Looda kindlalt Jehoovale

„Sina oled mu ootus, Issand Jehoova! Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest!” (LAUL 71:5)

1. Millisele väljakutsele vastas karjapoiss Taavet?

SEE mees oli ligi kolm meetrit pikk. Pole midagi imestada, et kõik sõjamehed iisraellaste ridades kartsid temaga vastakuti sattuda. Nädalate kaupa mõnitas vilistist hiiglane Koljat igal hommikul ja õhtul Iisraeli armeed, esitades väljakutse, et mõni vägev mees saadetaks temaga võitlema. Mitte keegi sõjameestest ei vastanud väljakutsele, kuid lõpuks tegi seda üks poiss. Karjapoiss Taavet oli oma vastasega võrreldes päris kääbus. Ta kaalus ilmselt vähem kui Koljati sõjarüü ja relvad! Siiski läks see poiss hiiglasega võitlema, saades nõnda julguse sümboliks (1. Saamueli 17:1–51).

2., 3. a) Miks suutis Taavet nii kindlal meelel Koljatile vastu astuda? b) Millist kahte sammu me hakkame käsitlema, et võiksime kindlalt Jehoovale loota?

² Kust võttis Taavet sellise julguse? Mõtle Taaveti sõnadele, mida ta kirjutas arvatavasti kõrgemas eas: „Sina oled mu ootus, Issand Jehoova! Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest!” (Laul 71:5). Tõepoolest, Taavet lootis juba nooruses kõhklematult Jehoovale. Ta ütles Koljatile: „Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Jehoova, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud!” (1. Saamueli 17:45). Kui Koljat lootis oma tohutule jõule ja relvadele, siis Taavet lootis Jehoovale. Taavetil polnud vaja karta ükskõik kui suurt ja hästirelvastatud meest – tema poolt oli ju universumi suveräänne Issand!

³ Kas Taaveti kogemuse lugemine tekitab sinus soovi, et sinu usaldus Jehoova vastu  oleks tugevam? Ilmselt paljud meist tahaksid seda. Uurigem nüüd, millised kaks sammu tuleks astuda, et võiksime kindlalt Jehoovale loota. Esiteks on meil vaja saada lõplikult üle ühest enam levinud takistusest, mis ei lase sellisel lootusel tekkida. Teiseks tuleb meil täpselt teada, mida tähendab loota Jehoovale.

Kuidas saada üle ühest enam levinud takistusest?

4., 5. Miks on paljudel inimestel raske Jumalale loota?

⁴ Mis takistab inimest Jehoovale lootmast? Väga tihti ajab segadusse see, et sünnib halbu asju. Paljudele on õpetatud, et Jumal põhjustab kannatusi. Mingi õnnetuse korral võivad vaimulikud öelda, et Jumal võttis hukkunud enda juurde taevasse. Lisaks õpetavad paljud usujuhid, et Jumal on juba kaua aega tagasi ette määranud iga sündmuse – ka kõik traagilised juhtumid ja kurjad teod. Kui Jumal oleks nii südametu, oleks tõesti raske temale loota. Saatan, kes pimestab uskmatute meeli, edendab innukalt kõiki selliseid „kurjade vaimude õpetusi” (1. Timoteosele 4:1; 2. Korintlastele 4:4).

⁵ Saatan soovib, et inimesed kaotaksid usalduse Jehoova vastu. See Jumala vaenlane ei taha, et me teaksime kannatuste tegelikke põhjusi. Ja kui me ka oleme saanud Pühakirjast teada kannatuste põhjused, meeldiks Saatanale, et me need unustaksime. Seepärast on hea aeg-ajalt vaadata üle kolm peamist põhjust, miks on maailmas kannatusi. Nii saame veenda oma südant, et Jehoova ei tekita meile hädasid (Filiplastele 1:9, 10).

6. Mis on 1. Peetruse 5:8 järgi üks kannatuste põhjus?

⁶ Üks kannatuste põhjus on Saatan, kes tahab murda ustavate Jehoova teenijate laitmatust. Ta proovis murda Iiobi laitmatust. Selle mehega tal see ebaõnnestus, kuid ta pole loobunud üritamast. Ta on selle maailma valitseja ning ta püüab ustavaid Jehoova teenijaid otsekui alla neelata (1. Peetruse 5:8). See käib meist igaühe kohta! Saatan tahab, et me lõpetaksime Jehoova teenimise. Seepärast ässitab ta tihti tagakiusamist. Ehkki kannatused on vaevarikkad, on meil hea põhjus vastupidamiseks. Me aitame tõestada, et Saatan on valetaja, ja rõõmustame sellega Jehoovat (Iiob 2:4; Õpetussõnad 27:11). Jehoova annab meile jõudu, et tagakiusamise all vastu pidada, ning sellega kasvab meie usaldus tema vastu (Laul 9:10, 11).

7. Milline kannatuste põhjus selgub kirjakohast Galaatlastele 6:7?

⁷ Teise kannatuste põhjuse leiab põhimõttest: „Mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” (Galaatlastele 6:7). Mõnikord inimesed külvavad sel viisil, et teevad halbu valikuid ja hiljem lõikavad nende tagajärjel kannatusi. Kui nad otsustavad hooletult autot juhtida, võib see õnnetuse põhjustada. Paljud teevad valiku suitsetada ning selle tagajärjeks on südamehaigus või kopsuvähk. Need, kes elavad ebamoraalselt, võivad rikkuda oma peresuhted, kaotada enesest lugupidamise, saada sugulisel teel leviva haiguse või soovimatult rasestuda. Inimesed võivad selliste kannatuste eest küll Jumalat süüdistada, kuid tegelikult on nad omaenda halbade otsuste ohvrid (Õpetussõnad 19:3).

8. Miks inimesed vastavalt kirjakohale Koguja 9:11 kannatavad?

⁸ Kolmas kannatuste põhjus on kirjas Koguja 9:11: „Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus [„juhus”, UM] tabab neid kõiki!” Mõnikord on inimesed lihtsalt valel ajal vales kohas. Igaüks võib ootamatult kannatusi kogeda või surra, ükskõik kui tugev või nõrk ta on. Näiteks Jeesuse päevil kukkus üks Jeruusalemma  torn ümber, mille tõttu sai surma 18 inimest. Jeesus ütles, et see õnnetus ei olnud Jumala karistus pattude eest (Luuka 13:4). Tõepoolest, Jehoovat ei saa sellistes kannatustes süüdistada.

9. Mida paljud inimesed seoses kannatustega ei mõista?

⁹ On tähtis mõista mõningaid kannatuste põhjusi. Siiski on midagi, millest paljudel on raske aru saada. Selleks on küsimus: miks Jehoova Jumal lubab kannatusi?

Miks Jehoova lubab kannatusi?

10., 11. a) Mis juhtus „kogu looduga” vastavalt kirjakohale Roomlastele 8:19–22? b) Kuidas me võime kindlaks teha, kes heitis loodu kaduvuse alla?

¹⁰ Seda tähtsat teemat valgustab lõik apostel Pauluse kirjast roomlastele. Paulus kirjutas: „Kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla – mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest – ometi lootuse peale, sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse. Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini” (Roomlastele 8:19–22).

¹¹ Et nende salmide mõttest aru saada, tuleb meil kõigepealt leida vastus mõningatele võtmeküsimustele. Näiteks: kes heitis loodu kaduvuse alla? Mõned arvavad, et see oli Saatan, teised aga, et Aadam. Ent kumbki neist ei saanud seda teha. Miks? Sest see, kes heidab loodu kaduvuse alla, annab lootuse, et ustavad inimesed saavad lõpuks ’päästetud kaduvuse orjusest’. Ei Aadam ega Saatan suuda sellist lootust pakkuda. Ainult Jehoova suudab. Seega on selge, et see oli tema, kes heitis loodu kaduvuse alla.

12. Milline segadus on tekkinud seoses arusaamaga, kes on „kogu loodu”, ja mis on õige vastus?

¹² Mis on aga „kogu loodu”, mida selles tekstilõigus mainitakse? Mõned väidavad, et „kogu loodu” viitab kõigele, mis on loodud, kaasa arvatud loomastikule ja taimestikule. Ent kas loomadel ja taimedel on lootus pääseda „Jumala laste au vabadusse”? Ei ole (2. Peetruse 2:12). „Kogu loodu” võib seega viidata ainult inimkonnale. See on see loodu, mida Eedenis toimunud mässu tõttu mõjutavad patt ja surm ning mis vajab hädasti lootust (Roomlastele 5:12).

13. Kuidas mõjutas Eedeni mäss inimkonda?

¹³ Kuidas see mäss täpsemalt inimkonda puudutas? Paulus kirjeldab tagajärge ühe  sõnaga: kaduvus. * Vastavalt ühele teatmeteosele viitab see kreekakeelne sõna sellele, et „mingi objekt on kasutu ega toimi nii, nagu ta loodi toimima”. Inimesed kavandati igavesti elama, täiusliku ühtse perena koos töötama ja paradiisliku maa eest hoolitsema. Selle asemel sai neile aga osaks lühike, vaevaline ja tihtipeale masendav elu. Iiob ütles tabavalt, et „inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli” (Iiob 14:1). Selline elu on tõepoolest tühine!

14., 15. a) Kuidas ilmneb Jehoova õiglus kohtuotsusest, mille ta inimkonna üle langetas? b) Miks ütles Paulus, et loodu heideti kaduvuse alla „mitte vabatahtlikult”?

¹⁴ Nüüd jõuame võtmeküsimuse juurde: miks heitis „kõige maailma kohtumõistja” inimesed sellise vaeva ja mure alla? (1. Moosese 18:25.) Kas see oli õiglane tegu? Meenuta, mida tegid meie esivanemad. Jumala vastu mässates asusid nad Saatana poolele, kes vaidlustas Jehoova suveräänsuse. Oma tegudega toetasid nad väidet, et inimesel on parem elu ilma Jehoovata, andes end nii mässulise vaimolendi võimu alla. Mässajate üle kohtuotsust langetades andis Jehoova neile tegelikult selle, mida nad olid nõudnud. Ta lubas inimesel ise enda üle Saatana mõju all valitseda. Sellises olukorras poleks ju õiglasemat otsust, kui heita inimkond kaduvuse alla ja anda talle lootus.

¹⁵ Muidugi pole loodu kaduvuse all vabatahtlikult. Me oleme sündinud patu ja rikutuse orjadeks. Selles osas pole meil mingit valikuvabadust. Jehoova oma halastuses lubas aga Aadamal ja Eeval kuni surmani edasi elada ja järeltulijaid saada. Ehkki me oleme Aadama ja Eeva järglastena heidetud patu ja surma kaduvuse alla, on meil võimalik teha seda, mille nemad tegemata jätsid. Me võime kuulata Jehoovat ja saada teada, et tema suveräänsus on õiglane ja täiuslik ning et inimvalitsus ilma Jehoovata toob endaga kaasa vaid vaeva, muret ja tühisust (Jeremija 10:23; Ilmutuse 4:11). Saatana mõju teeb olukorra vaid halvemaks. Inimkonna ajalugu kinnitab nende tõdede paikapidavust (Koguja 8:9).

16. a) Miks me võime kindlad olla, et Jehoova ei ole põhjustanud kannatusi, mida me selles maailmas tänapäeval näeme? b) Millise lootuse on Jehoova ustavatele inimestele armastavalt andnud?

¹⁶ Jehoova otsus heita inimkond kaduvuse alla oli igati põhjendatud. Kas see aga tähendab, et Jehoova on põhjustanud kogu mõttetuse ja kannatused, mis meid igaüht tänapäeval vaevavad? Mõtle kohtunikule, kes teeb kurjategijale teatavaks õiglase karistuse. Süüdimõistetu võib karistuse kandmise ajal märkimisväärselt kannatada, kuid kas tal on õigus süüdistada kohtunikku ja öelda, et tema on kannatuste põhjustaja? Kindlasti mitte! Seda enam pole Jehoova kunagi kurjuse allikas. Jakoobuse 1:13 ütleb: „Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi.” Pidagem meeles sedagi, et Jehoova tegi selle karistuse teatavaks, andes ka lootuse. Ta on teinud armastavalt korraldusi, et Aadama ja Eeva ustavad järeltulijad näeksid kaduvuse lõppu ja tunneksid rõõmu „Jumala laste au vabadusest”. Ustavad inimesed ei pea enam kunagi muretsema, et kogu loodu võiks uuesti kaduvuse vaeva alla sattuda. Jehoova õiglane tegutsemine annab talle igavese valitsemisõiguse (Jesaja 25:8).

17. Kuidas peaks meid mõjutama see, et kordame üle kannatuste põhjused?

¹⁷ Me oleme nüüd uuesti üle vaadanud põhjused, miks inimesed kannatavad. Kas on mingit alust süüdistada kurjuses Jehoovat või kaotada usaldus tema vastu? Otse vastupidi, selline uurimine annab meile põhjust korrata Moosese sõnu: „Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on  õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane!” (5. Moosese 32:4). Aeg-ajalt nende küsimuste peale mõeldes saame kinnitada oma arusaamist sellest. Siis saame katsumustega silmitsi seistes kaitsta end Saatana püüete eest külvata meie meelde kahtluseseemneid. Mida öelda aga teise sammu kohta, mida sissejuhatuses mainiti? Mida tähendab loota Jehoovale?

Mida tähendab loota Jehoovale?

18., 19. Milliste sõnadega innustab Piibel meid Jehoovale lootma, ent millised valearusaamad on levinud?

¹⁸ Jumala Sõna innustab meid: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpetussõnad 3:5, 6). Need on kaunid ja julgustavad sõnad. Kindlasti pole kogu universumis usaldusväärsemat isikut, kui seda on meie armastav taevane Isa. Selliseid õpetussõnu on lihtne lugeda, kuid nende ellurakendamine on raskem.

¹⁹ Paljudel on väärarusaamu selle kohta, mida tähendab Jehoovale loota. Mõned arvavad, et selline lootus on lihtsalt mingi joovastav tunne, mis peaks iseenesest südames tekkima. Teised näivad uskuvat Jumalale lootmise kohta seda, et me võime oodata, et ta kaitseb meid iga raskuse eest, lahendab kõik meie probleemid, pöörab iga katsumuse meie soovi kohaselt meie kasuks ja seda kõike otsekohe! Sellised arusaamad on aga alusetud. Lootus on midagi rohkemat kui vaid tunne ja see pole üldsegi ebarealistlik. Täiskasvanud inimeste puhul on lootus seotud teadlike ja läbimõeldud otsustega.

20., 21. Mida tähendab loota Jehoovale? Too näide.

²⁰ Pane veel kord tähele, mida ütleb Õpetussõnad 3:5. See vastandab Jehoovale lootmise omaenese mõistusele toetumisega, vihjates, et me ei saa teha mõlemat korraga. Kas see tähendab, et meil pole lubatud oma mõistust kasutada? Ei, sest Jehoova, kes meile mõtlemisvõime andis, ootab, et me teda teenides seda kasutaksime (Roomlastele 12:1). Ent millele me otsuseid tehes toetume? Kas me võtame vastu Jehoova tarkuse, kui meie mõtted ei ole kooskõlas tema mõtetega – on ju tema tarkus meie omast kaugelt üle? (Jesaja 55:8, 9.) Loota Jehoovale tähendab lasta tema mõtetel oma mõtteid juhtida.

²¹ Toome ühe näite. Kujutle, et autos on ema, isa ja väike laps, kes istub tagaistmel. Isa on rooli taga. Mida teeb üks kuulekas ja usaldav laps, kui sõidu ajal tekib mingeid raskusi – olgu selleks õige tee leidmine, halvad ilmastikutingimused, tee olukord? Kas ta hüüab tagaistmelt isale, kuidas see peaks autot juhtima? Kas ta seab kahtluse alla oma vanemate otsused või hakkab neile vastu, kui talle tuletatakse meelde, et ta peab oma istmel püsima ja turvavööga kinnitatud olema? Ei, loomulikult usaldab laps sellistes küsimustes oma vanemaid, ehkki nad on ebatäiuslikud. Jehoova on meie täiuslik Isa. Kas ei peaks me teda kõhklematult usaldama, eriti veel raskes olukorras? (Jesaja 30:21.)

22., 23. a) Miks me peaksime raskes olukorras Jehoovale lootma ja kuidas me saame seda teha? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

²² Kuid Õpetussõnad 3:6 ütleb, et me peaksime  Jehoovat tundma õppima „kõigil oma teedel”, mitte ainult raskete probleemide korral. Seega peaksid ka meie igapäevased otsused peegeldama usaldust Jehoova vastu. Hädaolukorras ei peaks me ahastusse langema, paanikasse sattuma ega Jehoova juhatusele vastu panema – ta lahendab olukorra parimal viisil. Me peaksime suhtuma katsumustesse kui võimalustesse toetada Jehoova suveräänsust, aidata tõestada, et Saatan on valetaja, ning arendada kuulekust ja teisi omadusi, mis on Jehoovale meelepärased (Heebrealastele 5:7, 8).

²³ Me saame näidata, et loodame Jehoovale, ükskõik mis takistused meie ette ka ei satuks. Lootus ilmneb meie palvetest ning suhtumisest Jehoova Sõnasse ja tema organisatsiooni, mille kaudu ta meid juhib. Kuidas me aga saame eriti just tänapäeva probleemide puhul näidata, et loodame Jehoovale? Seda teemat käsitleb järgmine artikkel.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas näitas Taavet, et ta loodab kindlalt Jehoovale?

• Mis on kolm peamist põhjust, miks inimesed tänapäeval kannatavad, ja miks on hea neid põhjusi aeg-ajalt meelde tuletada?

• Millise karistuse määras Jehoova inimestele ja miks oli see karistus õiglane?

• Mida tähendab loota Jehoovale?

[Küsimused]

[Pildid lk 8]

Taavet lootis kindlalt Jehoovale

[Pilt lk 10]

Jeesus ütles, et kui Jeruusalemmas üks torn ümber kukkus, siis ei põhjustanud seda Jehoova