jeesus alustas oma teenistust teadmiste, tarkuse ja tunnetega, mida ei saanud olla ühelgi teisel inimesel?

¹³ On selge, et Jeesus ei sündinud hõlbuellu. Ta sai omal nahal tunda, milline on lihtinimese elu. Aastal 29 saabus Jeesusel aeg alustada Jumalalt saadud ülesande täitmist. Tolle aasta sügisel ta ristiti vees ning ta sai Jumala vaimseks Pojaks. ’Taevad avati’ temale, mis viitab ilmselt sellele, et nüüd võis ta meenutada taevast elu, mis tal enne inimeseks saamist oli olnud, ning mõtteid ja tundeid, mis tal tolles elus olid olnud (Luuka 3:21, 22). Niisiis alustas Jeesus oma teenistust teadmiste, tarkuse ja tunnetega, mida ei saanud olla ühelgi teisel inimesel. Põhjendatult jutustavad evangeeliumikirjutajad peamiselt Jeesuse maise teenistusega seotud sündmustest. Siiski ei jõudnud nad üles kirjutada kõike, mida ta ütles ja tegi (Johannese 21:25). Ent see, mida nad tähendasid üles Jumala vaimu mõju all, võimaldab meil uurida kõigi aegade suurima inimese meelelaadi.

Milline isik oli Jeesus

14. Kuidas ilmneb evangeeliumidest, et Jeesus oli sügavate tunnetega mees, kellest õhkus südamesoojust?

¹⁴ Evangeeliumidest ilmneb, et Jeesus oli sügavate tunnetega mees, kellest õhkus südamesoojust. Ta väljendas mitmesuguseid emotsioone: kaastunnet pidalitõbise vastu (Markuse 1:40, 41); kurbust nende pärast, kes teda vastu ei võtnud (Luuka 19:41, 42); õigustatud pahameelt ahnete rahavahetajate pärast (Johannese 2:13–17). Empaatia kaasinimeste  vastu võis talle pisarad silma tuua ning ta ei varjanud oma emotsioone. Kui tema armas sõber Laatsarus suri ning ta tema õde Maarjat nutmas nägi, läks see pilt talle sedavõrd südamesse, et temagi valas pisaraid, nuttis kõigi nähes (Johannese 11:32–36).

15. Mil moel ilmnes Jeesuse südamesoojus sellest, kuidas ta kaasinimestesse suhtus ja neid kohtles?

¹⁵ Jeesuse südamesoojus ilmnes eelkõige viisist, kuidas ta kaasinimestesse suhtus ja neid kohtles. Ta ulatas abistava käe vaestele ja rõhututele ning aitas neil ’leida hingamise oma hingedele’ (Matteuse 11:4, 5, 28–30). Ta polnud liiga hõivatud selleks, et aidata vaevatuid, oli siis tegu verejooksu põdeva naisega, kes vaikselt tema kuube puudutas, või pimeda kerjusega, kes keeldus vait jäämast (Matteuse 9:20–22; Markuse 10:46–52). Jeesus otsis inimestes head ja kiitis neid; samas ei hoidunud ta ka noomimisest, kui see vajalik oli (Matteuse 16:23; Johannese 1:47; 8:44). Ta kohtles naisi kohase väärikuse ja lugupidamisega, kuigi tol ajal oli naistel üsna vähe õigusi (Johannese 4:9, 27). On arusaadav, miks grupp naisi heal meelel teda oma varaga toetas (Luuka 8:3).

16. Millest ilmneb Jeesuse tasakaalukas suhtumine ellu ja materiaalsetesse asjadesse?

¹⁶ Jeesuse ellusuhtumine oli tasakaalukas. Materiaalsed asjad ei olnud talle esmatähtsad. Tegelikult näib, et ainelist vara oli tal õige pisut. Ta ütles, et tal „ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna” (Matteuse 8:20). Sellele vaatamata suurendas Jeesus teiste rõõmu. Kui ta viibis pulmas – sündmusel, millega tavapäraselt kaasnes muusika, laulmine ja pidutsemine –, ilmnes selgelt, et ta ei soovinud peorõõmu lämmatada. Ta hoopis sooritas seal oma esimese imeteo. Kui veinist puudus tuli, muutis ta vee veiniks – joogiks, mis „rõõmustab inimese südant” (Laul 104:15; Johannese 2:1–11; EP 97). Pidu võis jätkuda ning pruut ja peigmees pääsesid häbist, mis neile muidu oleks kahtlemata osaks saanud. Jeesuse tasakaalukus ilmneb sellestki, et palju rohkem on temaga seoses mainitud neid juhtumeid, kus ta pikalt ja tarmukalt oma teenistustööd tegi (Johannese 4:34).

17. Miks pole see üllatav, et Jeesus oli meisterlik õpetaja, ja mis peegeldus tema õpetuses?

¹⁷ Jeesus oli meisterlik õpetaja. Ta sidus suure osa oma õpetusest igapäevaelu külgedega, mida ta hästi tundis (Matteuse 13:33; Luuka 15:8). Tema õpetusviis oli võrratu – alati selge, lihtne ja praktiline. Veelgi märkimisväärsem oli õpetus ise. Selles peegeldus südamesttulev soov aidata oma kuulajatel õppida tundma Jehoova mõtteid, tundeid ja teguviise (Johannese 17:6–8).

18., 19. a) Milliste värvikate tähendamissõnade abil kõneles Jeesus oma Isast? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

¹⁸ Jeesus kasutas sageli näiteid ja avaldas tõde oma Isast värvikate tähendamissõnade abil, mis kergelt ei ununud. Üks asi on rääkida Jumala halastusest lihtsalt üldsõnaliselt. Lood on hoopis teised, kui võrrelda Jehoovat armastava isaga, kes oma tagasitulnud poega nähes ’jookseb ja hakkab temale ümber kaela ja annab temale suud’ (Luuka 15:11–24). Jeesus ei võtnud omaks jäiku pärimusi, millest kinni hoidvad usujuhid põlastasid lihtrahvast, vaid selgitas, et tema Isa on ligipääsetav Jumal, kes kuulab pigem alandliku tölneri anumist kui hoopleva variseri teatraalset palvet (Luuka 18:9–14). Jeesus näitas, et Jehoova on hooliv Jumal,  kes teab isegi seda, millal tilluke varblane maha langeb. „Ärge siis kartke,” julgustas Jeesus oma jüngreid, „teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!” (Matteuse 10:29, 31). On arusaadav, miks inimesed „hämmastusid tema õpetusest” ja tahtsid tema juures olla (Matteuse 7:28, 29). Kord jäi „väga palju rahvast” kolmeks päevaks tema juurde, hoolimata sellest et neil polnud midagi süüa (Markuse 8:1, 2).

¹⁹ Meil on põhjust olla Jehoovale tänulikud, et ta on oma Sõna kaudu näidanud, milline on Kristuse meel. Ent kuidas meie võime Kristuse meelt arendada ja tuua seda esile oma suhetes kaasinimestega? Seda arutame järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Miks on tähtis õppida tundma „Kristuse meelt”?

• Kelle seltsis viibis Jeesus enne inimeseks saamist?

• Millistes oludes elas Jeesus maa peal ja milliseid mõjutusi ta siin koges?

• Mida annavad evangeeliumid teada Jeesuse isiksuse kohta?

[Küsimused]

[Pilt lk 10]

Jeesus kasvas üles suures peres ja tõenäoliselt tagasihoidlikes tingimustes

[Pildid lk 12]

Õpetajad panid imeks 12-aastase Jeesuse mõistust ja kostuseid