Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Otsi head kõigis inimestes

Otsi head kõigis inimestes

Otsi head kõigis inimestes

„Meenuta, mu Jumal, seda minu heaks!” (NEHEMJA 13:31)

1. Kuidas teeb Jehoova head kõigile?

KUI on olnud palju pilviseid ja sompus päevi, tunneme heameelt, kui päike välja tuleb. Tuju läheb paremaks ja me oleme õnnelikumad. Samasugused tunded valdavad meid siis, kui pärast pikka aega kestnud päikeselõõma ja kuiva ilma tuleb vihmasabin või isegi paduvihm, mis toob värskendust ja kergendust. Meie armastav Looja Jehoova on kavandanud Maa atmosfääri nõnda, et me võime kogeda selliseid imelisi ilmastikuande. Jeesus pööras tähelepanu Jumala heldekäelisusele, kui ta õpetas: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma Isa lasteks, kes on taevas, sest tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Matteuse 5:43–45). Tõepoolest, Jehoova teeb head kõigile. Tema teenijad peaksid püüdma teda jäljendada ja otsida teistes inimestes head.

2. a) Mille alusel ilmutab Jehoova headust? b) Mida Jehoova meis uurib seoses oma headusega?

2 Mille alusel ilmutab Jehoova headust? Sellest ajast alates, kui Aadam langes pattu, pole Jehoova lakanud inimestes head otsimast (Laul 130:3, 4). Tema eesmärk on anda sõnakuulelikele inimestele taas elu paradiisis (Efeslastele 1:9, 10). Tema armu tõttu on meil tõotatud Seemne kaudu võimalik patust ja ebatäiuslikkusest vabaneda (1. Moosese 3:15; Roomlastele 5:12, 15). Lunastuskorralduse vastuvõtmine võimaldab inimesel saada taas täiuslikuks. Jehoova uurib praegusel ajal igaüht meist, et näha muu hulgas seda, kuidas me suhtume tema heldekäelisusse (1. Johannese 3:16). Ta paneb tähele kõiki meie tegusid, millega me näitame, et hindame tema headust. „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele,” kirjutas apostel Paulus (Heebrealastele 6:10).

3. Milline küsimus väärib meie tähelepanu?

3 Kuidas me aga võime Jehoovat jäljendada ja teistes head otsida? Arutagem seda küsimust, vaadeldes nelja valdkonda: 1) kristlikku teenistust; 2) perekonda; 3) kogudust ja 4) meie suhteid teiste inimestega.

Kuulutustööl ja inimeste jüngriteks tegemisel

4. Kuidas näitab osalemine kristlikus teenistuses, et me otsime inimestes head?

4 „Põld on maailm,” vastas Jeesus jüngrite järelepärimisele, selgitades neile tähendamissõna nisust ja lustest. Kristuse tänapäeva jüngritena me tunnustame seda tõde, kui osaleme teenistuses (Matteuse 13:36–38; 28:19, 20). Meie teenistus seisneb muu hulgas selles, et kuulutame avalikult oma usku. Tõsiasi, et Jehoova tunnistajaid tuntakse majast majja ja tänavatel kuulutamise järgi, tõendab, et me oleme otsinud hoolikalt kõiki, kes on Kuningriigi sõnumi väärilised. Jeesus ju õpetas: „Kui te kuhugi linna või külasse astute, siis kuulake, kes seal on vääriline” (Matteuse 10:11; Apostlite teod 17:17; 20:20).

5., 6. Miks me inimesi ikka ja jälle külastame?

5 Külastades inimesi, kohtame erinevaid reageeringuid meie sõnumile. Võib juhtuda, et üks pereliige tahaks kuulata, kuid teine tema selja taga hõikab, et nad pole huvitatud, ja me peame lahkuma. Kahju, kui ühe inimese vastuseis või huvipuudus mõjutab ka teise suhtumist! Mida me võime aga teha, et kõigis inimestes sihikindlalt head otsida?

6 Kui oleme järgmine kord sel territooriumil kuulutamas, siis korduskülastus sinna perre võib anda võimaluse rääkida otseselt selle isikuga, kes meie varasemale külastusele lõpu tegi. Kui meil on meeles, mis varem juhtus, siis oskame uueks vestluseks valmistuda. Võib-olla olid vastupanijal enda meelest õiged ajendid ning ta uskus, et ta ei tohi lasta oma pereliikmel Kuningriigi sõnumit kuulata. Tema arusaamu on võib-olla kujundanud valeteave meie kavatsustest. See ei pane aga meid loobuma sellele perele Kuningriigi hea sõnumi kuulutamisest. Peaksime püüdma taktitundeliselt valearusaamu parandada. Me tahame aidata kõigil Jumalat täpselt tundma õppida. Siis võib juhtuda, et Jehoova tõmbab selle inimese enda juurde (Johannese 6:44; 1. Timoteosele 2:4).

7. Mis aitab meil inimestesse positiivselt suhtuda, kui me neid külastame?

7 Jeesuse juhendites jüngritele oli juttu ka perekonna vastuseisust. Kas ta mitte ei väitnud: „Ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga”? Jeesus lisas: „Inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed” (Matteuse 10:35, 36). Siiski võivad olud ja hoiakud muutuda. Ootamatu haigus, sugulase surm, loodusõnnetus, emotsionaalne kriis ja lugematul hulgal muid tegureid võivad mõjutada seda, kuidas inimesed meie kuulutustööle reageerivad. Kas me tõesti otsime inimestes head, kui oleme negatiivselt meelestatud ja arvame, et inimesed, kellele me kuulutame, jäävadki ükskõikseks? Miks mitte edaspidigi neid rõõmsalt külastada? Siis võib nende reaktsioon olla teistsugune. Mõnikord suhtuvad inimesed paremini mitte ainult selle tõttu, mida me ütleme, vaid seepärast, kuidas me seda ütleme. Kui palvetame enne kuulutustööle minekut siiralt Jehoova poole, siis kindlasti aitab ta meil positiivsed olla ja kõigile inimestele Kuningriigi sõnumit meeldival moel esitada (Koloslastele 4:6; 1. Tessalooniklastele 5:17).

8. Mis võib olla tulemuseks, kui kristlased otsivad oma uskmatutes sugulastes head?

8 Mõnes koguduses on palju ühe ja sama pere liikmeid, kes teenivad Jehoovat. Nooremates on tihti tekitanud imetlust ja austust eakamate sugulaste sihikindlus. Nende hea läbisaamine oma abikaasa ja terve perekonnaga on mõjutanud noorte südant. Käitumine apostel Peetruse soovituse kohaselt on aidanud paljudel kristlikel naistel oma abikaasa „sõnata usule” võita (1. Peetruse 3:1, 2).

Perekonnas

9., 10. Kuidas otsisid nii Jaakob kui ka Joosep oma perekonnas head?

9 Lähedased peresuhted on teine valdkond, kus me võime teistes head otsida. Mõtle, mida me õpime sellest, kuidas Jaakob oma poegadega tegeles. Piibli Esimese Moosese raamatu 37. peatüki salmid 3 ja 4 1Mo 37:3–4 annavad teada, et Jaakob armastas eriliselt Joosepit. Joosepi vennad said seepärast kadedaks ja pidasid isegi plaani ta mõrvata. Pane aga tähele, kuidas Jaakob ja Joosep neisse hiljem suhtusid. Mõlemad otsisid oma peres head.

10 Kui Joosep teenis Egiptuses näljahäda ajal toidujagajate ülemana, võttis ta oma vennad rõõmuga vastu. Ehkki ta ei andnud otsekohe teada, kes ta on, juhtis ta asjade käiku nõnda, et nende eest hästi hoolitsetaks ja et neil oleks eakale isale toitu viia. Joosep oli küll kogenud vendade viha, kuid ta toimis nende parimaid huve silmas pidades (1. Moosese 41:53–42:8; 45:23). Sama võib öelda Jaakobi kohta – surivoodil andis ta prohvetlikud õnnistused kõigile oma poegadele. Valede tegude tõttu jäid nad küll mõnest eesõigusest ilma, kuid siiski said nad kõik pärandiks maa (1. Moosese 49:3–28). Kui imeliselt väljendas Jaakob püsivat armastust!

11., 12. a) Milline prohvetlik eeskuju rõhutab seda, kui tähtis on otsida oma pereliikmetes head? b) Mida me õpime isalt, kellest Jeesus rääkis näites kadunud pojast?

11 Jehoova pikameelsus ustavusetu Iisraeli rahva suhtes aitab meil paremini mõista, kuidas ta oma rahvas head otsib. Jehoova kasutas prohvet Hoosea pere olukorda, et oma püsivast armastusest parem ettekujutus anda. Hoosea naine Gomer rikkus korduvalt abielu. Sellest hoolimata teatas Jehoova Hooseale: „Mine veel kord ja armasta naist, keda armuke armastab ja kes on abielurikkuja, nagu Jehoova armastab Iisraeli lapsi, kuigi need pöörduvad teiste jumalate poole ja armastavad rosinakakkusid!” (Hoosea 3:1). Milleks sellised juhtnöörid? Jehoova teadis, et eemale triivinud rahva seas oli üksikisikuid, kes tema kannatlikkust hindasid. Hoosea kuulutas: „Seejärel Iisraeli lapsed pöörduvad ja otsivad Jehoovat, oma Jumalat, ja Taavetit, oma kuningat; nad tulevad värisedes Jehoova ja tema headuse juurde viimseil päevil!” (Hoosea 3:5). See on kindlasti suurepärane eeskuju mõtisklemiseks, kui seisame silmitsi pereprobleemidega. Kui jätkad teistes pereliikmetes hea otsimist, siis vähemalt annad sa head eeskuju kannatlikkuses.

12 Jeesuse tähendamissõna kadunud pojast aitab meil veelgi paremini mõista, kuidas saame oma pereliikmetes head otsida. Noorem poeg lõpetas priiskava eluviisi ja tuli koju tagasi. Isa kohtles teda halastavalt. Kuidas suhtus isa kaebustesse, mida esitas vanem poeg, kes polnud kunagi oma pere juurest lahkunud? Ta ütles vanemale pojale: „Laps, sina oled ikka minu juures ja kõik, mis on minu, on sinu!” See polnud nähvamine, vaid lihtsalt isaliku armastuse kinnitus. „Nüüd oli tarvis pidu teha ja rõõmutseda,” jätkas ta, „[sest] sinu vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ja et ta oli kadunud ja on leitud!” Meie võime samamoodi teistes head otsida (Luuka 15:11–32).

Kristlikus koguduses

13., 14. Milline on üks viis, kuidas me saame kristlikus koguduses kuninglikku armastuse käsku täita?

13 Kristlastena on meie eesmärk elada armastuse kuningliku käsu järgi (Jakoobuse 2:1–9). Võib-olla suhtume hästi oma koguduse inimestesse, kelle majanduslik olukord meie omast erineb. Kuid kas meie meelest on siiski olemas klassierinevused, mis põhinevad rassilisel, kultuurilisel või isegi usulisel taustal? Kui on, siis kuidas me saame Jakoobuse nõuande südamesse võtta?

14 Kõiki kristlikele koosolekutele tulijad tervitades saame näidata oma suuremeelsust. Kui teeme algatust, et minna rääkima uute inimestega, kes tulevad kuningriigisaali, siis ilmselt kaob nende närvilisus ja liigne kohmetus. Tõepoolest, mõned, kes on tulnud esimest korda kristlikule koosolekule, on öelnud: „Kõik olid nii sõbralikud. Kõik olid nagu minu vanad tuttavad. Tundsin end kui kodus.”

15. Kuidas saab aidata koguduse noortel eakate vastu huvi tunda?

15 Mõnes koguduses on nii, et pärast koosolekut kogunevad noored kas kuningriigisaalis või selle ees ühte gruppi ja väldivad eakamatega suhtlemist. Mida positiivset võiks teha, et sellisest suundumusest lahti saada? Esimene samm on see, et vanemad peaksid kodus oma lapsi õpetama ja neid koosolekuteks ette valmistama (Õpetussõnad 22:6). Lastele võib anda ülesande enne koosolekut väljaanded valmis panna, nii et kõigil oleksid sinna minnes vajalikud asjad kaasas. Ja just lapsevanematel on parim võimalus julgustada oma lapsi kuningriigisaalis eakate ja põduratega vestlema. Kui lapsed saavad neile midagi mõttekat öelda, tunnevad nad ise sellest rahuldust.

16., 17. Kuidas võivad täiskasvanud koguduse noortes head otsida?

16 Eakad vennad ja õed peaksid koguduse noorte vastu huvi tundma (Filiplastele 2:4). Nad võivad teha algatust ja noortega julgustavalt juttu ajada. Tavaliselt on koosolekul arendatud mingeid häid mõtteid. Noorte käest võib küsida, kas neile meeldis koosolek, kas mõni mõte oli nende meelest eriti väärtuslik ja kas nad tahaksid seda ellu rakendada. Noored on koguduse lahutamatu osa ning neid peaks nende tähelepanelikkuse eest tunnustama ja iga kommentaari või programmiosa eest kiitma. Kui noored suhtlevad koguduses eakatega ja teevad kodus lihtsaid majapidamistöid, siis annab see märku sellest, et varsti võivad nad suuremat vastutust kanda (Luuka 16:10).

17 Kui noormehed võtavad enda kanda mõningaid kohustusi, edenevad nad peagi sinnamaani, et nende vaimsete omaduste tõttu võidakse neile tähtsamaid ülesandeid usaldada. Kui noortel on tegevust, on neil kergem ka rumalast käitumisest hoiduda (2. Timoteosele 2:22). Selliste ülesannete abil saab ’katsuda läbi’ vennad, kes püüdlevad teenistusabilise ametisse (1. Timoteosele 3:10). Kui nad osalevad agaralt koosolekutel, on innukad teenistuses ja tunnevad isiklikku huvi kõigi koguduseliikmete vastu, võimaldab see kogudusevanematel näha, milleks nad on võimelised, ja vastavalt sellele lisaülesandeid anda.

Otsigem head kõigis inimestes

18. Millist püünist tuleks õigusküsimuste lahendamisel vältida ja miks?

18 „Erapoolikus kohtus ei ole hea!” ütleb Õpetussõnad 24:23. Taevane tarkus nõuab, et kogudusevanemad ei oleks koguduse õigusküsimusi lahendades erapoolikud. Jakoobus teatas: „Ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta” (Jakoobuse 3:17, EP 97). Kui vanemad otsivad teistes head, peaksid nad muidugi kindlaks tegema, et nende otsuseid ei mõjutaks isiklikud suhted või tunded. „Jumal seisab jumalikus koguduses,” kirjutas laulukirjutaja Aasaf. „Ta mõistab kohut jumalate seas [ehk „jumalasarnaste seas”, mis viitab inimkohtunikele]! Kui kaua te mõistate kohut ülekohtuselt ja hoiate õelate poole?” (Laul 82:1, 2, UM allmärkus.) Seepärast ei soosi kristlikud kogudusevanemad mitte mingil moel oma sõpru ega sugulasi. Sel viisil hoiavad nad koguduse ühtsust ja lasevad Jehoova vaimul vabalt tegutseda (1. Tessalooniklastele 5:23).

19. Kuidas me võime teistes head otsida?

19 Kui otsime oma vendades ja õdedes head, siis peegeldame Pauluse suhtumist. Ta kirjutas Tessaloonika kogudusele: „Me loodame teist Issandas, et te nüüd ja ka edaspidi teete, mida me käsime” (2. Tessalooniklastele 3:4). Me oleme rohkem valmis teiste vigadest mööda vaatama, kui otsime neis head. Me otsime asju, mille eest vendi kiita, ning kindlasti me hoidume kriitilisest meelest. Paulus kirjutas: „Majapidajailt nõutakse sel juhul kõigepealt, et igaüks leitaks ustav olevat” (1. Korintlastele 4:2). Kui nii koguduse ülevaatajad kui ka kõik teised kristlikud vennad ja õed on ustavad, siis teeb see nad meile kalliks. Me tunneme, et oleme neile lähemal, ja see tugevdab kristlikke sõprussidemeid. Me võtame omaks sellise suhtumise, nagu oli Paulusel vendadesse. Nad on „kaastöölised Jumala kuningriigi heaks” ja meile „kosutavaks toeks” (Koloslastele 4:11, UM). Nii me ilmutame Jehoova hoiakut.

20. Milliseid õnnistusi kogevad need, kes otsivad head kõigis inimestes?

20 Kindlasti me kordame Nehemja palvet: „Meenuta, mu Jumal, seda minu heaks!” (Nehemja 13:31). Kui rõõmsad me küll oleme, et Jehoova otsib inimestes head! (1. Kuningate 14:13.) Tehkem meie sedasama. Siis võime saada kasu lunastusest ja elada igavesti uues maailmas, mis on nii lähedal (Laul 130:3–8).

Kuidas sa vastaksid?

Mille alusel ilmutab Jehoova kõigi vastu headust?

Kuidas me võime otsida teistes inimestes head

kristlikus teenistuses?

perekonnas?

koguduses?

suhetes kõigiga?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Joosep otsis oma vendades head, hoolimata sellest, et nad olid teda vihanud

[Pilt lk 19]

Vastuseis ei takista meil püüda kõiki aidata

[Pilt lk 20]

Hoolimata minevikutegudest, ei jäänud ükski Jaakobi poeg õnnistuseta

[Pilt lk 21]

Tervita kristlikel koosolekutel kõiki inimesi