Kas kurjus on võitnud?

LÄBI aegade on kirjanikud ja filosoofid lõputult spekuleerinud üleuniversumilise hea ja kurja vahelise võitluse teemadel. On olemas aga raamat, mis sisaldab täpset teavet Jumala ja Saatana vahelisest võitlusest. See raamat Piibel heidab valgust konfliktiga kaasnenud vaidlusküsimustele ja aitab otsustada, kes on tegelik võitja.

Varsti pärast esimese mehe ja naise loomist seadis nähtamatu vaimolend Kurat-Saatan Jumala valitsusõiguse kahtluse alla. Mismoodi? Ta vihjas salakavalalt, et Jumal varjab oma loodute eest häid asju ja et inimestel oleks palju parem elada temast sõltumatult (1. Moosese 3:1–5; Ilmutuse 12:9).

Hiljem, patriarh Iiobi päevil, tõstatas Saatan veel ühe vaidlusküsimuse. Püüdes murda Iiobi ustavust Jumalale, ütles Saatan: „Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!” (Iiob 2:4.) See oli küll äärmiselt julge väide! Sellega, et Saatan kasutas Iiobi nime asemel üldnimetust „mees”, heitis ta varju kõigi inimeste ustavusele. Sisuliselt ta väitis, et inimene on valmis oma elu päästmise nimel tegema mida tahes, ning et tema võib kõik inimesed Jumalast ära pöörata, kui talle vaid võimalus antaks.

Jumala ja Kuradi vahelise võitluse võitja saame teada, kui vastame kahele küsimusele: kas inimesed suudavad endi üle edukalt valitseda? Kas Kurat on suutnud kõik inimesed tõelisest Jumalast ära pöörata?

Kas inimesed suudavad endi üle edukalt valitseda?

Tuhandeid aastaid on inimesed katsetanud eri tüüpi valitsusi. Aegade jooksul on proovitud mitmesuguseid valitsusvorme, nagu monarhia, aristokraatia, demokraatia, autokraatia, fašism ja kommunism. Kas ei näita aga pidev vajadus uute valitsusvormide järele nende valitsusviiside puudulikkust?

„Rooma rahvas haarati talle endalegi peaaegu märkamatult määratusse halduseksperimenti,” kirjutab H. G. Wells oma 1922. aasta teoses „A History of the World”. Ta jätkab: „Muutumine oli pidev. Iialgi ei tekkinud mingit tardumust. Teatud mõttes eksperiment nurjus. Teatud mõttes on aga eksperiment veel lõpetamata, sest Euroopa ja Ameerika näevad ikka veel vaeva nende riigivalitsemiskunsti üldlevinud mõistatuste kallal, millega esmakordselt puutus kokku rooma rahvas.”

Valitsemisalased eksperimendid jätkusid terve 20. sajandi jooksul. Selle sajandi lõpuks oli demokraatlik valitsusvorm saavutanud suurema tunnustuse kui kunagi varem. Demokraatia kaasab väidetavalt igaühe valitsemisse. Kas on aga demokraatia näidanud, et inimene saab edukalt valitseda ilma Jumalata? India endine peaminister Jawaharlal Nehru kiitis demokraatia heaks, kuid lisas: „Ütlen seda vaid sellepärast, et kõik teised haldussüsteemid on halvemad.” Prantsusmaa endine president Valéry Giscard d’Estaing ütles: „Me oleme tunnistajaks esindusdemokraatia kriisile.”

Juba viiendal sajandil e.m.a viitas Kreeka filosoof Platon demokraatliku valitsusviisi nõrkusele. Raamatu „A History of Political Theory” järgi ründas ta „poliitikute võhiklikkust ja ebapädevust kui demokraatia suurimat nuhtlust”. Paljud tänapäeva poliitikud kurdavad, et on raske leida võimekaid inimesi,  kes oleks pädevad töötama valitsuses. Inimesi „pahandavad juhid, kes näivad nii väikeste ja mannetutena, kui nende ees ootavad lahendamist suured probleemid”, ütleb Ameerika Ühendriikide ajaleht „The Wall Street Journal”. Ajaleht jätkab: „Inimestes tekitab kibedat pettumust, kui nad kohtavad juhatust otsides vaid otsustusvõimetust ja korruptsiooni.”

Vaadelgem nüüd muistse Iisraeli kuninga Saalomoni valitsust. Jehoova Jumal andis Saalomonile silmapaistvat tarkust (1. Kuningate 5:9–14). Kuidas elas Iisraeli rahvas Saalomoni 40-aastase valitsuse jooksul? Piibel vastab: „Juudas ja Iisraelis oli palju rahvast, rohkuse poolest nagu liiva mere ääres! Nad sõid ja jõid ning olid rõõmsad!” Jutustus teatab samuti: „Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja” (1. Kuningate 4:20; 5:5). Selle targa kuninga valitsuse all, kes oli nähtamatu Ülemvalitseja Jehoova Jumala nähtav esindaja, saatis rahva elu enneolematu stabiilsus, õitseng ja rõõm.

Milline terav kontrast inimese ja Jumala valitsuse vahel! Kas võib keegi tõesti väita, et Saatan on võitnud valitsusõigust puudutava vaidlusküsimuse? Kindlasti mitte! Kuulutas ju prohvet Jeremija täpselt: „Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23.)

Kas Saatan suudab kõik Jumalast ära pöörata?

Kas on täitunud Saatana väide, et ta suudab kõik Jumalast ära pöörata? Piiblis kirjas Heebrealastele 11. peatükis nimetab apostel Paulus mitmeid eelkristlike aegade mehi ja naisi, kes olid Jumalale ustavad. Seejärel ta kuulutab: „Mul puudub aeg jutustada Giideonist ja Baarakist ja Simsonist ja Jeftast ja Taavetist ja Saamuelist ja prohvetitest” (Heebrealastele 11:32). Paulus lihtsalt viitab nendele lojaalsetele jumalateenijatele kui „suurele pilvele tunnistajatele” (Heebrealastele 12:1). Siinkasutatud kreeka sõna vastega „pilv” ei tähenda mitte selgete piirjoonte ning kindla suuruse ja kujuga pilve, vaid tohutu suurt vormitut pilvemassi. See on sobiv võrdlus, kuna Jumalal on olnud varasematel aegadel nii palju ustavaid teenijaid, et nad moodustavad otsekui tohutu pilvemassi. Läbi sajandite on tõesti loendamatud inimhulgad ilmutanud oma vaba tahet ja jäänud truuks Jehoova Jumalale (Joosua 24:15).

Mida me näeme meie päevil? Jehoova tunnistajate arv maailmas on kasvanud üle kuue miljoni, hoolimata kohutavast tagakiusamisest ja vastupanust, mida nad on  kogenud 20. sajandil. Lisaks käib nendega läbi ligikaudu üheksa miljonit inimest, kellest paljud on astumas otsustavaid samme, et luua lähedasi suhteid Jumalaga.

Saatana väitele, et ta suudab kõik inimesed Jehoovast ära pöörata, andis kõige tähelepanuväärsema vastuse Jumala enda poeg Jeesus Kristus. Isegi mitte piinapostil kogetud valu ei murdnud tema laitmatust. Oma viimasel hingetõmbel hüüdis ta Jumala poole: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” (Luuka 23:46.)

Saatan kasutab inimeste kontrolli all hoidmiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, alates ahvatlustest kuni otsese tagakiusamiseni. Kasutades inimeste ahvatlemiseks „lihahimu, silmahimu ja elukõrkust”, püüab ta neid Jehoovast eemal hoida või tema juurest ära meelitada (1. Johannese 2:16). Lisaks on Saatan teinud uskmatute meeled „sõgedaks, et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus, kes on Jumala kuju” (2. Korintlastele 4:4). Saatan ei kõhkle oma eesmärgi saavutamiseks appi võtta ka ähvardusi ja inimesekartust (Apostlite teod 5:40).

Neid aga, kes on Jumala poolel, ei suuda Kurat võita. Nad on õppinud tundma Jehoova Jumalat ning armastavad teda „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” (Matteuse 22:37). Tõesti, Jeesus Kristuse kõigutamatu lojaalsus ja loendamatud inimhulgad tõestavad Kurat-Saatana täielikku lüüasaamist.

Mida toob tulevik?

Kas inimesed jäävad alatiseks eksperimenteerima erisuguste valitsusvormidega? Prohvet Taaniel ennustas: „Nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (Taaniel 2:44). Kuningriik, mille taeva Jumal püstitab, on taevane valitsus eesotsas Jeesus Kristusega. See on seesama Kuningriik, mille eest Jeesus õpetas oma järelkäijaid palvetama (Matteuse 6:9, 10). See Kuningriik hävitab kõik inimvalitsused lähenevas „sõjas kõigeväelise Jumala suurel päeval”, mis hakkab mõjutama kogu maad (Ilmutuse 16:14, 16).

Mis ootab ees Saatanat? Piibel kirjeldab üht tulevikusündmust: „Ta [Jehoova ingel] võttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks ja heitis ta sügavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad” (Ilmutuse 20:1–3). Alles pärast seda, kui Saatan on heidetud tegevusetuse sügavikku, hakkab valitsema Jeesus Kristuse tuhandeaastane valitsus.

Missugune meeldiv paik saab siis maast. Pole enam kurjust ja neid, kes seda põhjustavad. Piibel tõotab: „Kurjad hävitatakse ... Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:9–11.) Nende rahu ei ohusta siis enam ei inimesed ega loomad (Jesaja 11:6–9). Jumal äratab ellu ja õpetab ka neid miljoneid inimesi, kes kas teadmatusest või võimaluse puudumise tõttu varem ei tundnud Jehoovat ning olid Kuradi poolel (Apostlite teod 24:15).

Tuhandeaastase valitsuse lõpuks valitsevad maa peal paradiislikud tingimused ja inimesed on saavutanud täiuslikkuse. Seejärel lastakse Saatan „natukeseks ajaks lahti” ning hävitatakse jäädavalt ühes kõigi Jumala valitsuse vastastega (Ilmutuse 20:3, 7–10).

Kelle poolel seisad sina?

20. sajand oli aeg, mil Saatan tegi maal tohutut laastamistööd. Tingimused maa peal  ei näita aga mitte tema võitu, vaid seda, et me elame praeguse kurja maailma viimseil päevil (Matteuse 24:3–14; Ilmutuse 6:1–8). Võitjat ei otsusta ei kurjuse ulatus maa peal ega ka enamiku arvamus. Otsustav faktor on see, kelle valitsusviis on parim ning kas leidub inimesi, kes on teeninud Jumalat armastusest. Mõlemast seisukohast vaadatuna kuulub võit Jehoovale.

Miks ikkagi laseb Jumal kurjusel jätkuda, kui Saatanale antud aeg on juba tõestanud, et tal pole õigus? Jehoova ilmutab kannatlikkust, „sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele” (2. Peetruse 3:9). Jumal soovib, et „kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:4). Loodetavasti kasutad järelejäänud aega selleks, et uurida Piiblit ja õppida tundma „ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust”, kelle Jumal on läkitanud (Johannese 17:3). Jehoova tunnistajad on meelsasti valmis sind selles aitama, et sinagi võiksid ühineda nende miljonitega, kes seisavad kindlalt võitjate poolel.

[Pildid lk 5]

Jehoova tunnistajad on Jumalale ustavaks jäädes aidanud kaasa Saatana lüüasaamisele

[Pilt lk 7]

Jehoova poolel on palju ustavaid