Miks olla ennastohverdav?

Bill on 50ndates aastates abielumees, kes töötab ehitustehnoloogia õpetajana. Igal aastal on ta omal kulul mitu nädalat abiks Jehoova tunnistajate koguduste kuningriigisaalide kavandamisel ja ehitamisel. Emma on 22-aastane hea haridusega vallaline õde. Selle asemel, et vaid isiklikke eesmärke ja huvisid taotleda, kulutab ta iga kuu rohkem kui 70 tundi selleks, et aidata inimestel Piiblist aru saada. Maurice ja Betty on pensionärid. Nad pole oma elutempot seepärast sugugi aeglustanud, vaid nad kolisid hoopis teise riiki, et aidata seal inimestel õppida tundma Jumala eesmärki maaga.

NEED inimesed ei pea end sugugi erilisteks. Nad on täiesti tavalised inimesed, kes teevad seda, mida peavad õigeks. Miks kasutavad nad oma aega, energiat, võimeid ning vahendeid teiste heaks? Neid ajendab sügav armastus Jumala ja oma ligimese vastu. Selline armastus kutsub neis esile tõelise ennastohverdava vaimu.

Mida me nimetame ennastohverdavaks vaimuks? Ennastohverdavus ei tähenda sugugi, et tuleb olla enda vastu äärmiselt range või elada askeetlikku elu. Selleks pole vaja ennast täielikult maha salata, mis rööviks meilt rõõmu ja rahulolu. „The Shorter Oxford English Dictionary” sõnul tähendab ennastohverdavus „kohusetunde või teiste heaolu eest hoolitsemise nimel omaenese huvide, õnne ja soovide edendamisest loobumist”.

Jeesus Kristus – suurim eeskuju

Jumala ainusündinud Poeg Jeesus Kristus on suurim ennastohverdavuse eeskuju. Enne maa peale tulekut oli tal kindlasti äärmiselt tegevusrohke ja rahuldustpakkuv elu. Tal olid väga lähedased ja isiklikud suhted oma Isaga ja vaimolenditega. Veelgi enam, Jumala Poeg kasutas oma võimeid keerukate ja põnevate tööde tegemisel kui „meistertööline” (Õpetussõnad 8:30, 31, UM). Võib olla kindel, et ta elas kaugelt paremates tingimustes, kui on kogenud ka kõige rikkam inimene maa peal. Ta oli oma  ülendatud ja eesõigustatud seisundi poolest taevas Jehoova Jumala järel järgmine isik.

Ent Jumala Poeg „loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks” (Filiplastele 2:7). Ta loobus vabatahtlikult kõigist oma isiklikest eesõigustest, et saada inimeseks ja tuua oma elu lunastusohvriks, heastamaks Saatana põhjustatud kahju (1. Moosese 3:1–7; Markuse 10:45). See tähendab, et ta pidi hakkama elama patuste inimeste keskel Kurat-Saatana võimuses olevas maailmas (1. Johannese 5:19). Samuti tähendab see, et ta oli valmis leppima kõiksugu ebamugavustega. Sõltumata sellest, mis see talle maksma läks, soovis Jeesus Kristus igal juhul oma Isa tahet täita (Matteuse 26:39; Johannese 5:30; 6:38). Sellega katsuti läbi Jeesuse armastus ja lojaalsus Jehoova vastu täiel määral. Kui paljuks ta oli valmis? „Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani,” ütles apostel Paulus (Filiplastele 2:8).

„Olgu teil samasugune meel”

Meid innustatakse järgima Jeesust. „Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel” (Filiplastele 2:5). Kuidas saame seda saavutada? Üheks võimaluseks on mitte vaadata „selle peale, mis on tulus ... [endale], vaid ka selle peale, mis on tulus teistele” (Filiplastele 2:4). Tõeline armastus „ei otsi omakasu” (1. Korintlastele 13:5).

Hoolitsevad inimesed on tihti isetult pühendunud teiste teenimisele. Tänapäeval kipuvad aga paljud olema enesekesksed. Maailma suhtumine on väga minakeskne. Me peaksime kaitsma end maailma vaimu eest, sest kui see hakkab kujundama meie suhtumist ja käitumist, siis tõenäoliselt seame oma soovid esikohale. Kõikides meie tegemistes – selles, kuidas me veedame aega, kasutame oma energiat ja vahendeid – valitseb siis enesekesksus. Seepärast peame sellise vaimu vastu tõsiselt võitlema.

Isegi headel kavatsustel antud nõuanne võib aeg-ajalt kahandada meie ennastohverdavust. Kui apostel Peetrus mõistis, kui kaugele Jeesus oma ennastohverdavusega läheb, ütles ta: „Issand, heida enese peale armu” (Matteuse 16:22, Suur Piibel). Tal oli ilmselt raske mõista Jeesuse valmisolekut minna oma Isa suveräänsuse huvide ja inimkonna päästmise eest kas või surma. Seepärast püüdis ta takistada Jeesust seda suunda jätkamast.

Salake end

Kuidas Jeesus sellele reageeris? Piibel ütleb: „Tema pöördus, vaatas oma jüngritele ja sõitles Peetrust ning ütles: „Tagane minust, saatan, sest sa ei mõtle seda, mis on Jumala, vaid mis on inimeste kohane!”” Seejärel kutsus Jeesus rahva enese juurde ühes oma jüngritega ning ütles neile: „Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ära ja võtku oma rist enese peale ja järgigu mind” (Markuse 8:33, 34).

Umbes 30 aastat pärast seda jutuajamist Jeesusega näitas Peetrus, et ta oli saanud aru ennastohverdavuse tähendusest. Ta ei õhutanud oma kaasusklikke suhtuma kergelt teenistusse ja enda vastu armulik olema. Selle asemel ergutas Peetrus neid vöötama oma meele niuded ning mitte laskma endid mõjutada endistel maailmalikel ihadel. Katsumustest hoolimata pidid nad Jumala tahte täitmise oma elus esikohale seadma (1. Peetruse 1:6, 13, 14; 4:1, 2).

Kõige tasuvam suund, mida me kõik võime taotleda, on anda end Jehoova käsutusse, järgida  ustavalt Jeesust Kristust ja lasta Jumalal juhtida meie tegusid. Selles osas andis Paulus head eeskuju. Pakilisustunne ja tänulikkus Jehoova ees ajendasid teda jätma ilmalikud eesmärgid, mis oleksid võinud teda Jumala tahte täitmisest kõrvale viia. Ta ütles: „Ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast”, et teenida teiste huve (2. Korintlastele 12:15). Paulus kasutas oma võimeid selleks, et edendada Jumala, mitte enda huve (Apostlite teod 20:24; Filiplastele 3:8).

Kuidas võiksime endid läbi uurida, et näha, kas meil on samasugune suhtumine nagu Paulusel? Võiksime endalt küsida: Kuidas ma kasutan oma aega, energiat ja võimeid ning vahendeid? Kas ma kasutan neid ja teisi hinnalisi ande lihtsalt oma huvides või kasutan ma neid teiste aitamiseks? Kas olen kaalunud seda, et osaleda veelgi suuremal määral elupäästvas hea sõnumi kuulutustöös, võib-olla koguni täisajalise kuulutajana? Kas võiksin veelgi rohkem kaasa lüüa kuningriigisaalide ehitamisel või korrashoius? Kas ma haaran kinni võimalusest pakkuda abi neile, kes seda vajavad? Kas ma annan Jehoovale oma parima? (Õpetussõnad 3:9.)

„Õndsam on anda”

Kas on ikka tark olla ennastohverdav? On küll! Paulus teadis omast kogemusest, et selline vaim toob rikkaliku tasu. See tegi ta väga õnnelikuks ja pakkus täielikku rahulolu. Ta selgitas seda Efesose vanematele meestele, kellega ta kohtus Mileetoses. Paulus ütles: „Mina olen teile kõigiti näidanud, et nõnda tööd tehes tuleb hoolt kanda nõrkade eest ja meeles pidada Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35.) Miljonid inimesed on leidnud, et selline vaim toob juba praegu suurt õnne. See valmistab rõõmu ka tulevikus, kui Jehoova tasub neile, kes seavad tema huvid esikohale ja teiste huvid enda omadest ettepoole (1. Timoteosele 4:8–10).

Kui Billilt küsiti, miks ta pakkus end appi kuningriigisaale ehitama, vastas ta: „Selline tihti just väiksemate koguduste aitamine pakub mulle suurt rahulolu. Mul on hea meel, et saan kasutada oma oskusi ja kogemusi teiste heaks.” Miks otsustas Emma pühendada oma energia ja võimed selleks, et aidata  teistel õppida Pühakirja tõde? „Ma ei kujuta ette, et teeksin midagi muud. Kuni olen veel noor ja selleks suuteline, soovin ma võimalikult suurel määral rõõmustada Jehoovat ja aidata teisi. Mõnedest materiaalsetest hüvedest loobumine pole midagi erilist. Teen vaid seda, mis on mu kohus, kui arvestada sellega, mida Jehoova minu jaoks on teinud.”

Maurice ja Betty ei kahetse seda, et ka pärast oma perekonna heaks tehtud aastatepikkust rasket tööd pole nad taotlenud hõlbuelu. Nüüd pensionipõlves soovivad nad samuti kasulikud olla ja teha midagi mõttekat. „Me ei soovi lihtsalt maha istuda ja puhata,” räägivad nad. „See, et aitame välismaal teistel Jehoovat tundma õppida, annab meile võimaluse eesmärgikindlalt tegutseda.”

Kas sa oled otsustanud olla ennastohverdav? See pole sugugi kerge. See tähendab pidevat võitlust meie inimlike himude ja meie siira soovi vahel meeldida Jumalale (Roomlastele 7:21–23). Kuid seda võitlust on võimalik võita, kui laseme Jehooval end juhtida (Galaatlastele 5:16, 17). Ta peab kindlasti meeles meie ennastohverdavat tööd tema teenistuses ja õnnistab meid külluslikult. Tõesti, Jehoova Jumal ’avab meile taevaluugid ja kallab meile õnnistust küllastuseni’ (Malakia 3:10; Heebrealastele 6:10).

[Pilt lk 23]

Jeesusel oli ennastohverdav vaim. Kas ka sinul on?

[Pildid lk 24]

Paulus keskendus pingsalt Kuningriigi kuulutustööle