’Riietuge pika meelega’

„Riietuge ... südamliku halastusega, ... pika meelega.” (KOLOSLASTELE 3:12)

1. Jutusta üks hea kogemus pikameelsusest.

RÉGIS [häälda: režiis], kes elab Edela-Prantsusmaal, ristiti Jehoova tunnistajaks aastal 1952. Palju aastaid tegi tema naine kõik, et takistada teda Jehoova teenimisel. Ta üritas mehe sõiduki kumme läbi torgata, et too ei saaks minna koosolekutele. Ükskord järgnes ta oma mehele isegi siis, kui see ukselt uksele tööl Piibli sõnumit kuulutas. Ta naeruvääristas meest, kui see korterivaldajatele Kuningriigi heast sõnumist rääkis. Sellisest pidevast vastuseisust hoolimata oli Régis ikka pikameelne. See vend on kõigile kristlastele heaks eeskujuks, sest Jehoova nõuab kõigilt oma kummardajatelt, et need suhtuksid teistesse pikameelselt.

2. Mis on kreekakeelse sõna, mille vasteks on „pikameelsus”, otsene tähendus ja mida see hõlmab?

² Kreekakeelne sõna, mille tõlkevasteks  on „pikk meel” või „pikameelne”, tähendabki sõna-sõnalt ’meele pikkus’. Nii heebrea- kui ka kreekakeelsed väljendid, mis on tõlgitud vastetega „pikk meel” või „pikameelne”, kannavad endas mõtet kannatlikkusest, sallivusest ja sellest, et ei kiputa kergesti vihastuma.

3. Kuidas erineb kristlaste arusaam pikameelsusest esimese sajandi kreeklaste omast?

³ Esimese sajandi kreeklased ei pidanud pikameelsust heaks omaduseks. Stoa filosoofid ei kasutanud seda sõna kunagi. Piibliõpetlase William Barclay sõnul on pikameelsus „täielik vastand kreekaliku vooruse mõistele”, mille puhul ülistati muu hulgas „igasuguse solvangu või ülekohtu talumatust”. Ta väidab: „Kreeklase jaoks oli tõeliselt suur inimene see, kes oli valmis tegema kõik, et maksta kätte. Kristlase meelest on suur inimene see, kes keeldub kätte maksmast isegi siis, kui see on tal võimalik.” Kreeklased võisid pidada pikameelsust nõrkuse märgiks, kuid siin, nagu muudelgi puhkudel, peab paika see, et „mis jõle [ehk rumal] on Jumala ees, on targem kui inimesed, ja mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed” (1. Korintlastele 1:25).

Kristus andis pikameelsuse eeskuju

4., 5. Millise imelise pikameelsuse eeskuju andis Jeesus?

⁴ Kristus Jeesus andis suurepärase pikameelsuse eeskuju, milles on üle vaid Jehoova. Tugeva surve all ilmutas Jeesus hämmastavat vaoshoitust. Tema kohta oli ennustatud: „Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes oma niitjate ees on vait, nõnda ei avanud ta oma suud!” (Jesaja 53:7).

⁵ Kui märkimisväärselt pikameelne oli Jeesus kogu oma maise teenistuse jooksul! Ta kannatas välja oma vaenlaste riukalikud küsitlused ja vastaste solvangud (Matteuse 22:15–46; 1. Peetruse 2:23). Ta oli kannatlik oma jüngritega, ehkki need vaidlesid pidevalt selle üle, kes on neist suurim (Markuse 9:33–37; 10:35–45; Luuka 22:24–27). Ning missugust imetlusväärset vaoshoitust ilmutas Jeesus ööl, mil ta reedeti, kui Peetrus ja Johannes jäid magama pärast seda, kui ta oli palunud neil valvata! (Matteuse 26:36–41.)

6. Kuidas tuli Paulusele kasuks Jeesuse pikameelsus ja mida me sellest õpime?

⁶ Pärast surma ja ülestõusmist oli Jeesus jätkuvalt pikameelne. Apostel Paulus oli sellest eriti hästi teadlik, sest varem oli ta olnud kristlaste tagakiusaja. Paulus kirjutas: „Ustav on see sõna ja kõigiti vastuvõetav, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast mina olen suurim; kuid sellepärast ma olen saanud armu, et Jeesus Kristus kõigepealt minus osutaks kõike oma pikka meelt eeskujuks neile, kes veel edaspidi saavad usklikuks temasse igaveseks eluks” (1. Timoteosele 1:15, 16). Kui meie usk toetub Jeesusele, siis ükskõik milline meie minevik ka poleks, on ta meiega pikameelne. Ent loomulikult ootab ta, et me teeksime „meeleparanduse tegusid” (Apostlite teod 26:20; Roomlastele 2:4). Seitsmele Väike-Aasia kogudusele saadetud sõnumites näitab Kristus, et ehkki ta on pikameelne, ootab ta käitumise parandamist (Ilmutusraamatu 2. ja 3. peatükk).

Vaimu vili

7. Mis seos on pikameelsusel ja pühal vaimul?

⁷ Galaatlastele saadetud kirja viiendas peatükis vastandab Paulus liha teod vaimu viljaga (Galaatlastele 5:19–23). Kuna pikameelsus on üks Jehoova omadustest, saab see alguse temast ja on tema vaimu vili (2. Moosese 34:6, 7). Paulus nimetas pikameelsust  vaimu vilja kirjelduses neljandana koos „armastuse, rõõmu, rahu, ... lahkuse, headuse, usu, tasaduse, enesevalitsemisega” (Galaatlastele 5:22, 23, UM). Järelikult, kui Jumala teenijad ilmutavad sellist kannatlikkust ehk pikameelsust, nagu on Jumalal, teevad nad seda püha vaimu mõjutusel.

8. Mis aitab meil arendada vaimu vilja, sealhulgas pikameelsust?

⁸ See aga ei tähenda, et Jehoova sunnib inimesele oma vaimu peale. Me peaksime sel end meelsasti mõjutada laskma (2. Korintlastele 3:17; Efeslastele 4:30). Me lubame sel vaimul oma elus tegutseda, arendades selle vilju kõiges, mida teeme. Olles loetlenud liha teod ja vaimu viljad, lisas Paulus: „Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus. Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab! Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu” (Galaatlastele 5:25; 6:7, 8). Kui tahame olla pikameelsuse arendamisel edukad, peaksime arendama ka teisi vaimu vilju, mida püha vaim kristlastes esile toob.

„Armastus on pikameelne”

9. Mis võib olla selle põhjus, miks Paulus ütles korintlastele, et „armastus on pikameelne”?

⁹ Paulus näitas, et armastus ja pikameelsus on eriliselt seotud, öeldes: „Armastus on pikameelne” (1. Korintlastele 13:4). Piibliõpetlane Albert Barnes oletab, et Paulus rõhutas seda Korintose kristliku koguduse vaidlusi ja lõhesid silmas pidades (1. Korintlastele 1:11, 12). Barnes ütleb: „Siin kasutatud sõna [pikameelsus] on vastand kiirustamisele: vihastele väljenditele ja mõtetele ning ärrituvusele. See viitab meelelaadile, mis võimaldab PIKKA AEGA TALUDA rõhumist või ärritamist.” Armastus ja pikameelsus aitavad tublisti kaasa sellele, et kristlikus koguduses oleks rahu.

10. a) Kuidas aitab armastus meil olla pikameelsed ning millise nõuande andis apostel Paulus selle kohta? b) Kuidas kommenteeris üks piibliõpetlane Jumala pikameelsust ja lahkust? (Vaata allmärkust.)

¹⁰ „Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ... ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu.” Seega on palju viise, kuidas armastus aitab meil olla pikameelsed. * (1. Korintlastele 13:4, 5.) Armastus aitab meil kannatlikult üksteisega leppida ja pidada meeles, et me kõik oleme ebatäiuslikud ja teeme vigu. See aitab meil teisi mõista ja neile andestada. Apostel Paulus julgustab meid käima „kõige alanduse ja tasadusega, pika meelega, sallides üksteist armastuses, ja olles usinad  üksmeelt pidama vaimus rahusideme läbi” (Efeslastele 4:1–3).

11. Miks on pikameelsus eriti tähtis kristlikes gruppides?

¹¹ Pikameelsus aitab arendada rahu ja õnne kristlikes gruppides, olgu nendeks siis kogudused, Peeteli kodud, misjonikodud, ehitusmeeskonnad või koolid. Kuna aga isiksused, maitsed, kasvatus, viisakusreeglid ja isegi hügieeniharjumused on erinevad, võib aeg-ajalt tekkida katselepanevaid olukordi. Sama võib juhtuda ka perekondades. Tähtis on olla pikameelne (Õpetussõnad 14:29; 15:18; 19:11). Kõik peaksid ilmutama pikameelsust – kannatlikult vastupidamist lootuses, et asi muutub paremaks (Roomlastele 15:1–6).

Pikameelsus aitab meil vastu pidada

12. Miks on tähtis olla katselepanevas olukorras pikameelne?

¹² Pikameelsus aitab meil pidada vastu katselepanevates olukordades, mis tunduvad lõputud või kiire lahenduseta. Nii oli see Régisega, keda mainiti alguses. Aastaid avaldas ta naine vastupanu tema pingutustele teenida Jehoovat. Ent ühel päeval tuli ta pisarsilmil oma mehe juurde ning ütles: „Ma tean, et see on tõde. Aita mind. Ma tahan Piiblit uurida.” Lõpuks käis ta ristimisel ja sai tunnistajaks. Régis ütleb: „See tõendas, et Jehoova õnnistas kõiki neid aastaid, mis olid täidetud võitluse, kannatlikkuse ja vastupidavusega.” Tema pikameelsus sai tasutud.

13. Mis võimaldas Paulusel vastu pidada ning kuidas aitab tema eeskuju meil vastu pidada?

¹³ Apostel Paulus andis esimesel sajandil pikameelsuses suurepärase eeskuju (2. Korintlastele 6:3–10; 1. Timoteosele 1:16). Kui Paulus elu lõpupoole oma nooremale kaaslasele Timoteosele nõu andis, hoiatas ta, et kõik kristlased saavad kogeda katsumusi. Paulus mainis oma eeskuju ja soovitas ilmutada peamisi kristlikke omadusi, mis on vajalikud vastupidamiseks. Ta kirjutas: „Sina oled järginud mind minu õpetuses, eluviisis, nõuandes, usus, pikas meeles, armastuses, kannatlikkuses, tagakiusamistes, kannatamistes, mis said mulle osaks Antiookias, Ikoonionis, Lüstras; milliseid tagakiusamisi ma kannatasin ja millest kõigist mind päästis Issand. Ja kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga” (2. Timoteosele 3:10–12; Apostlite teod 13:49–51; 14:19–22). Me kõik vajame vastupidamiseks usku, armastust ja pikameelsust.

Riietunud pika meelega

14. Millega võrdles Paulus selliseid Jumala omadusi nagu pikameelsus, ning millist nõu andis ta Kolossa kristlastele?

¹⁴ Apostel Paulus võrdles pikameelsust ja teisi Jumala omadusi rõivastega, mis kristlane  peaks selga panema pärast seda, kui ta on riietunud lahti „vanale inimesele” iseloomulikest teguviisidest (Koloslastele 3:5–10). Ta kirjutas: „Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, UM] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie. Aga kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side” (Koloslastele 3:12–14).

15. Mis on tulemus, kui kristlased ’riietuvad’ pikameelsuse ja teiste Jumala omadustega?

¹⁵ Kui koguduse liikmed ’riietuvad’ halastuse, helduse, alandlikkuse, tasaduse, pika meele ja armastusega, suudavad nad lahendada probleeme ja teenida Jehoovat üheskoos edasi. Eriti just kristlikud ülevaatajad peavad olema pikameelsed. Võib tulla ette olukord, kus neil on vaja kaaskristlast noomida, kuid seda saab teha mitmel viisil. Paulus kirjeldas parimat hoiakut, kui ta kirjutas Timoteosele: „Noomi, hoiata, manitse kõige pika meelega ja õpetamisega” (2. Timoteosele 4:2). Tõepoolest, Jehoova lambaid peaks alati kohtlema pikameelsuse, väärikuse ja hellusega (Matteuse 7:12; 11:28; Apostlite teod 20:28, 29; Roomlastele 12:10).

„Olge pika meelega kõikide vastu”

16. Mis võib olla tulemuseks, kui me oleme „pika meelega kõikide vastu”?

¹⁶ Jehoova pikameelsus inimkonna vastu paneb meie peale moraalse kohustuse ’olla pika meelega kõikide vastu’ (1. Tessalooniklastele 5:14). See tähendab, et tuleb olla kannatlik pereliikmetega, kes pole Jehoova tunnistajad, ning naabrite, töö- ja klassikaaslastega. Paljud tunnistajad on kummutanud eelarvamusi, olles mõnikord palju aastaid pidanud taluma pilkavaid märkusi või otsest tagakiusamist tööl või koolis (Koloslastele 4:5, 6). Apostel Peetrus kirjutas: „[Elage] vooruslikku elu paganate keskel, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist paha räägivad, teie häid tegusid nähes annaksid Jumalale austust „katsumispäeval”!” (1. Peetruse 2:12.)

17. Kuidas me võime jäljendada Jehoova armastust ja pikameelsust ning miks me peaksime seda tegema?

¹⁷ Jehoova pikameelsus tähendab miljonitele inimestele päästet (2. Peetruse 3:9, 15). Kui me jäljendame Jehoova armastust ja pikameelsust, siis kuulutame kannatlikult edasi head sõnumit Jumala Kuningriigist ja õpetame teisi alluma Kristuse Kuningriigi valitsusele (Matteuse 28:18–20; Markuse  13:10). Kui me lõpetaksime kuulutustöö, siis me otsekui tahaksime piirata Jehoova pikameelsust ja ei suudaks mõista selle eesmärki – ajendada inimesi meelt parandama (Roomlastele 2:4).

18. Mida palus Paulus koloslaste eest?

¹⁸ Paulus kirjutas Väike-Aasias Kolossas elavatele kristlastele: „Sellepärast ei ole ka meie sellest päevast, mil me seda kuulsime, lakanud palvet tegemast ja palumast teie eest, et teid täidetaks tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises, et te elaksite väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida, vilja kandes kõiges heas töös ning kasvades Jumala tunnetuses ja saades vägevaks kõige väega tema au vägevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga [„et täielikult vastu pidada ja olla pikameelne rõõmuga”, UM]” (Koloslastele 1:9–11).

19., 20. a) Kuidas me saame hoiduda pidamast Jehoova pikameelsust katsumuseks? b) Mis kasu on meie pikameelsusest?

¹⁹ Jehoova jätkuv pikameelsus ehk kannatlikkus ei saa meile katsumuseks, kui me oleme „täidetud tema tahtmise tunnetusega”. Jehoova tahab, et „kõiksugused inimesed pääseksid ja tuleksid tõe täpsele tundmisele” (1. Timoteosele 2:4, UM). Me ’kanname vilja kõiges heas töös’, milleks on eelkõige „kuningriigi evangeeliumi” kuulutamine (Matteuse 24:14). Kui jätkame seda tööd ustavalt, teeb Jehoova meid „vägevaks kõige väega”, võimaldades meil „täielikult vastu pidada ja olla pikameelsed rõõmuga”. Nii tegutsedes me ’elame väärikalt Issandale’ ja meil on rahu, mis tuleneb teadmisest, et ’meeldime temale kõigiti’.

²⁰ Olgem täiesti kindlad, et Jehoova pikameelsuses väljendub tarkus. See võib päästa meid ja ka need, kes kuulavad, kui me kuulutame ja õpetame (1. Timoteosele 4:16). Kui arendame vaimu vilja – armastust, lahkust, headust, tasadust ja enesevalitsemist –, aitab see meil olla rõõmsalt pikameelsed. Me suudame paremini elada rahus oma pereliikmetega ja koguduse vendade-õdedega. Pikameelsus aitab meil olla kannatlikud ka oma töö- ja koolikaaslaste vastu. Meie pikameelsusel on eesmärk – päästa õiguserikkujad ja ülistada pikameelset Jumalat Jehoovat.

[Allmärkus]

Kas sa oskad selgitada?

• Mil viisil on Kristus pikameelsuses suurepäraseks eeskujuks?

• Mis aitab meil pikameelsust arendada?

• Kuidas aitab pikameelsus perekondi, kristlikke gruppe ja kogudusevanemaid?

• Miks on pikameelsust tarvis meile endile ja teistele?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Jeesus oli oma jüngritega kannatlik isegi suure surve all olles

[Pilt lk 16]

Kristlikke ülevaatajaid innustatakse olema vendadega suheldes heaks pikameelsuse eeskujuks

[Pilt lk 17]

Kui me jäljendame Jehoova armastust ja pikameelsust, siis jätkame hea sõnumi kuulutamist

[Pilt lk 18]

Paulus palvetas, et kristlased ’oleksid pikameelsed rõõmuga’