Jeesuse ülestõusmine on seatud kahtluse alla

„Ma võin teile siiralt öelda, et kuigi me saame olla täiesti kindlad selles, et Jeesus elas ..., ei saa me sama kindlusega öelda endid teadvat, et Jumal Ta surnuist üles äratas.” Nii sõnas anglikaani kiriku kõrge vaimulik, Canterbury peapiiskop.

KRISTLIKUL apostlil Paulusel ei olnud selliseid kahtlusi. Paulus kirjutas muistses Korintoses elanud kaaskristlastele esimeses inspireeritud kirjas 15. peatükis: „Sest ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi ja et ta maeti ja et ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi” (1. Korintlastele 15:3, 4).

Usk Jeesuse Kristuse ülestõusmisse ajendas tema jüngreid kuulutama evangeeliumi kogu Kreeka-Rooma maailmas – „kõigele loodule taeva all” (Koloslastele 1:23). Õigupoolest on Jeesuse ülestõusmine kristliku usu põhialus.

Ometi on juba päris algusest peale suhtutud Jeesuse ülestõusmisse kahtluse ja umbusuga. Enamikule juutidest tundus Jumalat teotavana Jeesuse järelkäijate väide, et see piinapostile löödud mees oli Messias. Ning kõige haritumatele kreeklastele, kes uskusid hinge surematust, oli vastumeelne juba ainuüksi mõte ülestõusmisest (Apostlite teod 17:32–34).

Tänapäevased kahtlejad

Viimastel aastatel on mõned õpetlased, kes väidavad end olevat kristlased, andnud välja raamatuid ja kirjutanud artikleid, kus nad räägivad Jeesuse ülestõusmisest kui väljamõeldud loost ning on seega põhjustanud sel teemal ägeda vaidluse. Otsides „ajaloolist Jeesust”, väidavad mitmed õpetlased, et evangeeliumijutustused tühjast hauast ja Jeesuse ilmumistest pärast ülestõusmist on vaid väljamõeldised, mis loodi kaua aega pärast tema surma, toetamaks väiteid tema taevasest väest.

Võtkem näiteks Saksa õpetlase Gerd Lüdemanni, kes on Uue Testamendi professor ning raamatu „What Really Happened to Jesus–A Historical Approach to the Resurrection” (Mis Jeesusega tegelikult juhtus – ajalooline lähenemine ülestõusmisele) autor. Ta väidab, et Jeesuse ülestõusmine on vaid „tühipaljas kinnisidee”, mille peab hülgama igaüks, kel on „teaduslik maailmavaade”.

 Professor Lüdemann on arvamusel, et ülestõusnud Kristus, kes ilmus apostel Peetrusele, oli vaid nägemus, mille põhjustas Peetruse tohutu kurvastus ning süütunne Jeesuse salgamise pärast. Lüdemanni sõnul oli Jeesuse ilmumine ühel juhul rohkem kui 500 usklikule „massiekstaas” (1. Korintlastele 15:5, 6). Kokkuvõtteks võib öelda, et paljud õpetlased peavad Piibli jutustusi ülestõusnud Jeesusest lihtsalt jüngrite isiklikeks elamusteks, mis andis neile uut vaimset enesekindlust ja misjonäri-innukust.

Loomulikult tunnevad vähesed huvi puhtteoreetiliste vaidluste vastu. Ent arutlus Jeesuse ülestõusmisest peaks huvi pakkuma meile kõigile. Miks? Sest kui ta ei tõusnud üles, siis rajaneb kristlus valel alusel. Ning teisest küljest – kui Jeesuse ülestõusmine on tõepoolest ajalooline fakt, siis rajaneb kristlus tõel. Sel juhul on õiged nii Kristuse väited kui ka tema lubadused. Pealegi, kui ülestõusmine toimus, siis pole surm vägev võitja, vaid vaenlane, keda on võimalik lüüa (1. Korintlastele 15:55).

[Pildi allikaviide lk 3]

Väljaandest „Self-Pronouncing Edition of the Holy Bible”, mis sisaldab King James’i ja Revised tõlkeid