Toimigem nagu kuningad

„Ta kirjutagu enesele raamatusse ärakiri sellest käsuõpetusest ... See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad.” (5. MOOSESE 17:18, 19)

1. Kellega peaks kristlane soovima sarnaneda?

VAEVALT küll, et sa samastaksid end kuninga või kuningannaga. Milline ustav kristlane või piibliõpilane võiks kujutleda end tegutsemas kuningliku autoriteediga nagu ustavad kuningad Taavet, Joosija, Hiskija või Joosafat? Ent sa saad nendega sarnaneda ja peaksidki sarnanema vähemalt ühel moel. Mil moel? Ja miks sa peaksid soovima nendega selles osas sarnaneda?

2., 3. Mida nägi Jehoova ette seoses inimkuningaga ja mida pidi selline kuningas tegema?

² Jumal nägi ette juba Moosese päevil, ammu enne seda, kui ta kinnitas iisraellastele ametisse inimkuninga, et tema rahval tekib soov kuninga järele. Seepärast inspireeris ta Moosest lülitama seaduselepingusse sellekohased juhendid. Need olid käsud kuningale.

³ Jumal ütles: „Kui sa jõuad sellele maale, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab, ja sa ... ütled: „Ma tahan tõsta enesele kuninga, nagu on kõigil mu ümberkaudseil rahvail!” siis tõsta enesele kuningaks see, kelle Jehoova, su Jumal, valib ... Ja kui ta istub oma kuningriigi aujärjel, siis ta kirjutagu enesele raamatusse ärakiri sellest käsuõpetusest ... See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Jehoovat, oma Jumalat, pidades kõiki selle käsuõpetuse sõnu ja seadusi, tehes nende järgi” (5. Moosese 17:14–19).

4. Milliseid juhendeid andis Jumal kuningatele?

⁴ Jah, kuningas, kelle Jehoova oma teenijatele valis, pidi tegema endale isikliku koopia kirjutistest, mida nüüd võib leida Piiblist. Seejärel pidi kuningas lugema seda koopiat iga päev, ikka ja jälle. See polnud mõeldud mälu harjutamiseks, vaid uurimiseks, millel oli kasulik eesmärk. Et kuningal lasuks Jehoova heakskiit, tuli tal sellist uurimist õige südameseisundi omandamise ja säilitamise nimel ikka jätkata. Neid inspireeritud kirju oli tal tarvis uurida ka selleks, et olla edukas ja tark kuningas (2. Kuningate 22:8–13; Õpetussõnad 1:1–4).

Õpi nagu kuningas

5. Milliseid piibliosi oli kuningas Taavetil vaja ümber kirjutada ja lugeda ning kuidas ta sellesse suhtus?

⁵ Mida pidi Taavet Iisraeli kuningaks saades sinu arvates tegema? Ta pidi tegema koopia viiest Moosese raamatust. Mõelda vaid, kuidas see võis mõjutada Taaveti meelt ja südant, kui ta oma silmi ja käsi kasutades Seadusest ärakirja tegi. Tõenäoliselt pani Mooses kirja ka Iiobi raamatu ning Laulud 90 ja 91. Kas Taavet tegi ka neist koopia? Ilmselt küll. Peale selle oli tema käsutuses arvatavasti Joosua, Kohtumõistjate ja Ruti raamat. Niisiis  võib näha, et kuningas Taavetil oli lugeda ja uurida päris suur osa Piiblist. Ja on põhjust uskuda, et ta seda ka tegi, kui panna tähele tema mõtteid Jumala Seaduse kohta, mida praegu võib leida Laulust 19:8–12.

6. Miks me võime olla kindlad, et Jeesus tundis nagu ta esiisa Taavetki huvi Pühakirja vastu?

⁶ Seda eeskuju järgis Suurem Taavet Jeesus, Taaveti poeg. Jeesusel oli kombeks igal nädalal kohalikus kogudusekojas käia. Seal kuulis ta, kuidas Pühakirja ette loetakse ja seletatakse. Veelgi enam, kord luges Jeesus ise Jumala Sõna rahvale ette ja selgitas selle tähendust (Luuka 4:16–21). Pole raske mõista, et ta oli Pühakirjaga tuttav. Lugedes kas või evangeeliume, võib panna tähele, kui tihti lausub Jeesus „kirjutatud on” või viitab muul moel mingile lõigule Pühakirjast. Matteuse ülestähenduse järgi tsiteerib Jeesus ainuüksi mäejutluses Heebrea Kirju 21 korda (Matteuse 4:4–10; 7:29; 11:10; 21:13; 26:24, 31; Johannese 6:31, 45; 8:17).

7. Kuidas erines Jeesus usujuhtidest?

⁷ Jeesus järgis Laul 1:1–3 nõuannet: „Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ..., vaid kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib ta käsuõpetust ööd ja päevad! ... kõik, mis ta teeb, läheb korda!” Milline kontrast tolle aja usujuhtidega, kes küll ’istusid Moosese istmel’, ent lükkasid kõrvale „Jehoova käsuõpetuse” (Matteuse 23:2–4).

8. Miks polnud sellest mingit kasu, et juudi usujuhid lugesid ja uurisid Piiblit?

⁸ Kuid küsimusi võib tekitada üks tekstilõik, mida võiks tõlgendada, otsekui laidaks Jeesus Piibli uurimise maha. Kirjakohast Johannese 5:39, 40 võime lugeda, mida lausus Jeesus mõningatele oma kaasaegsetele: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust; ja te ei taha tulla minu juurde, et te saaksite elu.” Nõnda lausudes ei laitnud Jeesus maha seda, et tema juutidest kuulajad pühi kirju uurivad, vaid tõi hoopis välja nende ebasiiruse ja järjekindlusetuse. Nad mõistsid seda, et pühad kirjad võivad neid juhtida igavesse ellu, ometi oleksid pidanud needsamad kirjad, mida nad uurisid, neid juhtima ka Messias Jeesuse juurde. Nemad aga keeldusid teda vastu võtmast. Niisiis polnud uurimisest mingit kasu, sest nad polnud siirad ega lasknud end õpetada (5. Moosese 18:15; Luuka 11:52; Johannese 7:47, 48).

9. Millist head eeskuju andsid apostlid ja vanaaja prohvetid?

⁹ Kui erinev küll oli Jeesuse jüngrite, kaasa arvatud tema apostlite olukord! Nemad uurisid „pühi kirju, mis võivad ... teha targaks, õndsuseks” (2. Timoteosele 3:15). Sel kombel sarnanesid nad vanaaja prohvetitega, kes ’uurisid ja juurdlesid’. Need prohvetid ei võtnud seda uurimist kui vaid mõne kuu või aastaga piirduvat intensiivset uurimistööd. Apostel Peetrus ütleb, et „nad juurdlesid alatasa” (UM) eeskätt Kristusega seonduva üle ning selle üle, millised austused kaasnesid tema päästjarolliga inimkonna heaks. Peetrus tsiteeris oma esimeses kirjas Piibli kümmet raamatut 34 korda (1. Peetruse 1:10, 11).

10. Miks peaks igaüks meist olema huvitatud Piibli uurimisest?

¹⁰ On selge, et Jumala Sõna hoolas uurimine oli muistse Iisraeli kuningate kohus. Seda  eeskuju järgis ka Jeesus. Kohustus uurida lasus samuti neil, kes pidid koos Kristusega taevas kuningatena valitsema (Luuka 22:28–30; Roomlastele 8:17; 2. Timoteosele 2:12; Ilmutuse 5:10; 20:6). Seda kuningate kommet on sama tarvilik järgida kõigil tänapäeva inimestel, kes ootavad igatsusega maapealseid õnnistusi Kuningriigi valitsuse all (Matteuse 25:34, 46).

Nii kuningate kui ka sinu kohus

11. a) Milline oht varitseb kristlasi seoses uurimisega? b) Milliseid küsimusi oleks meil hea endale esitada?

¹¹ Võib kindlalt ja otse öelda, et iga tõsikristlane peaks isiklikult Piiblit uurima. See pole vajalik mitte ainult siis, kui inimene hakkab koos Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Igaüks meist peaks kindlalt otsustama mitte sarnaneda nende inimestega apostel Pauluse päevilt, kes mõne aja pärast jätsid isikliku uurimise hooletusse. Nad olid küll õppinud „Jumala sõnade esimesi algeid”, näiteks „algõpetust Kristusest”, ent nad ei jätkanud õpinguid ega ’püüdnud täiuslikkusele’ (Heebrealastele 5:12–6:3). Niisiis võime endalt küsida: „Kuidas mina suhtun Jumala Sõna isiklikku uurimisse, ükskõik kas ma olen olnud kristliku kogudusega seotud lühikest või pikka aega? Paulus palvetas oma aja kristlaste eest, et nad ’kasvaksid Jumala tunnetuses’. Kas ma näitan, et ka minul on sama soov?” (Koloslastele 1:9, 10.)

12. Miks on tähtis kasvatada armastust Jumala Sõna vastu?

¹² Heade uurimisharjumuste võtmeteguriks on kasvatada armastust Jumala Sõna vastu. Laulus 119:14–16 näidatakse, et tänu korrapärasele, sihikindlale Jumala Sõna üle mõtisklemisele võib hakata sellest head meelt tundma. See on tõsi, sõltumata sellest, kui kaua sa oled kristlane olnud. Et seda rõhutada, mõelgem Timoteose eeskujule. Kuigi see kristlik kogudusevanem juba teenis kui „Kristuse õilis sõdur”, õhutas Paulus teda püüdma hoolega ’jagada tõesõna õieti’ (2. Timoteosele 2:3, 15; 1. Timoteosele 4:15). Kui sa ’püüad hoolega’, hõlmab see vaieldamatult ka häid uurimisharjumusi.

13. a) Kuidas saaks piibliuurimiseks rohkem aega varuda? b) Milliseid muudatusi sa võiksid ette võtta, et uurimiseks lisaaega leida?

¹³ Üks samm heade uurimisharjumuste suunas on varuda Piibli uurimiseks regulaarselt aega. Kuidas on sul lood selles vallas? Olgu su aus vastus milline tahes, kas ehk arvad sa, et sulle tuleks kasuks isiklikuks uurimiseks rohkem aega varuda? „Kust ma küll selleks aega võtan?” võid sa mõelda. Mõned on saanud tõhusaks piibliuurimiseks lisaaega, tõustes hommikul pisut varem. Nad kas loevad 15 minutit Piiblit või ehk töötavad isikliku uurimisprogrammi kallal. Veel üks võimalus on teha väikseid muudatusi nädala ajakavas. Kui sul on näiteks harjumuseks peaaegu iga päev lehte lugeda või telerist õhtuseid uudiseid vaadata, kas poleks võimalik kas või ühel nädalapäeval see tegemata jätta? Sel päeval võiksid kasutada seda aega täiendavaks piibliuurimiseks. Kui jätad ühel päeval uudised vaatamata ja pühendad nii umbes 30-minutise ajaperioodi isiklikule uurimisele, võidaksid aastaga üle 25 tunni lisaaega. Kujutle vaid, millist kasu võib saada sellest 25-st piiblilugemise ja -uurimise lisatunnist! Veel üks ettepanek: analüüsi kogu järgmise nädala jooksul iga päeva lõppedes oma tegemisi. Ehk oskad leida midagi, millest loobuda või millele vähem aega pühendada, nii et piiblilugemiseks ja -uurimiseks rohkem aega jääks (Efeslastele 5:15, 16).

14., 15. a) Miks on tähtis püstitada seoses isikliku uurimisega kindlad eesmärgid? b) Milliseid eesmärke võiks ühenduses piiblilugemisega seada?

¹⁴ Mis võiks teha uurimise hõlpsamaks, köitvamaks? Kindlad eesmärgid. Milliseid praktilisi uurimise eesmärke sa võiksid endale  seada? Paljudel on esmane kiiduväärt eesmärk kogu Piibel läbi lugeda. Ehk oled sa senini vajaduse korral Piiblit ositi lugenud ja sellest kasu ammutanud. Kas võiksid nüüd teha otsuse lugeda läbi kogu Piibel? Selle saavutamise nimel võiksid ehk esialgu seada eesmärgiks nelja evangeeliumi läbilugemise, järgmiseks eesmärgiks aga näiteks ülejäänud Kristlike Kreeka Kirjade läbilugemise. Kui oled juba sellest rahulolu ja kasu saanud, võiksid ehk järgmiseks eesmärgiks seada Moosese raamatute ja Estri raamatuga lõppevate ajalooliste raamatute järjestikuse lugemise. Kui oled sellega hakkama saanud, siis sa mõistad, et ka ülejäänud Piibli läbilugemine on realistlik. Üks 65-aastaselt kristlaseks saanud naine pani Piibli sisekaanele kirja kuupäeva, mil ta läbilugemist alustas, hiljem aga kuupäeva, mil ta sellega valmis sai. Nüüd on tal kirjas viis paari kuupäevasid! (5. Moosese 32:45–47.) Ja ta hoidis Piiblit käes, selle asemel et lugeda seda arvutist või väljatrükist.

¹⁵ Paljud, kes on juba saavutanud eesmärgi kogu Piibel läbi lugeda, võtavad ette veel midagi, et uurimist järjest tõhusamaks ja kasulikumaks muuta. Üks moodus on võtta enne iga piibliraamatu lugemist valikuliselt läbi mingi uurimismaterjal. Väljaannetest „Kõik Kiri on Jumala inspireeritud ja kasulik” („All Scripture Is Inspired of God and Beneficial”) ja „Pühakirja sügavam mõistmine” („Insight on the Scriptures”) võib leida suurepärast informatsiooni Piibli iga raamatu ajaloolise tausta, stiili ja võimaliku kasu kohta. *

16. Milliseid Piibli uurimisviise me ei tohiks omaks võtta?

¹⁶ Uurides hoidu paljude nõndanimetatud piibliõpetlaste seas levinud hoiakust. Nad keskenduvad liigselt tekstianalüüsile, otsekui oleks Piiblil inimlik päritolu. Mõned neist üritavad teha kindlaks iga raamatu lugejate sihtgruppi või püüavad välja mõelda, millist eesmärki või oletatavat vaatenurka iga raamatu kirjapanija silmas on pidanud. Sedalaadi inimliku mõtteviisi tagajärg võib olla piibliraamatutele pelgalt ajaloolise väärtuse omistamine või nende pidamine vaid religiooni arengu kajastuseks. On õpetlasi, kes süvenevad Piibli sõnakasutuse uurimisse, näiteks piibli filoloogiasse. Nad tegelevad pigem sõnade algupära uurimise ning heebrea ja kreeka tähendusvarjundite väljatoomise kui Jumala sõnumi mõttega. Kas võiksid sedalaadi käsitlused kasvatada sügavat ja tegudele ajendavat usku? (1. Tessalooniklastele 2:13.)

17. Miks meil tuleks võtta Piiblit kui sõnumit kõigile inimestele?

¹⁷ Kas on nende õpetlaste arvamustel üldse alust? Kas peab see paika, et igas raamatus on vaid üks keskne mõte või et iga raamat on mõeldud vaid ühele konkreetsele lugejaskonnale? (1. Korintlastele 1:19–21.) Tõsiasi on see, et neil Jumala Sõna raamatutel on aegumatu väärtus igas eas ja igasuguse taustaga inimestele. Ehkki mõni raamat oli algselt kirjutatud konkreetsele inimesele, näiteks Timoteosele või Tiitusele, või kindlale grupile nagu galaatlased või filiplased, võime kõik me neid raamatuid uurida ja peaksimegi seda tegema. Need on tähtsad  igaühele meist, sealjuures võib üks raamat käsitleda paljusid teemasid ning olla kasulik väga erisugusele lugejaskonnale. Jah, Piibli sõnum on universaalne – see fakt aitab meil mõista, miks on seda raamatut tõlgitud kogu maakera rahvaste keeltesse (Roomlastele 15:4).

Kasu sinule ja teistele

18. Millele sa peaksid Jumala Sõna lugedes mõtlema?

¹⁸ Uurimise käigus näed sa, kui kasulik on taotleda Piibli mõistmist ja ka üritada näha, kuidas seostuvad selle üksikasjad (Õpetussõnad 2:3–5; 4:7). See, mida Jehoova on oma Sõna kaudu ilmutanud, on otseses seoses tema eesmärgiga. Niisiis, seosta selle eesmärgiga fakte ja nõuandeid, mida loed. Võiksid ka kaaluda, kuidas mingi juhtum, idee või prohvetikuulutus seondub Jehoova eesmärgiga. Küsi endalt: „Mida ütleb see Jehoova kohta? Kuidas see on ühenduses Jumala eesmärgiga, mis täitub tema Kuningriigi kaudu?” Võiksid mõelda ka sellele, kuidas seda infot kasutada. Kas saad seda rakendada, kui sa Pühakirja alusel teisi õpetad või neile nõu annad? (Joosua 1:8.)

19. Kes saab sellest kasu, kui sa õpitut teistele edasi räägid? Selgita.

¹⁹ Teistele mõtlemine toob kasu ka muul moel. Piiblilugemise ja -uurimise käigus õpid sa uusi asju ja hakkad neid sügavamalt mõistma. Püüa seda kõike lülitada ülesehitavatesse vestlustesse pereliikmete ja teistega. Kui sa teed seda kohasel ajal ja tagasihoidlikul moel, on sellised keskustelud vaieldamatult kasulikud. Kui annad õpitut või sulle huvipakkuvaid mõtteid edasi siiralt ja entusiastlikult, muutub tõenäoliselt kõik see teistele tunduvalt köitvamaks. Lisaks toob see kasu ka sulle endale. Mil moel? Asjatundjad on märkinud, et inimesele jääb õpitu või loetu kauemaks meelde, kui ta seda siis, kui see tal värskelt meeles on, teistega suheldes kasutab ja kordab. *

20. Miks on kasulik lugeda Piiblit korduvalt?

²⁰ Iga kord, kui sa Piiblist mingi raamatu  läbi loed, ammutad sa sellest kindlasti uusi teadmisi. Sind hakkavad köitma kohad, mis varem sulle suurt midagi ei öelnud. Nüüd saavad need uue tähenduse. See peaks rõhutama mõtet, et Piibli raamatud pole lihtsalt inimeste kirjatööd, vaid hoopis sulle korduvaks uurimiseks mõeldud ja kasu toovad aarded. Tuleta endale meelde, et kuningas, näiteks Taavet, ’pidi lugema seda kõik oma elupäevad’.

21. Millist tasu võid sa loota, kui uurid Jumala Sõna veelgi rohkem?

²¹ Jah, need, kes võtavad aega Piibli sügavamaks uurimiseks, saavad sellest määratu suurt kasu. Nad koguvad vaimseid pärle ja sügavaid tarkusi. Nende suhted Jumalaga muutuvad tugevamaks ja rikkamaks. Ka muutuvad nad järjest suuremaks väärtuseks nii pereliikmetele, kristliku koguduse vendadele ja õdedele kui ka neile, kellest alles saavad Jehoova kummardajad (Roomlastele 10:9–14; 1. Timoteosele 4:16).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Mida pidid Iisraeli kuningad tegema?

• Millist eeskuju andsid Jeesus ja apostlid Piibli uurimise osas?

• Mida sa saad ette võtta, et varuda isiklikuks uurimiseks rohkem aega?

• Millise hoiakuga tuleks Jumala Sõna uurida?

[Küsimused]

[Kast lk 15]

„Peaksime hoidma seda käes”

„Kui soovime kasutada Piibli sõnaregistrit, pole olemas paremat teabevahendit kui Internet. Ent kui me tahame Piiblit lugeda, seda uurida, selle üle mõtiskleda, peaksime hoidma seda käes, sest ainult sel viisil jõuab see meie meelde ja südamesse.” (Lugupeetud emeriitprofessor Gertrude Himmelfarb, City University of New York)