Kuidas aidata „kadunud” last?

„[Rõõmutsege], et ta oli kadunud ja on leitud!” (LUUKA 15:32)

1., 2. a) Kuidas on mõned noored kristliku tõe suhtes toiminud? b) Kuidas võivad vanemad ja lapsed end sellises olukorras tunda?

„MA EI taha enam olla Jehoova tunnistaja!” Jumalakartlikud lapsevanemad, kes on näinud vaeva, et lapsi kristlikult kasvatada, on kindlasti vapustatud, kuuldes selliseid sõnu oma lapse suust. Teised noored lihtsalt ’triivivad eemale’, ilma et nad oma kavatsusi kõva häälega kuulutaksid (Heebrealastele 2:1, UM). Paljud neist sarnanevad kadunud pojaga Jeesuse tähendamissõnas. Too jättis maha isa maja ja pillas kaugel maal ära oma päranduse (Luuka 15:11–16).

² Suuremal osal Jehoova tunnistajatest pole seda muret, et nende laps tõeteelt lahkub. Kuid neilt, kelle laps toimib nõnda, ei suuda mingid lohutussõnad kurvastust täielikult ära võtta. Samuti võib isemeelne noor end õnnetuna tunda. Sügaval sisimas võib südametunnistus teda piinata. Jeesuse tähendamissõnas tuli kadunud poeg oma isa rõõmuks lõpuks mõistusele. Kuidas võivad lapsevanemad ja koguduseliikmed aidata kadunud noortel ’mõistusele tulla’? (Luuka 15:17, UM.)

Miks mõned otsustavad kogudusest ära minna

3. Millistel põhjustel võivad noored otsustada kristlikust kogudusest ära minna?

³ On sadu tuhandeid noori, kes teenivad kristlikus koguduses rõõmuga Jehoovat. Ent miks mõned lähevad ära? Neile võib tunduda, et nad jäävad ilma millestki, mida pakub maailm (2. Timoteosele 4:10). Või siis peavad nad Jehoova kaitsvat  lambatara liiga piiravaks. Piinav südametunnistus, tugev huvi vastassugupoole vastu või soov saada eakaaslaste tunnustust võivad samuti panna nooruki Jehoova karjast eemalduma. Noor võib lõpetada Jumala teenimise ka selle pärast, et tema vanemate või mõne teise kristlase käitumine tundub talle silmakirjalik.

4. Mis on tavaliselt peamine põhjus, et noored eksivad tõeteelt?

⁴ Lapse mässumeelne hoiak ja käitumine on tavaliselt märgid vaimsest nõrkusest. See peegeldab, mis on tema südames (Õpetussõnad 15:13; Matteuse 12:34). Ükskõik mis põhjusel laps teelt ka eksib, peitub põhiprobleem tihtipeale selles, et tal pole „täpset tõe tundmist” (2. Timoteosele 3:7, UM). Selle asemel et kummardada Jehoovat vaid vormitäiteks, on noortel tähtis arendada temaga lähedasi isiklikke suhteid. Mis aitab neil seda teha?

Tulge Jumala ligi

5. Mida on noorel vaja teha, et arendada Jumalaga isiklikke suhteid?

⁵ „Tulge Jumala ligi,” kirjutas jünger Jakoobus, „siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8). Et noor saaks seda teha, peab aitama tal kasvatada isu Jumala Sõna järele (Laul 34:9). Algul vajab ta „piima” – Piibli põhiõpetusi. Ent kui talle meeldib Jumala Sõna ja tal tekib tahtmine „tahke roa” ehk sügavamate vaimsete teadmiste järele, saab ta varsti vaimselt küpseks (Heebrealastele 5:11–14; Laul 1:2). Üks noormees, kes tunnistas, et maailm oli ta täielikult oma võimusesse haaranud, hakkas hindama vaimseid väärtusi. Mis aitas tal teha seda pööret? Ta nõustus ettepanekuga lugeda läbi terve Piibel ja hoidis oma piiblilugemise kavast korrapäraselt kinni. Tõepoolest, selleks et meil areneksid Jehoovaga lähedased suhted, on ülitähtis lugeda Jumala Sõna korrapäraselt.

6., 7. Kuidas võivad vanemad aidata oma lastel arendada kiindumust Jumala Sõna vastu?

⁶ Kui tähtis küll on, et vanemad aitaksid oma lastel arendada kiindumust Jumala Sõna vastu! Üks teismeline tüdruk hakkas seltsima kuritegelike noortega, hoolimata sellest, et nende peres toimus korrapärane piibliuurimine. Meenutades perekondlikke uurimisi, jutustab ta: „Kui isa küsis küsimusi, siis ma lihtsalt lugesin vastused maha ega vaadanud talle isegi otsa.” Targad vanemad kasutavad perekondlikul uurimisel õpetamiskunsti, selle asemel et materjal lihtsalt läbi võtta (2. Timoteosele 4:2, UM). Et noor uurimist naudiks, peab ta tundma, et see puudutab teda. Miks mitte küsida seisukohta selgitavaid küsimusi ja lasta tal oma mõtteid väljendada? Innusta noort arutlusel olevat materjali ellu rakendama. *

⁷ Tee Pühakirjal põhinev arutelu ka elavaks. Võimaluse korral lase noortel Piibli sündmusi läbi mängida. Aita neil ette kujutada arutluse all olevate sündmuste toimumise kohta ja sealsele maale iseloomulikke jooni. Abiks võivad olla kaardid ja tabelid. Tõepoolest, on vaja vaid veidi kujutlusvõimet, ning perekondlik piibliuurimine muutub elavaks ja vaheldusrikkaks. Lapsevanemad peaksid ka läbi uurima, millised on nende enda suhted Jehoovaga. Kui nad ise tulevad Jehoova ligi, siis saavad nad aidata ka oma lastel seda teha (5. Moosese 6:5–7).

8. Kuidas aitab palve Jumala ligi tulla?

⁸ Palve aitab samuti inimesel Jumalaga lähedaseks saada. Üks varases teismeeas tütarlaps tundis end otsekui kaheks kistuna kristliku eluviisi ja sõprade vahel, kes ei jaganud tema uskumusi (Jakoobuse 4:4). Mida ta ette võttis? Ta tunnistas: „Esimest korda elus palvetasin ma kogu südamest Jehoova poole ja rääkisin, kuidas ma end tunnen.” Ta järeldas, et tema palvele vastati, kui ta leidis lõpuks kristlikust kogudusest sõbranna, kellele ta võis oma muremõtteid usaldada. Tundes, et Jehoova juhib teda, hakkas ta rajama isiklikke  suhteid Jumalaga. Vanemad võivad aidata lapsi nõnda, et parandavad oma isiklike palvete kvaliteeti. Perekonnana palvetades võivad vanemad valada välja oma südame, nii et lapsed tajuksid isiklikke suhteid oma vanemate ja Jehoova vahel.

Ole kannatlik, kuid kindlameelne

9., 10. Millist eeskuju andis Jehoova, tegeledes pikameelselt isepäiste iisraellastega?

⁹ Kui noor hakkab eemale triivima, võib ta üritada end teistest eraldada ja seista vastu vanemate igale püüdele temaga vaimsetel teemadel arutleda. Mida saavad vanemad sellises katselepanevas olukorras teha? Mõtle, kuidas Jehoova tegeles muistse Iisraeliga. Ta leppis iisraellaste kangekaelsusega rohkem kui 900 aastat, enne kui ta nad nende isemeelsuse pärast hülgas (2. Moosese 34:9; 2. Ajaraamat 36:17–21; Roomlastele 10:21). Jehoova oli armuline nende vastu, hoolimata sellest, et nad „kiusasid ikka jälle Jumalat”. Ta ’võttis sagedasti tagasi oma viha ega lasknud kogu oma vihaleeki tõusta’ (Laul 78:38–42.) Jumal ei teinud nendega tegeledes ühtki viga. Armastavad lapsevanemad jäljendavad Jehoovat ja on kannatlikud, kui laps ei avalda kohe positiivset vastukaja nende püüetele teda aidata.

¹⁰ Olla pikameelne ehk kannatlik ei tähenda pikka aega kannatamist. See viitab sellele, et ei kaotata kogu lootust sassiläinud suhete paranemiseks. Jehoova andis eeskuju, kuidas olla pikameelne. Ta saatis omal algatusel iisraellaste juurde korduvalt sõnumiviijaid. Jehoova „tundis kaasa oma rahvale” (UM), kuigi „nad pilkasid Jumala käskjalgu, põlgasid tema sõnu” (2. Ajaraamat 36:15, 16). Ta palus iisraellasi: „Pöördugu ometi igaüks oma kurjalt teelt” (Jeremija 25:4, 5). Jehoova ei teinud siiski kompromissi oma õiglaste põhimõtete suhtes. Jumal õpetas iisraellasi pöörduma tagasi enda ja oma mõõdupuude juurde.

11. Kuidas võivad lapsevanemad olla kannatlikud, kuid samas kindlameelsed, tegeledes eksiteele sattunud lapsega?

¹¹ Vanemad võivad jäljendada Jehoova pikameelsust, kui nad ei kaota kiiresti lootust eksiteele sattunud lapse suhtes. Nad saavad teha algatust, et suhtluskanalid avatud hoida  või et suhtlemist taastada. Hoides kinni õiglastest põhimõtetest, võivad vanemad samas siiski paluda last korduvalt, et too pöörduks tagasi tõeteele.

Mida teha, kui alaealine kogudusest eemaldatakse

12. Milline vastutus on vanematel seoses oma alaealise lapsega, kes elab nende juures, kuid kes on kogudusest välja heidetud?

¹² Mida teha, kui alaealine, kes elab koos vanematega, on sooritanud ränga väärteo ning ta heidetakse kahetsematu hoiaku tõttu kogudusest välja? Kuna laps elab vanemate juures, lasub neil ikkagi vastutus teda õpetada ja distsiplineerida kooskõlas Jumala Sõnaga. Kuidas seda teha? (Õpetussõnad 6:20–22; 29:17.)

13. Kuidas võivad vanemad püüda jõuda eksinud lapse südameni?

¹³ Sellist last saab ehk eraviisil piibliuurimise käigus õpetada ja distsiplineerida – see oleks parim variant. Lapsevanem peaks vaatama kaugemale lapse kalgist hoiakust ja püüdma näha, mis on tema südames. Kui tõsine on tema vaimne nõrkus? (Õpetussõnad 20:5.) Kas on võimalik tema südant mõjutada? Millised kirjakohad oleksid tõhusad? Apostel Paulus kinnitab meile: „Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja” (Heebrealastele 4:12). Tõepoolest, vanemad saavad teha enam kui vaid öelda oma järeltulijatele, et need edaspidi ei teeks jälle midagi valesti. Nad võivad proovida teha algust tervendamisprotsessiga ja arendada seda edasi.

14. Mis on esimene samm, mida eksinud noor peaks ette võtma taastamaks oma suhted Jehoovaga, ning kuidas võivad vanemad aidata lapsel seda sammu teha?

¹⁴ Eksinud noor peab taastama oma suhted Jehoovaga. Esimeseks sammuks on see, et tal tuleb ’parandada meelt ja pöörduda’ (Apostlite teod 3:19; Jesaja 55:6, 7). Et aidata nende juures elaval noorel kahetseda, peavad vanemad olema ’valmis kannatama kurja ja tasase meelega noomima’ vastupanijat last (2. Timoteosele 2:24–26). Vanematel on vaja last noomida piiblilises mõttes. Kreekakeelset sõna, mis on tõlgitud vastega „noomima”, võib tõlkida ka väljendiga „esitama veenvaid tõendeid” (Ilmutuse 3:19; Johannese 16:8, UM). Lapse noomimine hõlmab seega seda, et talle näidatakse piisavalt tõendeid, veenmaks, et ta teguviisid on patused. Kindlasti pole see kerge. Vanemad võivad siiski puudutada lapse südant, kui nad kasutavad tema veenmiseks kõiki Pühakirjal põhinevaid sobivaid mooduseid. Nad peaksid püüdma aidata tal mõista vajadust ’vihata kurja ja armastada head’ (Aamos 5:15). Nii võib ta „kaineneda ja vabaneda kuradi paelust”.

15. Milline roll on palvel, kui püütakse taastada eksinu suhteid Jehoovaga?

¹⁵ Et taastada suhteid Jehoovaga, on hädavajalik palvetada. Muidugi ei peaks keegi paluma jultunud patu pärast, mida teeb kahetsematult mõni isik, kes oli kunagi seotud kristliku kogudusega (1. Johannese 5:16, 17; Jeremija 7:16–20; Heebrealastele 10:26, 27). Ent lapsevanemad võivad paluda Jehoovalt tarkust, et olukorraga toime tulla (Jakoobuse 1:5). Kui kogudusest eemaldatud noor ilmutab kahetsusmärke, kuid ei julge Jumala poole pöörduda, võivad tema vanemad palvetada, et kui Jumal leiab midagi, mille alusel võiks  lapsele üleastumise andeks anda, siis sündigu Tema tahtmine (1. Johannese 3:21). Selliste palvete kuulmine peaks aitama noorel näha, et Jehoova on halastav Jumal (2. Moosese 34:6, 7; Jakoobuse 5:16). *

16. Kuidas me võime aidata kogudusest eemaldatud alaealiste pereliikmeid?

¹⁶ Kui ristitud noor kogudusest eemaldatakse, oodatakse koguduseliikmetelt, et neil ei oleks temaga „midagi tegemist” (1. Korintlastele 5:11; 2. Johannese 10, 11). See võib aidata tal lõpuks ’mõistusele tulla’ ja Jumala kaitsvasse tarasse tagasi pöörduda (Luuka 15:17, UM). Ükskõik kas ta tuleb tagasi või mitte, koguduseliikmed saavad igal juhul julgustada eemaldatud noore perekonda. Me kõik saame otsida võimalusi, et ilmutada osavõtlikkust ja kaastundlikkust nende pereliikmete vastu (1. Peetruse 3:8, 9).

Kuidas teised saavad aidata

17. Mida peaksid koguduseliikmed meeles pidama, kui nad püüavad aidata eksiteele sattunud last?

¹⁷ Kuidas aga suhtuda noorde inimesse, kes pole kristlikust kogudusest eemaldatud, kuid kes on jäänud usus nõrgaks? Apostel Paulus kirjutas: „Kui [üks] liige kannatab, siis kannatavad teisedki liikmed ühes temaga” (1. Korintlastele 12:26). Teised võivad sellise noore vastu aktiivselt huvi tunda. Muidugi on vaja olla ettevaatlik, sest vaimselt nõrk noor võib teistele noortele halba mõju avaldada (Galaatlastele 5:7–9). Ühes koguduses tahtsid heade kavatsustega täiskasvanud aidata mõningaid vaimselt nõrgaks jäänud noori, kutsudes neid koosviibimistele, et seal üheskoos popmuusikat teha. Ehkki need noored olid sellega kohe päri ja nautisid neid koosviibimisi, avaldasid nad üksteisele sellist mõju, mis viis lõpuks kogudusega läbikäimise lõpetamiseni (1. Korintlastele 15:33, EP 97; Juuda 22, 23). Vaimselt nõrka last ei tervenda seltskondlikud koosviibimised, kus pole mingit vaimset suunamist. Tal on vaja seltsingut, mis aitab arendada kiindumust vaimsete asjade vastu. *

18. Kuidas me võime oma hoiakuga jäljendada kadunud poja isa Jeesuse tähendamissõnas?

 ¹⁸ Kui noor, kes loobus kogudusega läbikäimisest, tuleb uuesti kuningriigisaali või kokkutulekule, siis mõtle, kuidas ta võib end tunda. Kas me ei peaks olema valmis teda tervitama, nagu tegi kadunud poja isa Jeesuse tähendamissõnas? (Luuka 15:18–20, 25–32.) Üks teismeline, kes oli läinud ära kristlikust kogudusest ning tuli hiljem piirkonnakonvendile, ütles: „Ma arvasin, et keegi ei taha minust välja teha, kuid õed ja vennad tulid mu juurde ja tervitasid mind. Ma olin väga liigutatud.” Ta hakkas jälle Piiblit uurima ning hiljem ta ristiti.

Ära anna alla

19., 20. Miks me peaksime säilitama positiivse hoiaku kadunud lapse suhtes?

¹⁹ Et aidata „kadunud” lapsel mõistusele tulla, on vaja kannatlikkust ning see võib olla vanematele ja teistele raske. Kuid ära anna alla. „Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:9.) Jehoova tahab, et inimesed kahetseksid ja elaksid – seda kinnitab meile Pühakiri. Tegelikult on ta teinud juba algatust, et inimesi endaga lepitada (2. Korintlastele 5:18, 19). Tema kannatlikkuse tõttu on miljonitel inimestel olnud võimalik mõistusele tulla (Jesaja 2:2, 3).

²⁰ Kas vanemad ei peaks seega kasutama igat võimalikku Pühakirjal põhinevat meetodit, et aidata oma kadunud lapsel mõistusele tulla? Jäljenda Jehoovat ja ole pikameelne, kui astud otsustavaid samme, aitamaks oma lapsel Jehoova juurde tagasi pöörduda. Hoia vankumatult kinni Piibli põhimõtetest ning püüa peegeldada Jehoova omadusi – armastust, õiglust ja tarkust –, ning samas palveta abi saamiseks tema poole. Nii nagu paljud kalgistunud südamega mässajad on vastanud Jehoova armastavale kutsele tulla tagasi, nii võib ka sinu kadunud poeg või tütar pöörduda tagasi Jumala kaitsvasse karja (Luuka 15:6, 7).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Mis võib olla peamine põhjus, kui mõned noored lähevad kogudusest ära?

• Kuidas saab noortel aidata Jehoovaga isiklikke suhteid arendada?

• Miks peavad vanemad olema kannatlikud ja kindlameelsed, kui nad aitavad oma kadunud last?

• Kuidas võivad koguduseliikmed aidata kadunud noorel tagasi pöörduda?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Vanemate südamesttulev palve võib aidata lastel tajuda isiklikke suhteid oma vanemate ja Jehoova vahel

[Pilt lk 15]

Et arendada Jehoovaga lähedasi suhteid, on ülitähtis lugeda Jumala Sõna

[Pilt lk 17]

Kui kadunud laps tuleb mõistusele, siis võta ta rõõmuga vastu

[Pilt lk 18]

Astu otsustavaid samme, et aidata oma lapsel Jehoova juurde tagasi pöörduda