Lugejate küsimusi

Kuidas peaksid kristlased suhtuma õnnekividesse?

Mõnes kultuuris seostatakse inimese sünnikuuga niinimetatud õnnekivisid. See, kas kristlane kannab mingisuguse kiviga sõrmust, on tema isiklik asi (Galaatlastele 6:5). Siiski tuleks tal seejuures arvestada olulisi faktoreid.

„Encyclopaedia Britannica” märgib, et õnnekivi on „vääriskivi, mis arvatakse olevat seotud inimese sünnikuupäevaga ning mille kandmine toovat õnne ja tervist”. Teatmeteos jätkab: „Astroloogid on juba ammust aega omistanud mõningatele kalliskividele üleloomulikku väge.”

Iseäranis muistsetel aegadel uskusid paljud, et sünnikuupäevaga seotud vääriskivi toob selle kandjale õnne. Kas ka tõsikristlane peaks seda uskuma? Kindlasti mitte, kuna Jehoova mõistis hukka need, kes tema hülgasid ja hakkasid lootma „õnnejumalale” (Jesaja 65:11, EP 97).

Keskajal valisid ennustajad iga kuu kohta aastas ühe vääriskivi. Nad õhutasid inimesi kandma just enda sünnikuu kivi, mis pidavat kaitsma kandjat halva eest. Pühakirja järgi aga ei tohi kristlane ennustajatelt nõu küsida, kuna Piibel mõistab ennustajad hukka (5. Moosese 18:9–12).

Kristlane ei peaks omistama sõrmusele mingit erilist tähendust asjaolu tõttu, et sel on niinimetatud õnnekivi, mis vastab tema sünnikuule. Jehoova tunnistajad ei tähista sünnipäevi, kuna see pöörab liigset tähelepanu üksikisikule ning ainsad, kelle sünnipäevast Piibel räägib, olid valitsejad, kes ei teeninud Jumalat (1. Moosese 40:20; Matteuse 14:6–10).

Mõned arvavad, et õnnekiviga sõrmuse kandmine mõjutab positiivselt kandja isiksust. Tõsikristlased aga ei usu seda, kuna nad teavad, et „uus inimene” sünnib Jumala püha vaimu mõjutusel ja Piibli põhimõtteid järgides (Efeslastele 4:22–24).

Väga tähtis asjaolu on kandmise ajend. Otsustades, kas kanda õnnekiviga sõrmust või mitte, võiks kristlane endalt küsida: kas soovin kanda sõrmust lihtsalt sellepärast, et selle kivi meeldib mulle, kuigi see on juhuslikult ka minu niinimetatud õnnekivi? Või on mul ebausklikke ootusi sellele kivile omistatud väe osas?

Kristlane peaks uurima oma südant ja kaaluma läbi oma ajendid. Pühakiri ütleb: „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” (Õpetussõnad 4:23). Igal kristlasel tasuks seega vaagida oma ajendeid ja seda, missugused tagajärjed võivad olla sellel nii talle endale kui teistele, kui ta kannab õnnekivi (Roomlastele 14:13).