Kuidas võivad tõelised pühakud sind aidata?

MÕNES piiblitõlkes (nagu ka näiteks eestikeelses Piiblis) on „pühakut” tähistav kreekakeelne sõna tõlgitud vastega „püha”. Kelle kohta see väljend käib? Sõnaraamat „An Expository Dictionary of New Testament Words” märgib, et selle sõna „mitmus, kui see viitab usklikele, tähistab neid kõiki ega käi üksnes eriliselt pühade isikute kohta või nende surnute kohta, keda iseloomustasid ebatavalised pühad teod”.

Sel põhjusel nimetas Paulus tõelisteks pühakuteks ehk pühadeks kõiki algkristlasi. Esimesel sajandil m.a.j adresseeris ta näiteks ühe oma kirja „Korintoses olevale Jumala kogudusele ja kõigile pühadele kogu Ahhaias [Rooma provints]” (2. Korintlastele 1:1). Hiljem kirjutas Paulus kirja „kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele” (Roomlastele 1:7). On selge, et need pühad ei olnud surnud ning samuti ei olnud nad silmatorkava vooruslikkuse poolest teistest usklikest paremad. Miks viidati neile kui pühakutele?

Jumala poolt pühitsetud

Jumala Sõna näitab, et inimesed ega organisatsioonid ei saa kedagi pühakuks teha. Piibel ütleb, et Jumal on meid „päästnud ja on kutsunud püha kutsega, mitte meie tegusid mööda, vaid oma nõu ja armu järgi” (2. Timoteosele 1:9). Püha inimene on pühitsetud Jehoova kutse tõttu, vastavalt Jumala ärateenimata lahkusele ja kooskõlas tema eesmärgiga.

Kristliku koguduse pühad on „uue lepingu” osalised. Jeesus Kristuse valatud veri kinnitab selle lepingu ja pühitseb osalised (Heebrealastele 9:15; 10:29; 13:20, 24). Olles Jumala silmis puhastatud, kuuluvad nad „pühasse preesterkonda” ja ohverdavad „vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu” (1. Peetruse 2:5, 9).

Pühakute poole palvetamine ja nende eestkoste

Miljonid usuvad, et „pühakud” võivad anda usklikele erilist väge, ja seepärast austavad nad neid, kasutades pühakusäilmeid või paludes „pühakutelt” eestkostet. Kas see on Piibli õpetus? Jeesus jagas mäejutluses oma järelkäijatele juhatust selle kohta,  kuidas Jumala poole pöörduda: „Teie palvetage siis nõnda: meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Palvetades on õige pöörduda üksnes Jehoova Jumala poole.

Et „pühakute” eestkoste ideed toetada, tsiteerib mõni teoloog kirjakohta Roomlastele 15:30, kus öeldakse: „Mina manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi, minuga ühes võidelda eestpalvetega minu eest Jumala poole.” Kas Paulus ergutas siin usklikke, et nad palvetaksid tema poole või pöörduksid tema nimel Jumala poole? Ei. Kuigi Piiblis innustatakse palvetama tõeliste pühakute ehk pühade eest, ei käsi Jumal kusagil meid palvetada pühade poole või nende kaudu (Filiplastele 1:1, 3, 4).

Kuid Jumal on meie palvetele siiski eestkostja määranud. „Mina olen tee ja tõde ja elu,” ütles Jeesus Kristus, „ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” Ta ütles veel: „Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel” (Johannese 14:6; 16:23). Võime kindlad olla, et Jehoova on valmis kuulama Jeesuse nimel esitatud palveid. Piibel ütleb Jeesuse kohta: „Sellepärast võib ta ka täielikult päästa need, kes tulevad tema läbi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest” (Heebrealastele 7:25).

Kui Jeesus on valmis meie eest kostma, siis miks paljud ristiusu kiriku liikmed esitavad palveid „pühakute” nimel? Ajaloolane Will Durant uurib oma raamatus „The Age of Faith” selle kombe päritolu. Durant räägib, et kuigi kardeti üksnes Kõigeväelist Jumalat ja Jeesus tundus ligipääsetavam, „ei söandanud inimesed rääkida [Jeesusega] näost näkku, kui nad olid tema õndsakskiitmisi [mäejutluses] nii põhjalikult ignoreerinud. Mõistlikum tundus esitada palvet pühakule, kelle puhul kanoniseerimine kinnitas, et ta on taevas, ning paluda temalt eestkostet Jeesuse ees”. Kas selline kartus oli õigustatud?

Piibel räägib, et meil võib olla Jeesuse kaudu palves „julgus ja usaldav ligipääs”  Jumalale (Efeslastele 3:11, 12, EP 97). Kõigeväeline Jumal ei ole inimkonnast liiga kaugel, et meie palveid kuulda. Laulukirjutaja Taavet palvetas kindla usaldusega: „Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha” (Laul 65:3). Selle asemel, et anda meile väge surnud „pühakute” säilmete kaudu, Jehoova hoopis valab oma püha vaimu nende peale, kes seda usus endale paluvad. Jeesus arutles: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:13).

Pühade roll

Need pühad, kellele Paulus oma kirjad kirjutas, surid sajandeid tagasi ja lõpuks pidid nad saama „elukrooni” – ülesäratamise taevas (Ilmutuse 2:10). Jehoova Jumala teenijad mõistavad, et isegi nende tõeliste pühakute austamine on vastuolus Piibliga ning see ei saa pakkuda kellelegi kaitset haiguse, looduskatastroofide, majandusliku ebastabiilsuse, kõrge ea või surma eest. Kuid võib-olla huvitab sind see, kas Jumala pühad tõepoolest hoolivad meist. Kas peaksime lootma, et nad midagi meie heaks teevad?

Pühadest räägitakse palju prohvetikuulutuses, mille pani kirja Taaniel. Kuuendal sajandil e.m.a nägi ta haaravat nägemust, mille täitumine ulatub meie päevadesse. Merest tõusis neli hirmsat metslooma, mis sümboliseerivad inimvalitsusi, kes ei suuda täita inimkonna tegelikke vajadusi. Taaniel kuulutas: „Aga Kõigekõrgema pühad saavad kuningriigi ja kuningriik jääb neile igaveseks – igavesest ajast igavesti” (Taaniel 7:17, 18).

Paulus kinnitas, et see pärand kuulub pühadele, mis tähendab seda, et nad saavad taevas Kristuse kaaspärijaiks (Efeslastele 1:18–21, UM). Jeesuse vere kaudu avanes 144 000 pühale võimalus saada ülesäratatud taevasesse auhiilgusse. Apostel Johannes kuulutas: „Õnnis ja püha on see, kellel on osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes temaga need tuhat aastat” (Ilmutuse 20:4, 6; 14:1, 3). Johannes kuulis nägemuses hulka taevaseid olendeid laulmas aussetõstetud Jeesuse ees: „Sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa” (Ilmutuse 5:9, 10, EP 97). Kui julgustav! Jehoova Jumal on need mehed ja naised hoolega valinud. Peale selle on nad teeninud ustavalt maa peal ning seisnud silmitsi peaaegu iga raskusega, mida inimesed kogevad (1. Korintlastele 10:13). Seepärast võime kindlad olla, et need ülesäratatud pühad ehk pühakud on halastavad ja mõistvad valitsejad, kes võtavad arvesse meie nõrkusi ja puudusi.

Õnnistused kuningriigivalitsuse all

Kuningriigivalitsus hakkab varsti maad kõigest kurjusest ja kannatustest vabastama. Sel ajal hoiavad inimesed Jumala ligi nii nagu ei kunagi varem. Johannes kirjutas: „Ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega.””  See toob inimkonnale loendamatuid õnnistusi, sest ennustus jätkub: „Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:3, 4).

Milline aeg see küll on! Miika 4:3, 4 kirjeldab, mida Jeesus Kristuse ja 144 000 püha täiuslik valitsus veel korda saadab: „[Jehoova] mõistab kohut paljude rahvaste vahel ning juhatab vägevaid paganaid, kaugete maadeni: siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima! Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud!”

Pühad kutsuvad inimesi neist õnnistustest osa saama. Pruut, kes kujutab tõelisi pühakuid, kordab: „Tule!” Piiblitekst jätkub: „Ja kes seda kuuleb, öelgu: „Tule!” Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilmutuse 22:17). Mida eluvesi hõlmab? Muu hulgas täpseid teadmisi Jumala eesmärkidest. Jeesus ütles palves Jumalale: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Selliseid teadmisi on võimalik saada regulaarse piibliuurimise kaudu. Võime olla rõõmsad selle üle, et Jumala Sõna aitab meil tõelised pühad kindlaks teha ja teada saada, kuidas Jumal kasutab neid inimkonna igaveseks hüvanguks!

[Pilt lk 4]

Paulus kirjutas inspireeritud kirjad tõelistele pühakutele

[Pilt lk 4, 5]

Jeesuse ustavad apostlid said tõelisteks pühakuteks ehk pühadeks

[Pilt lk 6]

Jeesus Kristuse kaudu võime kindla usaldusega Jumala poole palvetada

[Pilt lk 7]

Surnuist ülesäratatud pühakud ehk pühad valitsevad maad kaastundlikult