Kuidas leida kindlustunnet ohte täis maailmas?

MIINIVÄLJAL kõndimine võib lõppeda surmaga. Kuid kas ei muudaks olukorda see, kui sul oleks kaart, mis näitab maamiinide asukohta? Oletame, et oled lisaks sellele saanud ka väljaõpet, kuidas erinevaid miine ära tunda. Kindlasti vähendaksid niisugused teadmised vigastada või surma saamise riski.

Piiblit võib võrrelda sellise kaardiga, millega kaasneb miinileidmise väljaõpe. Selles raamatus olev tarkus pakub parimat juhatust selle kohta, kuidas vältida hädaohte ja tulla toime probleemidega, mis meil elus ette tulevad.

Pane tähele seda julgustavat tõotust, millest räägib kirjakoht Õpetussõnad 2:10, 11: „Sest siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele! Otsustusvõime valvab su üle, mõistus kaitseb sind.” Tarkus ja mõistus, mida siin mainiti, ei ole inimliku päritoluga, vaid jumalik. „Aga kes mind [jumalikku tarkust] kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata!” (Õpetussõnad 1:33.) Vaadelgem, kuidas võib Piibel kindlustada meie julgeolekut ja aidata meil vältida paljusid probleeme.

Kuidas vältida surmaga lõppevaid õnnetusi

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (MTO) avaldas hiljuti andmed, mis näitasid, et iga aasta sureb kogu maailmas liiklusõnnetustes umbes 1 171 000 inimest, lisaks sellele saab ligi 40 miljonit vigastada ja veidi üle 8 miljoni invaliidistub.

Kuigi täielikku turvalisust on liikluses võimatu tagada, suureneb meie kaitstus märgatavalt siis, kui järgime liikluseeskirju. Piibel ütleb valitsusvõimude kohta, kes muu hulgas ka kehtestavad liikluseeskirju: „Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele” (Roomlastele 13:1). Autojuhtidel, kes sellest nõuandest kinni peavad, on väiksem risk sattuda õnnetustesse, mis on tihtipeale kohutavate tagajärgedega.

Teine ajend turvaliseks liiklemiseks on austus elu vastu. Piibel ütleb Jehoova Jumala kohta: „Sinu juures on eluallikas” (Laul 36:10). Niisiis, elu on Jumala kingitus. Meil ei ole mingit õigust seda kingitust kelleltki võtta või väljendada selle vastu lugupidamatust. See käib muidugi ka meie enda elu kohta (1. Moosese 9:5, 6).

Kui me austame elu, siis hoolitseme loomulikult ka selle eest, et meie auto ja kodu oleksid võimalikult turvalised. Muistses Iisraelis oli turvalisus igas eluvaldkonnas tähtsal kohal. Näiteks nõudsid Jumala seadused maja ehitamisel käsipuu tegemist maja katusele,  mis oli paik, kus toimusid tihti perekondlikud ettevõtmised. „Tee oma katusele käsipuu, et sa ei tõmbaks oma koja peale veresüüd, kui keegi sealt maha kukub.” (5. Moosese 22:8.) Kui keegi kukkus katuselt alla sellepärast, et seda ohutusnõuet rikuti, pidas Jumal majaomanikku vastutavaks. Kahtlemata vähendab selles seaduses ilmneva armastava põhimõtte rakendamine õnnetusi tööpaigal ja ka puhkeajal.

Kuidas võita surmatoovaid harjumusi

MTO andmetel on tänapäeval maailmas üle miljardi suitsetaja ning tubaka arvele võib panna umbes neli miljonit surmajuhtu aastas. Arvatakse, et see arv tõuseb järgmise 20–30 aastaga 10 miljonini. Miljonid teised suitsetajad, nagu ka niinimetatud mõnuainete kasutajad, rikuvad selle harjumusega oma tervist ja elukvaliteeti.

Kuigi Jumala Sõna ei maini otseselt tubaka ja narkootikumide tarvitamist, võivad selle põhimõtted kaitsta meid taoliste pahede eest. Näiteks annab kirjakoht 2. Korintlastele 7:1 nõu: „Puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest.” Pole kahtlustki, et tubakas ja narkootikumid saastavad ehk rüvetavad ihu paljude kahjulike keemiliste ainetega. Kuid Jumal tahab, et meie ihu oleks „püha”, see tähendab rikkumatu ja puhas (Roomlastele 12:1). Kas pole tõsi, et nende põhimõtete ellurakendamine vähendaks terviseriske tunduvalt?

Kuidas riskantsetest harjumustest jagu saada

Paljud inimesed langevad söömises ja joomises äärmusse. Liigsöömise tagajärjeks võib olla suhkruhaigus, vähk või südamehaigused. Alkoholi kuritarvitamine põhjustab alkoholismi, maksatsirroosi, perekondade lagunemist ja liiklusõnnetusi. Samas võib teine äärmus, haiglaslik dieedipidamine, olla samuti kahjulik ning tuua endaga kaasa sellise eluohtliku söömishäire kui anoreksia.

Kuigi Piibel ei ole arstiteaduse käsiraamat, annab ta otsekoheselt nõu olla söömises ja joomises mõõdukas. „Kuule, mu poeg, ja saa targaks ning juhi oma süda õigele teele! Ära viibi viina joojate ega liha õgijate killas, sest joodik ja õgija jäävad vaeseks, ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse!” (Õpetussõnad 23:19–21.) Siiski ütleb Piibel ka seda, et söömine ja joomine peaks olema nauditav. „On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast.” (Koguja 3:13.)

Veel innustab Piibel meid sporditegemisse tasakaalukalt suhtuma, kinnitades, et „ihulikust harjutusest on pisut kasu”. Kuid samas ta lisab: „Aga jumalakartusest on kasu kõigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus” (1. Timoteosele 4:8). Võib-olla tekib sul küsimus, kuidas võib praegu jumalakartusest kasu olla? Nii mitmelgi moel. Peale selle, et jumalakartus lisab meie elule ülitähtsa vaimse külje, kasvatab see meis ka taolisi kasulikke omadusi nagu armastus, rõõm, rahu ja enesevalitsus, mis aitavad kaasa positiivsele ellusuhtumisele ja heale tervisele (Galaatlastele 5:22, 23).

Ebamoraalsuse kibedad viljad

Tänapäeval on miljonid inimesed hüljanud igasugused moraalinormid. AIDSi epideemia on üks selle tagajärgi. MTO andmetel on AIDSi epideemia puhkemisest alates üle 16 miljoni inimese sellesse haigusesse surnud ning praegu on umbes 34 miljonit inimest AIDSi põhjustava HI-viiruse kandjad. Paljud AIDSi põdejad on saanud selle haiguse juhusliku seksuaalsuhte, narkomaanide kasutatud nakatunud süstla või nakatunud vere ülekande kaudu.

 Teised lõdva moraali tagajärjed on näiteks herpes, tripper, B- ja C-hepatiit ning süüfilis. Kuigi selliseid meditsiinilisi termineid Piibli aegadel ei kasutatud, teadsid inimesed siiski, milliseid organeid mõningad tol ajal levinud suguhaigused kahjustavad. Näiteks kirjeldab Õpetussõnad 7:23 hooruse kohutavaid tagajärgi kui noolt, mis „lõhestab ... maksa”. Süüfilis kahjustab tavaliselt maksa ja sedasama teeb hepatiit. Tõepoolest, kui ajakohane ja armastav on Piibli nõuanne kristlastele, et nad hoiduksid „vere ja ... porduelu eest” (Apostlite teod 15:28, 29).

Rahaarmastuse lõks

Paljud inimesed on kiire rikastumise nimel valmis oma rahadega riskima. Kahjuks viib selline riskantne tegutsemine sageli rahalise kahju või laostumiseni. Kuid Jumala teenijale ütleb Piibel, et ta „tehku pigemini tööd ning soetagu vara oma käte tööga, et tal oleks jagada sellele, kellel on puudus” (Efeslastele 4:28). Tõsi on, et tubli töötegija ei pruugi alati jõukaks saada. Kuid see-eest on tal meelerahu, ta võib pidada endast lugu ning tal on ehk koguni võimalik teha annetusi õilsal eesmärgil.

Piibel hoiatab: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse. Sest rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ... iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele  6:9, 10). Ei saa eitada, et paljud, „kes tahavad rikkaks saada”, seda ka saavad. Kuid millise hinnaga? Kas pole tõsi, et selle all kannatab nende tervis, perekond, vaimsus ja koguni uni? (Koguja 5:11.)

Tark inimene mõistab, et „kellegi elu [ei olene] sellest, mis tal on” (Luuka 12:15). Enamikus ühiskondades on raha ja mõningase vara omamine vajalik. Tegelikult ütleb Piibelgi, et raha varjab ehk pakub kaitset, kuid samas ta lisab: „Aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku” (Koguja 7:12). Erinevalt rahast võivad õiged teadmised ja tarkus aidata meid kõigis olukordades, kuid eriti küsimustes, mis puudutavad meie elu (Õpetussõnad 4:5–9).

Kui ainult tarkus kaitseb meid

Tõeline tarkus hoiab peagi ’selle omanikud elus’ ühel enneolematul moel – see kaitseb neid kiiresti lähenevas „suures viletsuses”, mil Jumal hävitab kurjad inimesed (Matteuse 24:21). Vastavalt Piiblile viskavad inimesed sel ajal oma raha tänavale kui millegi „roojase”. Miks? Sest nad mõistavad, et kulla ja hõbedaga ei saa osta elu „Jehoova vihapäeval” (Hesekiel 7:19). Seevastu on aga „suur hulk rahvast” ettenägelikult ’kogunud endile varandusi taevasse’, pannes vaimsed huvid oma elus esikohale, ning siis lõikavad selle rahvahulga liikmed oma kindlast investeeringust kasu ja saavad igavese elu maises paradiisis (Ilmutuse 7:9, 14; 21:3, 4; Matteuse 6:19, 20).

Kuidas võiks meil selline turvaline tulevik olla? Jeesus vastab: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Miljonid inimesed on leidnud selle tundmise Jumala Sõnast Piiblist. Lisaks sellele, et neil on imeline tulevikulootus, tunnevad nad mingil määral rahu ja julgeolekut juba praegu. Nad kogevad, kui õiged on laulukirjutaja sõnad: „Rahus ma heidan maha ning uinun magama, sest sina üksi, Jehoova, asetad mind julgesti elama!” (Laul 4:9).

Kas sa tead mõnda teist infoallikat, mis aitaks vähendada ohtu sinu tervisele ja elule sel määral, nagu Piibel seda teeb? Ühelgi teisel raamatul pole sellist mõjuvõimu kui Piiblil ning ükski teine raamat ei suuda aidata sul leida tõelist kindlustunnet praeguses ohte täis maailmas. Miks mitte seda raamatut rohkem uurida?

[Kast/pilt lk 6]

Parem tervis ja kindlam elu – tänu Piiblile

Et elu reaalsuse eest põgeneda, tarvitas noor naine Jane * harjumuspäraselt marihuaanat, tubakat, kokaiini, amfetamiine, LSD-d ja muid uimasteid. Lisaks sellele pruukis ta palju alkoholi. Jane’i sõnul polnud tema abikaasa sugugi paremas seisus. Nende tulevik tundus sünge. Siis aga kohtus Jane Jehoova tunnistajatega. Ta hakkas käima kristlikel koosolekutel ning lugema „Vahitorni” ja selle kaasajakirja „Ärgake!”. Ka tema abikaasa luges neid. Nad mõlemad hakkasid tunnistajatega Piiblit uurima. Kui neis kasvas lugupidamine Jehoova kõrgete normide vastu, lõpetasid nad kõikide uimaainete tarvitamise. Mis oli selle tulemus? „Meie uus eluviis on toonud meile väga palju rõõmu,” kirjutas Jane mõned aastad hiljem. „Olen väga tänulik Jehoovale tema Sõna puhastava jõu eest ning selle eest, et saame nüüd elada tervislikult, vabadena pahede sõltuvusest.”

Seda, kui väärtuslik on olla aus töötaja, ilmestab hästi Kurti lugu, kelle töö oli seotud arvutisüsteemide hooldamisega. Töökohas vajati uusi seadmeid ja Kurti ülemus andis talle ülesandeks need soodsa hinnaga muretseda. Kurt tegi kindlaks sobiva pakkuja ning hinna suhtes saavutati kokkulepe. Firma sekretär aga tegi kirjalikul hinnapakkumisel vea, mistõttu sellel olev hind oli kokkulepitust ligi 40 000 dollarit odavam. Kui Kurt viga märkas, helistas ta firmasse tagasi. Selle direktor ütles, et oma 25-aastase tööstaaži jooksul pole ta kordagi sellist ausust kohanud. Kurt selgitas, et tema südametunnistust on kujundanud Piibel. Selle tulemusel palus direktor temalt töökaaslastele andmiseks 300 ajakirja „Ärgake!” numbrit, kus käsitleti ausust äri tegemisel. Kurti aga ootas tema aususe pärast ees ametikõrgendus.

[Allmärkus]

[Pilt lk 7]

„Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik” (JESAJA 48:17)