Jumal vastab palvetele

Korneelius oli mees, kes sagedasti ja südamest Jumala poole palvetades taotles tema soosingut. Veelgi enam, ta kasutas hästi ära oma sõjaväeohvitseri seisundit. Piibel ütleb, et ta „jagas [puudustkannatavale] rahvale palju ande” (Apostlite teod 10:1, 2).

SEL ajal moodustasid kristliku koguduse usklikud juudid, proselüüdid ja samaarlased. Korneelius oli ümberlõikamata mittejuut ega kuulunud kristlikku kogudusse. Kas see tähendab, et ta palvetas ilmaaegu? Kindlasti mitte. Jehoova Jumal pani tähele Korneeliust ja tema siiraid tegusid (Apostlite teod 10:4).

Ingli juhatusel viidi Korneelius ühendusse kristliku kogudusega (Apostlite teod 10:30–33). Selle tulemusena oli tal ja tema perekonnal eesõigus saada esimesteks ümberlõikamata mittejuutideks, kes võeti vastu kristlikku kogudusse. Jehoova Jumal leidis, et Korneeliuse kogemus on seda väärt, et lasta see Piiblisse kirja panna. Kahtlemata tegi Korneelius palju muudatusi, et viia oma elu täielikku kooskõlla Jumala mõõdupuudega (Jesaja 2:2–4; Johannese 17:16). Korneeliuse kogemus peaks olema suureks innustuseks inimestele kõigist rahvustest, kes otsivad tänapäeval Jumala soosingut. Vaatleme mõningaid näiteid.

Tänapäeva eeskujud

Üks noor India naine vajas väga lohutust. Ta abiellus 21-aastaselt ja tal oli kaks last. Varsti pärast teise lapse sündi suri ta abikaasa. 24-aastaselt oli ta ootamatult lesk ning üksi oma kahekuise tütre ning aasta ja kümnekuise pojaga. Pole ime, et ta vajas lohutust! Kuhu pidi ta pöörduma? Ühel õhtul palvetas ta suures ahastuses: „Taevaisa, palun lohuta mind oma Sõnaga.”

Järgmisel hommikul oli tal külaline. See oli Jehoova tunnistaja. Sel päeval oli selle tunnistaja majast majja töö üsna raske olnud, kuna vaid vähesed olid talle ukse avanud. Väsinud ja üpris heitununa oli ta peaaegu koju minemas, kuid tundis siiski, et peab veel ühest majast läbi minema. Seal ta kohtuski noore lesega. Naine kutsus ta sisse ja võttis vastu Piiblit selgitava väljaande. Naine leidis väljaande lugemisest ja vestlustest Jehoova tunnistajaga suurt lohutust. Ta sai teada Jumala  tõotusest surnute ülesäratamise kohta ning Jumala Kuningriigist, mis muudab maa peatselt paradiisiks. Veelgi tähtsam oli see, et ta õppis tundma ja armastama tõelist Jumalat Jehoovat, kes vastas ta palvele.

Nora, kes elab Lõuna-Aafrika Vabariigis George’i linnas, eraldas ühe kuu täisajaliseks evangeeliumikuulutustööks. Enne alustamist palvetas ta siiralt Jehoova poole, et leida kedagi, kes on tõeliselt huvitatud Piibli uurimisest. Talle määratud kuulutustööterritooriumil elas ühes majas inimene, kes oli Nora varasemate külastuste ajal väga ebaviisakalt käitunud. Nora aga oli julge ja külastas seda kodu uuesti. Tema imestuseks elas seal uus üüriline Noleen. Noleen ja tema ema olid palunud Jumalat aidata neil Piiblit mõista. „Nad rõõmustasid, kui neile piibliuurimist pakkusin,” seletab Nora. Noleen ja tema ema arenesid kiiresti. Peagi hakkasid nad mõlemad koos Noraga tegema vaimulikult tervendavat tööd.

Üks teine näide, mis osutab palve väele, on Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis elavast abielupaarist. Ühel 1996. aasta laupäeva õhtul oleks Dennise ja Caroli abielu äärepealt purunenud. Viimase abinõuna otsustasid nad palves abi otsida, mida nad tegid korduvalt kuni hilisööni. Järgmisel hommikul kell üksteist koputasid kaks Jehoova tunnistajat nende uksele. Dennis avas ukse ja palus neil oodata, kuni ta kutsub oma naise. Dennis hoiatas Carolit, et kui tunnistajad sisse kutsuda, võib tal olla raske neist lahti saada. Carol tuletas abikaasale meelde, et nad olid palunud palves abi, ning ta arvas, et see võib olla Jumala vastus nende palvetele. Seega kutsusid nad Jehoova tunnistajad sisse ning hakkasid raamatu „Tundmine, mis viib igavesse ellu” abil Piiblit uurima. Dennis ja Carol olid õpitust vaimustatud. Samal õhtupoolikul läksid nad esimest korda Jehoova tunnistajate kohaliku koguduse koosolekule. Rakendades ellu neid teadmisi, mida nad õppisid Piiblist, leidsid Dennis ja Carol lahendused oma abieluprobleemidele. Nüüd on nad õnnelikud ristitud Jehoova kiitjad ja räägivad korrapäraselt oma piiblilistest uskumustest ligimestele.

Mida teha, kui tunned, et sa pole väärt palvetama?

Mõned siirad inimesed võivad tunda, et nad pole oma halva eluviisi pärast väärt palvetama. Jeesus Kristus rääkis loo ühest sellisest mehest, kes oli põlatud maksukoguja. Templi õue sisenedes tundis see mees, et ta pole väärt minema tavalisse palvepaika. Ta „seisis eemal ... lõi enesele vastu rindu ning ütles: oh Jumal, ole mulle patusele armuline” (Luuka 18:13). Jeesuse sõnul võeti seda meest heasoovlikult kuulda. See tõestab, et Jehoova Jumal on tõesti armuline ja soovib aidata siiralt kahetsevaid patustajaid.

Vaatleme noort Pauli-nimelist meest Lõuna-Aafrika Vabariigist. Poisina oli Paul käinud kristlikel koosolekutel ühes emaga. Ent gümnaasiumipäevil hakkas ta läbi käima noortega, kes ei järginud Jumala teesid. Pärast kooli lõpetamist  teenis ta Lõuna-Aafrika Vabariigi tollase apartheidivalitsuse armees. Siis ootamatult jättis ta tüdruk ta maha. Säärase ebarahuldava elu tõttu langes Paul suurde masendusse. Ta meenutab: „Ühel õhtul palvetasin Jehoova poole ja palusin tema abi, kuigi ma polnud aastaid tõsimeeli Jumala poole pöördunud.”

Varsti pärast palvetamist kutsus Pauli ema ta iga-aastasele Kristuse surma mälestusõhtule (Luuka 22:19). Paul imestas ema kutsumise üle, kuna ta oli olnud isemeelne ja polnud Piibli vastu erilist huvi ilmutanud. „Võtsin seda kutset kui Jehoova vastust minu palvele ja tundsin, et pean seda kuulda võtma.” Sellest ajast alates käis Paul kõigil kristlikel koosolekutel. Pärast nelja kuud Piibli uurimist oli ta kõlblik laskma end ristida. Veelgi enam, ta lõpetas oma inseneriõpingud ja otsustas alustada täisajalist evangeeliumikuulutaja tööd. Praegu on Paul õnnelik ega ole enam oma eelneva elu pärast masenduses. Viimased 11 aastat on ta teeninud Vahitorni ühingu Lõuna-Aafrika Vabariigi harubüroos.

Tõesti, Jehoova Jumal vastab armuliselt palvetele ja „annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Varsti saabub Jehoova suur päev ja teeb lõpu kogu kurjusele. Seni vastab Jehoova oma rahva palvetele ning annab jõudu ja juhatust, kui nad innukalt osalevad elutähtsas tunnistustöös. Nõnda tuuakse miljonid inimesed kõigist rahvustest ühendusse kristliku kogudusega ja neid õnnistatakse piibliliste teadmistega, mis viivad igavesse ellu (Johannese 17:3).

[Pilt lk 5]

Vastuseks Korneeliuse südamesttulevale palvele külastas teda apostel Peetrus

[Pilt lk 6]

Palve on hädaajal paljudele abiks olnud

[Pildid lk 7]

Hea on paluda abi, et mõista Piiblit

Abielupaarid võivad paluda abi, et tugevdada oma abielu