Kuldne reegel — universaalne õpetus
Kuldne reegel – universaalne õpetus
„Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile.” (Matteuse 7:12)
NEED sõnad lausus Jeesus Kristus ligi kaks tuhat aastat tagasi oma kuulsas mäejutluses. Sellest ajast alates on sajandite jooksul selle lihtsa mõtteavalduse kohta palju öeldud ja kirjutatud. Muu hulgas on seda kiidetud „Pühakirja tuumaks”, „kristlase kohustuste kokkuvõtteks ligimese ees” ja „fundamentaalseks eetikapõhimõtteks”. See ütlus on saanud nii kuulsaks, et sageli viidatakse sellele kui kuldsele reeglile.
Kuldse reegli idee pole muidugi omane üksnes niinimetatud kristlikule maailmale. Nii judaism, budism kui ka kreeka filosoofia on seda eetilist põhimõtet ühel või teisel kujul esitanud. Eriti Kaug-Ida elanikud on tuttavad sõnadega, mida ütles Idamaades suurima mõttetarga ja õpetajana austatud Konfutsius. Konfutsianistliku „Nelikraamatu” kolmandas teoses „Vesteid ja vestlusi” on väljendatud seda mõtet kolm korda. Kaks korda ütles Konfutsius oma õpilaste küsimustele vastates: „Mida ei taha endale, seda ära tee teistele.” Ükskord kui tema õpilane Zigong hooples: „Mida ma ei taha, et inimesed teevad mulle, seda ma ei taha teha ka neile”, kainestas õpetaja teda sõnadega: „Jah, kuid sina pole küll selleni veel jõudnud.”
Neid sõnu lugedes võib märgata, et Konfutsiuse ütlus on passiivne variant Jeesuse hilisematest sõnadest. Ilmselge erinevus seisneb selles, et Jeesuse sõnastatud kuldne reegel nõuab aktiivset hea tegemist teistele. Oletagem, et inimesed tegutseksid kooskõlas Jeesuse positiivsetele tegudele õhutava ütlusega, hoolitseksid üksteise eest ja aitaksid üksteist, elades iga päev selle reegli järgi. Kas see muudaks praeguse maailma paremaks? Kahtlemata.
Olgu see reegel esitatud siis kas aktiivse, passiivse või mingi muu rõhuasetusega, tähtis on see, et eri aegadel ja eri paikades elanud ning erisuguse päritoluga inimesed on omistanud kuldse reegli ideele suurt tähtsust. See näitab lihtsalt, et see, mida Jeesus mäejutluses ütles, on universaalne õpetus, mis mõjutab inimeste elu igas paigas ja igal ajastul.
Mõtle, kas sa tahaksid, et sind koheldaks lugupidavalt, õiglaselt ja ausalt? Kas tahaksid elada maailmas, kus pole rassilisi eelarvamusi, kuritegevust ega sõdu? Kas tahaksid elada perekonnas, kus igaüks tunneb huvi teiste tunnete ja heakäekäigu vastu? Kas oleks tegelikult kedagi, kes sellisest võimalusest keelduks? Karm reaalsus on aga see, et väga vähesed võivad taolisi olusid nautida. Enamik inimesi ei saa isegi loota midagi sellesarnast.
Kuldne reegel on tuhmunud
Läbi ajaloo on toimunud inimsusvastaseid kuritegusid, mille käigus on inimeste õigusi täielikult ignoreeritud. Siia alla käivad Aafrika orjakaubandus, natsi koonduslaagrid, laste sunnitöö ja jõhker genotsiid paljudes paikades. See jubedust tekitav nimekiri võiks üha jätkuda.
Meie tänapäeva kõrgtehnoloogia maailm on enesekeskne. Üksikud inimesed mõtlevad teiste peale, kui kaalul on nende endi mugavus või oletatavad õigused (2. Timoteosele 3:1–5). Miks on nii paljud inimesed muutunud isekaks, halastamatuks, kalgiks ja enesekeskseks? Kas pole see mitte seetõttu, et kuigi kuldset reeglit üldiselt tuntakse, lükatakse see ebarealistliku moraali-igandina kõrvale? Kahjuks teevad seda ka paljud end usklikuks pidavad inimesed. Üldise suundumuse järgi otsustades muutuvad inimesed üha enesekesksemaks.
Seepärast kerkivad üles järgmised elulised küsimused. Mida tähendab elada kooskõlas kuldse reegliga? Kas on kedagi, kes selle järgi veel elab? Ja kas kunagi saabub aeg, mil kogu inimkond elab kooskõlas kuldse reegliga? Järgmisest artiklist võib saada tõepärased vastused nendele küsimustele.
[Pilt lk 3]
Konfutsius ja teised õpetasid kuldse reegli mitmesuguseid teisendeid