’Järgige mind’
’Järgige mind’
„Selleks te ju olete kutsutud, sest et Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.” (1. PEETRUSE 2:21)
1., 2. Miks pole Jeesuse täiuslik eeskuju õpetajana meile kättesaamatus kõrguses?
JEESUS KRISTUS oli kindlasti suurim Õpetaja, kes kunagi maa peal on elanud. Lisaks sellele oli ta täiuslik ega patustanud oma maise elu jooksul kordagi (1. Peetruse 2:22). Kas see aga tähendab, et Jeesuse eeskuju õpetajana on meile, ebatäiuslikele inimestele, kättesaamatus kõrguses? Sugugi mitte.
2 Nagu eelmine artikkel näitas, on Jeesuse õpetamise aluseks armastus. See on omadus, mida igaüks meist võib arendada. Jumala Sõna innustab meid tihti, et me kasvaksime ja areneksime teistele armastuse osutamises (Filiplastele 1:9; Koloslastele 3:14). Jehoova ei nõua kunagi oma loodutelt seda, mida nad ei suuda teha. Kuna „Jumal on armastus” ja ta on teinud meid oma näo järgi, siis tegelikult võib öelda, et ta on loonud meid armastust ilmutama (1. Johannese 4:8; 1. Moosese 1:27). Seega kui loeme apostel Peetruse sõnu, mis on meie juhttekstiks, võime kindlad olla, et suudame selle järgi toimida. Me võime käia täpselt Kristuse jälgedes. Tegelikult me suudame kuuletuda Jeesuse enda käsule: ’Järgige mind’ (Luuka 9:23). Arutlegem nüüd, kuidas me võime jäljendada armastust, mida Jeesus ilmutas esiteks tõdede vastu, mida ta õpetas, ja teiseks inimeste vastu, keda ta õpetas.
Arendagem armastust tõdede vastu, mida õpime
3. Miks tundub õppimine paljudele raske, ent milline innustus on kirjas Õpetussõnad 2:1–5?
3 Et armastada tõdesid, mida me teistele õpetame, peame ka ise nende tõdede õppimist armastama. Tänapäeva maailmas ei pruugi sedalaadi armastus alati kergesti tekkida. Sellised tegurid nagu ebapiisav haridus ja nooruses omandatud halvad harjumused võivad õppimise paljudele päris ebameeldivaks muuta. On aga väga tähtis, et me õpiksime Jehoovalt. Õpetussõnad 2:1–5 ütleb: „Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse poole, jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse!”
4. Mida tähendab ’pöörata’ oma südant ning milline suhtumine võib aidata meil seda teha?
4 Pane tähele salmidest 1 kuni 4, et meid innustatakse korduvalt pingutama mitte ainult selleks, et ’vastu võtta’ ja ’talletada’, vaid ka selleks, et ’otsida’ ja ’püüda leida’. Mis peaks ajendama meid kõike seda tegema? Pane tähele väljendit „pöörad oma südame mõistuse poole”. Ühes teatmeteoses öeldakse, et see manitsus „pole vaid üleskutse olla tähelepanelik; see nõuab teatud hoiakut: õpihimu”. Mis võib meid teha vastuvõtlikuks ja innukaks selle suhtes, mida Jehoova meile õpetab? Meie suhtumine. Meil tuleb pidada Jumala tundmist otsekui „hõbedaks” ja „peidetud varanduseks”.
5., 6. a) Mis võib aja jooksul juhtuda ning kuidas me saaksime seda vältida? b) Miks me peaksime järjest suurendama teadmiste varandust, mida oleme Piiblist leidnud?
5 Sellist suhtumist pole raske saavutada. Näiteks Jumala tundmine, mille sa oled omandanud, hõlmab tõenäoliselt tõde Jehoova eesmärgi kohta, et ustavad inimesed saavad elada igavesti paradiisis maa peal (Laul 37:28, 29). Kui sa seda tõde esimest korda kuulsid, siis kahtlemata pidasid sa seda tõeliseks aardeks, teadmisekilluks, mis täitis su meele ja südame lootuse ning rõõmuga. Kuidas on lood praegu? Kas aja jooksul on su hindamine selle aarde vastu kahanenud? Kui on, siis proovi kahte abinõu. Esiteks, elusta hindamist sel moel, et tuletad ikka ja jälle meelde, miks sa pead kalliks iga tõde, mida Jehoova sulle on õpetanud – isegi neid tõdesid, mida sa oled õppinud palju aastaid tagasi.
6 Teiseks, suurenda pidevalt oma varandust. Kui sa kaevaksid välja väärtusliku kalliskivi, kas sa siis paneksid selle lihtsalt taskusse ja jalutaksid rahulolevana minema? Või kaevaksid sa edasi, nägemaks, kas neid on seal rohkem? Jumala Sõna on täis väärtuslikke tõdesid, mis on nagu kalliskivid või hõbedakamakad. Pole tähtis, kui palju sa oled neid juba leidnud, sa võid leida veelgi (Roomlastele 11:33). Kui kaevad välja mõne tõekalliskivi, siis küsi endalt: „Mis teeb selle väärtuslikuks? Kas see annab mulle sügavama arusaamise Jehoova isiksusest või tema eesmärkidest? Kas see annab mulle praktilist juhatust, mis võib aidata mul käia Jeesuse jälgedes?” Selliste küsimuste üle mõtisklemine aitab sul kasvatada armastust tõdede vastu, mida Jehoova sulle on õpetanud.
Ilmutagem armastust tõdede vastu, mida õpetame
7., 8. Kuidas me saame inimestele näidata, et armastame tõdesid, mida oleme Piiblist õppinud? Too mõni näide.
7 Kuidas me saame teisi õpetades näidata, et armastame tõdesid, mida oleme õppinud Jumala Sõnast? Jeesuse eeskuju järgides toetume oma kuulutus- ja õpetustöös kindlalt Piiblile. Viimasel ajal on Jumala rahvast üle kogu maailma innustatud avalikus teenistuses rohkem Piiblit kasutama. Seda nõuannet ellu rakendades püüa anda korterivaldajale teada, et sa ise hindad seda, mida sa neile Piiblist räägid (Matteuse 13:52).
8 Näiteks pärast eelmisel aastal New Yorgis toimunud terrorirünnakut luges üks kristlik õde kirjakohta Laul 46:2, 12 inimestele, keda ta teenistuses kohtas. Kõigepealt ta küsis, kuidas nad pärast sellist tragöödiat oma eluga toime tulevad. Ta kuulas hoolega nende vastust, tunnustas seda ja ütles siis: „Kas võiksin teile lugeda ühe piiblisalmi, mis on mind sel raskel ajal tõeliselt lohutanud?” Vaid mõned üksikud keeldusid ning tulemuseks olid suurepärased vestlused. Noorte inimestega rääkides ütleb seesama õde tihtipeale: „Olen õpetanud Piiblit nüüd juba 50 aastat, ja kas teate, ma pole veel kunagi kohanud probleemi, mida see raamat ei aitaks lahendada.” Kui pöördume inimeste poole siiralt ja entusiastlikult, näevad nad, et me tõesti hindame ja armastame seda, mida oleme Jumala Sõnast õppinud (Laul 119:97, 105).
9., 10. Miks on tähtis kasutada Piiblit, kui vastame küsimustele oma uskumuste kohta?
9 Kui inimesed küsivad midagi meie uskumuste kohta, siis on meil hea võimalus Õpetussõnad 3:5, 6). Pigemini kasutame vastamisel Piiblit. Kas sa kardad, et keegi võib esitada sulle küsimuse, millele sa ei oska vastata? Mõtle kahele praktilisele sammule, mida sa võid ette võtta.
näidata, et armastame Jumala Sõna. Me järgime Jeesuse eeskuju ega vasta vaid oma mõtetele toetudes (10 Tee, mis sinu võimuses, et olla ette valmistunud. Apostel Peetrus kirjutas: „Pühitsege Issandat Kristust oma südameis, olles alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt nõuab seletust lootuse kohta, mis teis on. Aga vastake tasaduse ja kartusega” (1. Peetruse 3:15, 16a). Kas sa oled valmis oma uskumusi kaitsma? Kui näiteks keegi tahab teada, miks sa ei osale mõnes pühakirjavastases kombes või tegevuses, siis ära ütle vaid: „Minu usk ei luba seda.” Niisugune vastus võib jätta mulje, et sa lased teistel enda eest otsuseid teha ja et tõenäoliselt oled sa mingi sekti liige. Parem oleks öelda: „Seda keelab Jumala Sõna Piibel,” või „See ei meeldiks Jumalale, keda ma teenin.” Seejärel võiksid mõistlikult selgitada, miks see on nii (Roomlastele 12:1).
11. Milline uurimise abivahend võib aidata meil vastata küsimustele Jumala Sõna tõdede kohta?
11 Kui tunned end ebakindlalt, siis miks mitte uurida veidi lähemalt raamatut „Arutlusi Pühakirja põhjal”? * Vali välja mõningad teemad, mille kohta inimestel võib küsimusi tekkida, ja jäta meelde mõned Pühakirjal põhinevad mõtted. Hoia „Arutluste” raamat ja Piibel käepärast. Ära kõhkle neid mõlemaid kasutamast. Ütle küsimuse esitajale, et sul on üks uurimise abivahend, mida sulle meeldib kasutada Piiblil põhineva vastuse leidmiseks.
12. Kuidas me võiksime toimida, kui me ei tea vastust mõnele piiblilisele küsimusele?
12 Püüa mitte liiga palju muretseda. Ükski ebatäiuslik inimene ei tea kõiki vastuseid. Kui sulle esitatakse piibliline küsimus, millele sa ei oska vastata, võid alati öelda midagi sellist: „Tänan, et esitasite nii huvitava küsimuse. Ausalt öelda ei tea ma vastust, kuid olen kindel, et Piibel käsitleb seda teemat. Mulle meeldib Piiblit uurida, seepärast uuriksin teie küsimust lähemalt ja vastaksin järgmisel korral.” Selline avameelne ja tagasihoidlik hoiak võib rajada aluse edasistele aruteludele (Õpetussõnad 11:2).
Armastagem inimesi, keda õpetame
13. Miks me peaksime suhtuma positiivselt neisse, kellele me kuulutame?
13 Jeesus ilmutas armastust inimeste vastu, keda ta õpetas. Kuidas me võime teda selles jäljendada? Me ei tohiks kunagi lasta endas tekkida kalgil hoiakul meid ümbritsevate inimeste suhtes. Muidugi tuleb ’kõigeväelise Jumala suure päeva sõda’ järjest lähemale ning suur osa miljarditest inimestest hävitatakse Ilmutuse 16:14; Jeremija 25:33). Me aga ei tea, kes jääb elama ja kes sureb. Kohut mõistetakse tulevikus ning Jehoova on määranud Jeesus Kristuse seda tegema. Kuni kohtuotsuse langetamiseni suhtume igasse inimesse kui võimalikku Jehoova teenijasse (Matteuse 19:24–26; 25:31–33; Apostlite teod 17:31).
(14. a) Kuidas me võiksime endid läbi uurida selles osas, kas oleme inimeste vastu empaatilised? b) Millisel praktilisel viisil me võiksime teiste vastu empaatiat ja isiklikku huvi ilmutada?
14 Jeesuse sarnaselt me püüame olla inimeste vastu empaatilised. Võiksime endalt küsida: „Kas ma tunnen kaasa inimestele, keda eksitavad selle maailma religioosse, poliitilise ja kaubandusliku süsteemi salakavalad valed ja pettused? Kui nad paistavad meie sõnumi suhtes ükskõiksed, siis kas ma püüan mõista, miks nad nii tunnevad? Kas ma pean meeles, et mul endal või teistel, kes teenivad praegu Jehoovat, olid kunagi samasugused tunded? Kas ma olen oma esitlust vastavalt sellele kohandanud? Või kas ma pean neid inimesi lootusetuteks?” (Ilmutuse 12:9.) Kui inimesed tunnevad, et meil on nende vastu tõeline empaatia, siis on nad ilmselt meelsamini valmis meie sõnumit kuulama (1. Peetruse 3:8). Empaatia võib ajendada meid ka ilmutama suuremat huvi inimeste vastu, keda me teenistuses kohtame. Võiksime teha märkmeid nende küsimuste ja murede kohta. Tagasi minnes võime näidata, et oleme mõelnud selle peale, mida nad eelmise külastuse ajal ütlesid. Ja kui neil on parasjagu mingi kiireloomuline töö pooleli, saame neile ehk praktilist abi pakkuda.
15. Miks me peaksime inimestes head otsima ja kuidas me võiksime seda teha?
15 Jeesuse sarnaselt otsime ka meie inimestes head. Üksikvanem teeb ehk imetlusväärseid pingutusi oma laste kasvatamiseks. Mees teeb võib-olla kõvasti tööd oma pere ülalpidamiseks. Vanem inimene võib huvituda vaimsetest asjadest. Kas me märkame selliseid tegureid inimeste juures, keda me kohtame, ja kiidame neid selle eest? Nii tehes saame rajada ühise aluse ja meile võib avaneda võimalus Kuningriigist tunnistust anda (Apostlite teod 26:2, 3).
Armastuse ilmutamiseks on vaja alandlikkust
16. Miks on tähtis olla tasane ja lugupidav nende vastu, kellele me kuulutame?
16 Armastus inimeste vastu, keda me õpetame, ajendab meid panema tähele Piibli tarka hoiatust: „Tunnetus teeb suureliseks, ent armastus ehitab” (1. Korintlastele 8:1). Jeesusel oli palju teadmisi, kuid ta polnud kunagi üleolev. Kui räägid oma uskumustest, siis väldi vaidlushimulist tooni või üleolevat suhtumist. Meie eesmärk on jõuda inimeste südameni ja köita neid tõdedega, mida me nii väga armastame (Koloslastele 4:6). Pea meeles, et kui Peetrus andis kristlastele nõu olla valmis end kaitsma, tuletas ta ka meelde, et me peaksime vastama „tasaduse ja kartusega [„aupaklikult”, EP 97]” (1. Peetruse 3:16a). Kui oleme tasase meelega ja lugupidavad, suudame tõenäoliselt paremini tõmmata inimesi Jumala ligi, keda teenime.
17., 18. a) Kuidas me peaksime suhtuma kriitilistesse märkustesse selle kohta, et me ei kõlba Jumala Sõna õpetama? b) Miks pole piibliuurijatel tingimata vaja muistseid Piibli keeli tunda?
17 Pole vaja inimestele oma teadmiste või haridusega muljet avaldada. Kui mõned territooriumil keelduvad kuulamast inimest, kel pole kõrgharidust või mingit tiitlit, siis ära lase nende suhtumisel end heidutada. Jeesus ei pööranud mingit tähelepanu vastuväidetele, et ta pole käinud mainekates rabide koolides; samuti ei lasknud ta end mõjutada populaarsetel eelarvamustel ega püüdnud avaldada inimestele muljet oma suurepäraste teadmistega (Johannese 7:15).
18 Kristlike teenijate jaoks on ilmalikust haridusest palju tähtsamad alandlikkus ja armastus. Suur Õpetaja Jehoova teeb meid kõlblikeks teenima (2. Korintlastele 3:5, 6). Mõned ristiusu kiriku vaimulikud võivad küll vastupidist väita, kuid meil pole vaja õppida muistseid Piibli keeli, et saada Jumala Sõna õpetajateks. Jehoova inspireeris Piibli nii lihtsate ja selgete sõnadega, et tegelikult igaüks võib mõista selle väärtuslikke tõdesid. Need tõed ei muutu ka siis, kui neid tõlgitakse sadadesse teistesse keeltesse. Muistsete keelte oskus võib mõnikord küll kasuks tulla, kuid see pole hädavajalik. Uhkusest oma keeleliste teadmiste üle võib inimene pealegi kaotada omaduse, mis on väga oluline tõelistele kristlastele, nimelt valmisoleku õppida (1. Timoteosele 6:4).
19. Mis mõttes on meie kristlik teenistus alandlik töö?
19 Kahtlemata on meie kristlik teenistus töö, mis nõuab alandlikku suhtumist. Me kohtame pidevalt vastupanu, ükskõiksust ja isegi tagakiusamist (Johannese 15:20). Osaledes aga ustavalt teenistuses, teeme eluliselt tähtsat tööd. Kui jätkame selle töö kaudu teiste alandlikku teenimist, siis jäljendame armastust, mida Jeesus Kristus ilmutas inimeste vastu. Mõtle, kas pole see pingutusi väärt, kui meil tuleks kuulutada ka tuhandele ükskõiksele või vaenulikule inimesele, et leida nende hulgast üles üks lambasarnane isik? Kindlasti on! Kui jätkame seda tööd ega anna alla, siis teenime ustavalt lambasarnaseid inimesi, kelleni me veel peame jõudma. Jehoova ja Jeesus hoolitsevad kindlasti selle eest, et enne lõppu võiks leida ja aidata veel paljusid niisuguseid kallihinnalisi inimesi (Haggai 2:7).
20. Kuidas me saame õpetada oma eeskujuga?
20 Oma eeskujuga õpetamine on teine viis, kuidas me saame näidata oma valmisolekut teisi teenida. Me tahame näiteks inimestele õpetada, et Jehoova, „õnneliku Jumala” teenimine on parim ja rahuldustpakkuvaim eluviis (1. Timoteosele 1:11, UM). Kui nad jälgivad meie käitumist ja suhtumist naabritesse, kooli- ja töökaaslastesse, siis kas neile on näha, et oleme õnnelikud ja rahulolevad? Samuti me õpetame piibliõpilastele, et kristlik kogudus on armastuse oaas selles külmas ja vaenulikus maailmas. Kas meie õpilased näevad selgelt, et me armastame koguduses kõiki ja teeme pingutusi, et omavahel rahu hoida? (1. Peetruse 4:8.)
21., 22. a) Milliseid võimalusi me ehk avastame, kui uurime läbi oma teenistusviisi? b) Mida arutatakse järgmise „Vahitorni” artiklites?
21 Teenistusvalmis hoiak ajendab meid aeg-ajalt end läbi uurima. Tehes seda ausalt, leiavad paljud, et neil on võimalik oma teenistust laiendada: teenida täisajaliselt või kolida territooriumile, kus vajatakse abi. Paljud on otsustanud õppida võõrkeelt, et teenida järjest kasvavas sisserändajate kogukonnas oma kodusel territooriumil. Kui sul avanevad sellised võimalused, mõtle neile hoolikalt ja palvemeelselt. Teiste teenimine toob suurt rõõmu, rahulolu ja meelerahu (Koguja 5:11).
22 Jäljendagem edaspidigi igal viisil Jeesus Kristust, arendades armastust tõdede vastu, mida me õpetame, ja inimeste vastu, keda õpetame. Kui kasvatame ja ilmutame armastust neil kahel viisil, saame rajada hea aluse, olemaks Kristuse-sarnased õpetajad. Kuidas me võime aga sellele alusele ehitada? Järgmises „Vahitornis” ilmub artiklisari, milles käsitletakse mõningaid õpetusmeetodeid, mida Jeesus kasutas.
[Allmärkus]
^ lõik 11 Väljaandjad Jehoova tunnistajad.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks me võime kindlad olla, et Jeesuse eeskuju õpetajana pole meile kättesaamatus kõrguses?
• Kuidas me saame näidata, et armastame tõdesid, mida oleme Piiblist õppinud?
• Miks on tähtis jääda alandlikuks, kui oleme omandanud rohkem teadmisi?
• Millised on mõningad viisid, kuidas me võime ilmutada armastust inimeste vastu, keda püüame õpetada?
[Küsimused]
[Pildid lk 16]
Tee, mis sinu võimuses, et olla ette valmistunud
[Pildid lk 16, 17]
Kui pead kalliks teadmisi Jumala kohta, suudad Piiblit tõhusalt kasutada
[Pilt lk 18]
Me ilmutame armastust inimeste vastu, kui räägime neile head sõnumit