Altar nimetule jumalale
Altar nimetule jumalale
APOSTEL Paulus käis Kreeka linnas Ateenas 50. aasta paiku m.a.j. Ta nägi seal altarit, mis oli pühendatud tundmatule jumalale, ja mainis seda hiljem, kui ta Jehoova kohta head tunnistust andis.
Arese künkal ehk areopaagil kõnepidamist alustades ütles Paulus: „Ateena mehed, ma näen, et te olete igapidi väga jumalakartlikud. Sest ma olen läbi minnes ja teie pühi paiku vaadeldes leidnud ka altari, mille peale oli kirjutatud: „Tundmatule Jumalale!” Keda te nüüd tundmata teenite, teda kuulutan mina teile” (Apostlite teod 17:22–31).
Kuigi seda Ateena altarit pole tänini leitud, on teada, et sellelaadseid altareid oli mitmel pool Kreekas. Näiteks teisel sajandil mainis Kreeka geograaf Pausanias „tundmatuks nimetatud jumalate” altareid Ateena lähedal Phaleronis („Description of Greece”, Attica I, 4). Sama teose järgi asus ka Olümpias „tundmatute jumalate altar” (Eleia I, XIV, 8).
Kreeka kirjanik Philostratos (u 170–245 m.a.j) kirjutas ühes oma teoses, et Ateenas „on altareid püstitatud koguni tundmatute jumalate auks” („The Life of Apollonius of Tyana”, VI, III). Ja Diogenes Laertios (u 200–250 m.a.j) kirjutas, et „nimetuid altareid” võib kohata paljudes Ateena paikades („Lives of Philosophers”, 1.110).
Roomlasedki püstitasid altareid nimetutele jumalustele. Juuresoleval pildil võib näha altarit esimesest või teisest sajandist e.m.a, mida hoitakse Itaalias Roomas Antiquarium Palatino muuseumis. Selle ladinakeelne pealiskiri näitab, et altar oli pühendatud kas „jumalale või jumalannale” – fraas, mida võib „tihtipeale kohata nii raidkirjade kui ka kirjanduslike tekstide palvetes või pühendusvormelites”.
„Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees” on ikka veel paljudele tundmatu. Kuid nagu Paulus Ateena elanikele ütles, pole see Jumal – Jehoova – „kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:24, 27).
[Pildi allikaviide lk 32]
Altar: Soprintendenza Archeologica di Roma