Usu läbi ajas Baarak pakku võimsa sõjaväe

KUJUTLE, et seisad vastamisi vaenlaste väehulgaga. Sõdurid on varustatud uusima sõjatehnikaga ja nad on valmis ründama. Sina oma kaaslastega oled nende ees sama hästi kui kaitsetu.

Iisraeli kohtumõistjate ajajärgul olid Baarak, Deboora ja 10 000 iisraellast just sellises olukorras. Vaenlaste, kaananlaste vägesid juhtis väepealik Siisera. Nende sõjavarustuse hulka kuulusid vankrid, mille rataste küljes olid surmavad raudvikatid. Tegevus toimus Taabori mäel ja Kiisoni jõe orus. Juhtunust ilmneb, et Baarakil oli järgimist vääriv usk. Mõelgem sündmustele, mis eelnesid kahe väe kohtumisele.

Iisrael hüüab Jehoovat appi

Kohtumõistjate raamat räägib, kuidas iisraellased hülgasid korduvalt puhta kummardamise ja millised kohutavad tagajärjed olid sellisel teguviisil. Alati, kui rahvas palus siiralt Jumalalt halastust, määras Jumal ametisse päästja, kes nad vabastas, kuid seejärel tõstsid iisraellased uuesti mässu. Seepärast pole üllatav, et „Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Jehoova silmis, kui Eehud [kohtumõistja, kes päästis nad moabiitide rõhumise alt] oli surnud”. Õigupoolest nad ’valisid uusi jumalaid’. Mis oli selle tagajärg? „Siis andis Jehoova nad Kaanani kuninga Jaabini kätte, kes valitses Haasoris; tema sõjaväe pealik oli Siisera ... Ja Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole, sest tal [Siiseral] oli üheksasada raudsõjavankrit [„raudvikatitega sõjavankrit”, UM] ja ta rõhus Iisraeli lapsi kakskümmend aastat tugevasti.” (Kohtumõistjate 4:1–3; 5:8.)

Pühakiri jutustab, milline oli elu Iisraelis: „[Neil päevil] olid teed tühjad ja rändurid käisid kaudseid teid! Iisraelis lakkasid olemast põldurid” (Kohtumõistjate 5:6, 7, EP 97). Inimesed tundsid hirmu sõjavankrijuhtide ees, kes tegid röövretki. Üks õpetlane lausub: „Inimeste elu Iisraelis valitses hirm, terve ühiskond oli otsekui halvatud ja abitu.” Ja nii nagu hirmunud iisraellased olid sageli varemgi teinud, palusid nad Jehoovalt abi.

Jehoova määrab juhi

Aeg, mil kaananlased iisraellasi rõhusid, oli tervele rahvale raske. Jumal kasutas oma kohtuotsuste ja juhtnööride edastamiseks naisprohvet Deboorat. Seega sai ta Jehoovalt eesõiguse tegutseda Iisraelis piltliku emana (Kohtumõistjate 4:4; 5:7).

Deboora lasi kutsuda Baaraki ja ütles talle: „Eks ole Jehoova, Iisraeli Jumal käskinud: mine rända Taabori mäele ja võta enesega ühes kümme tuhat meest naftalilaste ja sebulonlaste hulgast? Siis juhin mina su juurde Kiisoni jõe äärde Siisera, Jaabini sõjaväe  pealiku ning tema sõjavankrid ja väehulgad, ja ma annan tema su kätte!” (Kohtumõistjate 4:6, 7). Lausudes „eks ole Jehoova, Iisraeli Jumal käskinud”, rõhutas Deboora, et tal endal pole Baaraki üle mingit autoriteeti. Ta oli lihtsalt kanal, mille kaudu edastati jumalik käsk. Kuidas Baarak vastas?

Baarak sõnas: „Kui sa tuled ühes minuga, siis ma lähen; aga kui sa ei tule ühes minuga, siis ma ei lähe!” (Kohtumõistjate 4:8). Miks oli Baarak tõrges Jumala antud kohustust vastu võtma? Kas ta kartis? Kas tal puudus usk Jumala tõotustesse? Ei. Baarak ei keeldunud ülesannet vastu võtmast ega olnud ta ka Jehoovale sõnakuulmatu. Vastusega näitas ta hoopis oma kõhklust, kas ta suudab Jumala käsu üksipäini ellu viia. Jumala esindaja kohalolek kinnitaks, et Jumal juhib neid, ning sisendaks temasse ja ta meestesse kindlustunnet. Järelikult ei olnud Baaraki seatud tingimus mitte nõrkuse märk, vaid näitas tema tugevat usku.

Baaraki reageeringut võib võrrelda Moosese, Giideoni ja Jeremija omaga. Need mehed polnud samuti kindlad, kas nad suudavad täita Jumala antud ülesandeid. Kuid nad ei olnud seepärast vähem ustavad (2. Moosese 3:11–4:17; 33:12–17; Kohtumõistjate 6:11–22, 36–40; Jeremija 1:4–10). Mida võib järeldada Deboora suhtumisest? Ta ei üritanud kontrolli enda kätte haarata, vaid jäi tagasihoidlikuks Jehoova teenijaks. „Ma tulen kindlasti ühes sinuga,” ütles ta Baarakile (Kohtumõistjate 4:9). Ta oli valmis lahkuma kodust – mis oli võrdlemisi turvaline paik – ja minema koos Baarakiga eelseisvasse lahingusse. Deboorat iseloomustas samuti usk ja julgus.

Usk ajendab Baarakile järgnema

Iisraeli väed kohtuvad silmapaistval Taabori mäel. Asukoht on hästi valitud. See on lähedalasuvate Naftali ja Sebuloni suguharude tavaline kohtumispaik. Nagu Jumal oli käskinud, järgnesid Baarakile mäkke kümme tuhat vabatahtlikku ja Deboora.

Kõik, kes ühinesid Baarakiga, vajasid usku. Jehoova oli lubanud anda Baarakile võidu kaananlaste üle, aga millised olid iisraellaste relvad? Kohtumõistjate 5:8 ütleb: „Kas nähti kilpi või piiki Iisraeli neljakümnel tuhandel?” Iisraellased olid seega ainult kergelt relvastatud. Pealegi ei saanud piike ja kilpe võrreldagi raudvikatitega varustatud sõjavankritega. Kuulnud, et Baarak oli läinud üles Taabori mäele, kogus Siisera kokku kõik oma vankrid ja kogu sõjaväe ning läks Kiisoni jõe äärde (Kohtumõistjate 4:12, 13). Kuid Siisera ei mõistnud, et ta hakkab võitlema Kõigeväelise Jumalaga.

Baarak lööb Siisera sõjaväge

Kui tuli aeg Siisera sõjaväega kohtuda, ütles Deboora Baarakile: „Tõuse, sest see on päev, mil Jehoova annab Siisera su kätte! Eks ole Jehoova su ees välja läinud?” Baarakil tuli oma meestega laskuda kõrgelt Taabori mäelt alla orgu, kus Siisera vankritel oli strateegiliselt parem võidelda. Mida oleksid sina tundnud, kui oleksid kuulunud Baaraki  sõjaväkke? Kas sa oleksid meelsasti allunud ja pidanud meeles, et need juhtnöörid tulid Jehoovalt? Baarak ja tema kümme tuhat meest kuuletusid. „Ja Jehoova viis segadusse Siisera ja kõik sõjavankrid ja kogu leeri Baaraki mõõgatera ees.” (Kohtumõistjate 4:14, 15.)

Jehoova toel lõi Baarak Siisera sõjaväge. Jutustuses lahingust ei selgitata kõike toimunut, kuid Baaraki ja Deboora võidulaulus öeldakse, et taevad tilkusid ja pilved piserdasid vett. Väga tõenäoliselt jäid Siisera vankrid paduvihma tõttu mudasse kinni, mis andis Baarakile eelise. Kaananlaste peamine ründerelv muutus seega takistuseks. Siisera meeste surnukehade kohta ütleb laul: „Kiisoni jõgi uhtus nad ära” (Kohtumõistjate 5:4, 21).

Kas niisugune asjade käik on usutav? Kiisoni jõe org on vadi, kus voolas tavaliselt vähe vett. Pärast torme või pikka vihmasadu võib veetase niisugustes ojades järsku tõusta ning muuta need kiireteks ja ohtlikeks jõgedeks. Esimese maailmasõja ajal olevat samas, tugeva savipinnasega piirkonnas kõigest 15-minutine vihmasadu seadnud ohtu kõigi soomusväemanöövrite õnnestumise. Napoleoni ja türklaste vahelise lahingu kohta, mis toimus Taabori mäel 16. aprillil 1799, öeldakse, et „paljud viimati mainitutest uppusid, kui üritasid põgeneda tasandiku kaudu, mille oli üle ujutanud Kiisoni jõgi”.

Juudi ajaloolane Josephus Flavius väidab, et kui Siisera ja Baaraki sõjaväed kokku said, „tõusis taevast suur torm, millega kaasnes tohutu vihma- ja rahesadu. Tuul paiskas vihma otse kaananlastele näkku ja pimestas nende silmi ning neil ei olnud oma nooltest ja lingudest mingit kasu”.

„Taevast taplesid tähed,” teatab Kohtumõistjate 5:20, „oma teedelt taplesid need Siisera vastu!” Mil moel võitlesid tähed Siisera vastu? Ühed näevad selles ütluses viidet Jumala abile. Teised arvavad, et see viitab inglite abile, meteoriidisajule või sellele, et osutusid valeks need astroloogilised ennustused, millele Siisera lootis. Kuna Piibel ei selgita lähemalt, kuidas tähed selles lahingus võitlesid, võime selle ütluse all mõista lihtsalt seda, et Jumal tegutses mingil kombel Iisraeli sõjaväe heaks. Igal juhul kasutasid iisraellased olukorra ära. „Baarak ajas taga vankreid ... ja kogu Siisera sõjavägi langes mõõgatera läbi, ainustki ei jäänud järele!” (Kohtumõistjate 4:16.) Mis sai väepealik Siiserast?

Rõhuja langeb „ühe naise kätte”

Piibel teatab: „Aga Siisera oli [lahingu maha jätnud ning] jala põgenenud keenlase Heberi naise Jaeli telki, sest Haasori kuninga Jaabini ja keenlase Heberi soo vahel oli rahu.” Jael kutsus väsinud Siisera oma telki, andis talle piima juua, kattis ta kinni ning mees jäi magama. Siis Jael „haaras ühe telgivaia ja võttis vasara kätte [neid töövahendeid kasutab telgielanik tihti] ning läks hiljukesi ta juurde ja tagus vaia ta oimudesse,  nõnda et see tungis maasse; tema magas ju väsimuse pärast sügavasti; nõnda ta suri” (Kohtumõistjate 4:17–21).

Seejärel läks Jael välja Baarakile vastu ning ütles talle: „Tule, ma näitan sulle meest, keda sa otsid!” Jutustuses öeldakse edasi: „Ja ta läks sisse tema juurde, ja vaata, Siisera lamas surnuna, vai oimudes!” Kuidas küll võis toimunu Baaraki usku tugevdada! Varem oli naisprohvet Deboora talle öelnud: „Teekonnal, millele sa lähed, ei saa au osaks sinule, vaid Jehoova annab Siisera ühe naise kätte!” (Kohtumõistjate 4:9, 22).

Kas Jaeli teguviisi võib nimetada reetmiseks? Jehoova ei pidanud seda reetmiseks. „Õnnistatud olgu naiste hulgas Jael,” ütleb Baaraki ja Deboora võidulaul. See laul aitab meil näha Siisera surma õigest vaatenurgast. Siisera ema kujutatakse murelikult ootamas teda lahingust tagasi. „Miks viibib ta vanker tulemast?” küsib ta. „Tema targemad vürstinnad” püüavad tema hirme hajutada, arvates, et kindlasti jagab ta sõjasaaki – ilusaid kirjatud rätikuid ja meestele tüdrukuid. Vürstinnad küsivad: „Eks nad leia, jaga saaki? Tüdruk, kaks tüdrukut mehe kohta, kirjusid kangaid saagiks Siiserale ... kirjatud rätik, kaks rätti saagikssaadute kaeltel” (Kohtumõistjate 5:24; 5:28–30, EP 97).

Õppetund meile

Baaraki lugu on meile väga õpetlik. Probleemid ja pettumused tabavad kindlasti neid, kes jätavad Jehoova oma elust välja. Mitmesuguse rõhumise alt saavad vabaks need, kes pöörduvad kahetsevalt Jumala poole ja näitavad üles usku temasse. Ja kas ei peaks meiegi arendama endas sõnakuulelikkust? Isegi kui Jumala nõuded tunduvad minevat vastuollu inimmõistusega, võime olla kindlad, et tema juhtnöörid peavad alati silmas meie kestvat heaolu (Jesaja 48:17, 18). Üksnes Jehoovasse uskudes ja tema juhtnööridele kuuletudes sai Baarak ’ajada pakku võõraste sõjahulgad’ (Heebrealastele 11:32–34).

Kui südantliigutav on küll Deboora ja Baaraki laulu lõpuosa: „Nõnda hukkuvad kõik su vaenlased, Jehoova! Aga kes sind armastavad, need on otsekui päike, kui ta tõuseb oma võimuses!” (Kohtumõistjate 5:31). Need sõnad lähevad täide, kui Jehoova teeb lõpu Saatana kurjale maailmale.

[Pilt lk 29]

Jehoova kasutas Deboorat, et kutsuda Baarakit

[Pilt lk 31]

Kiisoni jõgi ujutab üle kallaste

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pilt lk 31]

Taabori mägi