Kuidas puuded kaovad

KUJUTLE pimedat, kelle silmad näevad, kurti, kelle kõrvad kuulevad õrnematki heli, tumma, kelle suu hõiskab rõõmulaulu, ning lonkajat, kelle jalad on tugevad ja võimelised käima! Seda ei põhjusta läbimurre arstiteaduses, vaid Jumala vahelesekkumine inimkonna heaks. Piibel ennustab: „Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti! Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab” (Jesaja 35:5, 6). Kuidas me saame aga kindlad olla, et see imeline prohvetiennustus tõepoolest täitub?

Esiteks, kui Jeesus Kristus oli maa peal, tervendas ta inimesi igasugustest haigustest ja puuetest. Enamikul tema imetegudel oli palju pealtnägijaid, kelle hulgas oli ka tema vaenlasi. Vähemalt korra uurisid skeptilised vastased põhjalikult üht tervendamisjuhtu, eesmärgiga Jeesust halba valgusse seada. Kuid nende meelehärmiks võisid nad ainult kinnitada selle imeteo toimumise fakti (Johannese 9:1, 5–34). Kui Jeesus oli teinud taas ühe vaieldamatu imeteo, kurtsid nad pettunult: „Mida me peame tegema? Sest see inimene teeb palju tunnustähti” (Johannese 11:47). Tavainimesed polnud aga nii kalgid ja paljud neist hakkasid Jeesusesse uskuma (Johannese 2:23; 10:41, 42; 12:9–11).

Jeesuse imeteod – eelpilt ülemaailmsest tervendamisest

Jeesuse imed ei tõestanud ainult, et Jeesus on Messias ja Jumala Poeg, vaid ka tugevdasid usaldust Piibli tõotuste vastu, mis käivad sõnakuulelike inimeste tervendamise kohta tulevikus. Nende tõotuste hulgas on Jesaja 35. peatüki prohvetiennustus, mida mainiti artikli avalõigus. Jesaja 33:24 (UM) ütleb jumalakartlike inimeste tuleviku kohta: „Ükski elanik ei ütle: „Ma olen haige!”” Ilmutuse 21:4 tõotab samuti: „[Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad [tänapäeva katsumused ja kannatused] on möödunud!”

Inimesed palvetavad tihti nende prohvetiennustuste täitumise eest, kui nad kordavad Jeesuse näidispalvet, kus öeldakse: „Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas,  nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10). Tõepoolest, Jumala tahe hõlmab ka maad ja inimesi. Jumal on küll lubanud haigustel ja puuetel teatud põhjusel eksisteerida, kuid peagi olukord muutub. Need ei jää Jumala „jalajärge” igavesti rikkuma (Jesaja 66:1). *

Valutu ja tasuta tervendamine

Sõltumata sellest, millised hädad inimesi vaevasid, tervendas Jeesus nad valutult, kiiresti ja tasuta. Uudis sellest levis kulutulena ja peagi tuli tema juurde „palju rahvast, tuues enesega ühes jalutuid, vigaseid, pimedaid, keeletuid ja palju teisi; ja nad heitsid need tema jalge ette. Ja ta tegi nad terveks”. Kuidas rahvas sellele reageeris? Pealtnägija Matteuse jutustus jätkub: „Rahvas pani imeks, nähes keeletuid rääkivat, vigaseid olevat terved, jalutuid käivat ja pimedaid nägevat. Ja nad andsid au Iisraeli Jumalale” (Matteuse 15:30, 31).

Pane tähele, et neid, keda Jeesus tervendas, ei valitud rahva hulgast eriliselt välja, nagu šarlatanidel on kombeks teha. Selle asemel sugulased ja sõbrad „heitsid need [haiged] tema jalge ette. Ja ta tegi nad terveks”. Vaadelgem mõningaid näiteid Jeesuse tervendamisvõime kohta.

Pimedus. Jeruusalemmas taastas Jeesus nägemise mehel, kes „sündimisest saadik oli olnud pime”. Linnas tunti seda meest pimeda kerjusena. Seepärast võib kujutleda, milline elevus ja kära siis tõusis, kui inimesed nägid teda nägijana ringi kõndimas. Kuid sugugi mitte kõik ei olnud rõõmsad. Osa silmapaistva ja mõjuvõimsa juudi usulahu liikmeid, varisere, oli ärritunud sellest, et Jeesus varem nende kurjuse paljastas, ja püüdis nüüd meeleheitlikult Jeesuse tegudes pettust leida (Johannese 8:13, 42–44; 9:1, 6–31). Nad kuulasid üle tervendatud mehe, seejärel tema vanemad ja siis veel korra mehe. Kuid oma küsitluste käigus leidsid variserid üksnes kinnitust Jeesuse imeteole ja see ärritas neid kõvasti. Hämmeldunud nende religioossete silmakirjatsejate rikutusest, ütles tervendatud mees: „Maailma algusest ei ole kuuldud, et keegi on avanud sündinud pimeda silmad. Kui ta ei oleks Jumalast, siis ta ei võiks midagi teha!” (Johannese 9:32, 33). Mehe ausate ja arukate, usku väljendavate sõnade peale variserid „tõukasid ta välja”, mis viitab ilmselt sellele, et nad heitsid endise pimeda mehe sünagoogist välja (Johannese 9:22, 34).

Kurtus. Kui Jeesus oli Jordani jõest ida poole jääval alal Dekapolises, tõi rahvas tema juurde „kurdi, kellel oli kidakeel” (Markuse 7:31, 32). Teda tervendades näitas Jeesus, kui hästi ta mõistis kurdi mehe tundeid, kes võis rahva hulgas ebamugavust tunda. Piibel räägib, et Jeesus viis kurdi mehe „rahva seast kõrvale” ning tegi ta siis terveks. Taas olid pealtnägijad ülimalt hämmastunud ning ütlesid: „Kõik on ta hästi teinud; kurdid teeb ta kuulma ja keeletud rääkima!” (Markuse 7:33–37).

Halvatus. Kapernaumas kanti Jeesuse juurde voodi, millel lebas halvatud mees (Matteuse 9:2). Salmid 6 kuni 8 räägivad, mis edasi toimus. „„[Jeesus] ütleb halvatule: tõuse üles, võta oma voodi ja mine koju!” Ja see tõusis üles ja läks koju. Aga kui rahvahulgad seda nägid, panid nad seda imeks ja andsid Jumalale au, kes annab inimestele niisuguse meelevalla.” Ka see imetegu sündis nii Jeesuse jüngrite kui ka tema vaenlaste silme all. Pane tähele, et Jeesuse jüngrid, keda ei pimestanud viha ja eelarvamused, „andsid Jumalale au” selle pärast, mis oli toimunud.

Haigused. „[Jeesuse] juurde tuleb pidalitõbine, palub teda ja heidab ta ette põlvili ning ütleb temale: „Kui sa tahad, võid sa mind teha puhtaks!” Ja Jeesusel hakkas temast hale meel; ta sirutas oma käe, puudutas teda  ja ütles talle: „Ma tahan, saa puhtaks!” Ja kohe lahkus pidalitõbi temast” (Markuse 1:40–42). Pane tähele, et Jeesus ei tervendanud seda inimest vastumeelselt, vaid siirast kaastundest. Kujutle, kui sina oleksid pidalitõbine ning sind tervendataks kiiresti ja valutult sellest hirmsast haigusest, mis on järjest rohkem moonutanud su keha ja mille tõttu sa oled ühiskonnast välja tõrjutud. Mis tunne sul oleks? Küllap sa mõistad, miks üks teine ime läbi tervenenud pidalitõbine „heitis tema [Jeesuse] jalge ette silmili maha ja tänas teda” (Luuka 17:12–16).

Vigastused. Jeesuse viimaseks imeteoks enne vahistamist ja postile löömist oli tervendamine. Kui mehed tulid Jeesust kinni võtma, tõmbas apostel Peetrus keevaliselt mõõga välja ja „lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära” (Johannese 18:3–5, 10). Luuka paralleeljutustus ütleb, et Jeesus „puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks” (Luuka 22:50, 51). Taas toimus see südamlik tegu Jeesuse sõprade ja ka vaenlaste – antud juhul tema vangistajate – silme all.

Mida lähemalt me uurime Jeesuse imesid, seda selgemini näeme, et need vastavad tõele (2. Timoteosele 3:16). Nagu varem mainitud, peaks selline uurimine tugevdama meie usku Jumala tõotusesse tervendada sõnakuulelikud inimesed. Piibel ütleb, et kristlik usk on „loodetud asjade kindel ootus, ilmne tõendus tegelikest asjadest, kuigi neid ei nähta” (Heebrealastele 11:1, UM). On selge, et Jumal ei erguta inimesi lihtsalt pimesi uskuma või unistama. Ta innustab meid taotlema kindlat, tõenditel põhinevat usku (1. Johannese 4:1). Kui me arendame sellist usku, siis tunneme, et kasvame vaimselt tugevamaks, tervemaks ja õnnelikumaks (Matteuse 5:3, UM; Roomlastele 10:17).

Vaimne tervendamine kõigepealt!

Paljud füüsiliselt terved inimesed on õnnetud. Mõned on koguni üritanud enesetappu, sest nad on kaotanud tulevikulootuse või tundnud, et nende probleemid on neil üle pea kasvanud. Võib öelda, et nad on haiged vaimses tähenduses. Nende olukord on Jumala silmis palju tõsisem kui füüsilise puudega inimestel (Johannese 9:41). Teisest küljest elavad aga paljud füüsilise puudega inimesed, nagu näiteks eelmises artiklis mainitud Christian ja Junior, õnnelikku ja rahuldustpakkuvat elu. Miks? Sest neil on head suhted Jumalaga ja neile annab teotahte Piiblil põhinev kindel lootus.

Viidates ühele inimeste ainulaadsele vajadusele, ütles Jeesus: „Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (Matteuse 4:4). Erinevalt loomadest vajavad inimesed eluks midagi enamat kui ihutoitu. Kuna me oleme loodud Jumala „näo järgi”, läheb meil vaja vaimset toitu – teadmisi Jumalast ja sellest, mis osa on meil tema eesmärkides, ning meil tuleb täita tema tahet (1. Moosese 1:27; Johannese 4:34). Jumala tundmine annab elule eesmärgi ja ajendab meid teda teenima. Samuti on see aluseks igavesele elule maapealses paradiisis. „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud,” ütles Jeesus (Johannese 17:3).

On tähelepanuväärne, et Jeesuse kaasaegsed ei nimetanud Jeesust mitte Tervendajaks, vaid Õpetajaks (Luuka 3:12; 7:40). Miks? Sest Jeesus jagas inimestele teadmisi inimkonna probleemide jääva lahenduse, Jumala Kuningriigi kohta (Luuka 4:43; Johannese 6:26, 27). See Jeesus Kristuse juhitav taevane valitsus hakkab valitsema kogu maa üle ning viib täide kõik Piibli tõotused õiglaste inimeste ja nende maise kodu täieliku ja jääva taastamise kohta (Ilmutuse 11:15). Sellepärast siduski Jeesus oma näidispalves Kuningriigi tuleku Jumala tahte sündimisega maa peal (Matteuse 6:10).

Paljudel puuetega inimestel on kurbusepisarad muutunud rõõmupisarateks, kui nad  sellest innustavast lootusest teada on saanud (Luuka 6:21). Tegelikult teeb Jumal veelgi rohkem, kui vaid kaotab haigused ja puuded. Ta kõrvaldab ka inimeste kannatuste algse põhjuse – patu. Varem tsiteeritud kirjakohad Jesaja 33:24 ja Matteuse 9:2–7 seostavad haigused meie patuse loomusega (Roomlastele 5:12). Ent lõpuks, kui patu üle on võit saavutatud, saab inimkond tunda „Jumala laste au vabadust” – vabadust, mis hõlmab ka mõistuse ja keha täiuslikkust (Roomlastele 8:21).

Need, kellel on suhteliselt hea tervis, võivad seda kergesti enesestmõistetavaks pidada. Puuetega inimestega on lood teisiti. Nemad teavad, kui väärtuslikud on tervis ja elu ning kui kiiresti ja ootamatult võib olukord muutuda (Koguja 9:11). Seepärast me innustame neid, kellel on mõni puue, uurima Jumala imelisi tõotusi, mis on kirjas Piiblis. Jeesus andis oma elu, et tagada nende tõotuste täideminek. Millist paremat tagatist võiks veel tahta? (Matteuse 8:16, 17; Johannese 3:16.)

[Allmärkus]