Lugejate küsimusi
Lugejate küsimusi
Miks lubas ustav Jehoova teenija Taavet oma naisel Miikalil omada teeravit, nagu näitab 1. Saamueli 19:12, 13?
Vaadelgem esmalt lühidalt kaasteksti. Kui Taaveti naise kõrvu jõudis kuuldus, et kuningas Saulil on salaplaan Taavet surmata, tegutses ta viivitamatult. Piibel ütleb: „Miikal laskis Taaveti läbi akna alla; ta läks ja põgenes ning pääses. Miikal aga võttis teeravi [mis oli ilmselt inimese suurune ja kujuline] ja asetas voodisse, pani selle pea katteks kitsekarvust võrgu ja kattis selle vaibaga.” Kui Sauli käskjalad tulid Taavetit kinni võtma, lausus Miikal neile: „Ta on haige!” Sellise taktikaga võideti aega ja Taavetil õnnestus põgeneda (1. Saamueli 19:11–16).
Arheoloogiliste leidude põhjal võib järeldada, et vanal ajal ei kasutatud teeraveid mitte üksnes religioossetel, vaid ka õiguslikel eesmärkidel. Just nagu tänapäeval määrab pärimisõiguse omandiõigust kinnitav dokument ja kirjalik testament, tegid seda vanasti teeravid. Ilmselt võis väimehe omanduses olev teerav anda talle teatud tingimustel õiguse nõuda oma äia vara pärast selle surma. See võib selgitada, miks ühel varasemal juhtumil võttis Raahel oma isa teeravikujud ja miks soovis ta isa neid nii väga tagasi saada. Raaheli abikaasa Jaakob ei teadnud, mida ta naine oli teinud (1. Moosese 31:14–34).
Kui iisraellastest moodustati rahvas, said nad kümme käsku, millest teine keelas otseselt ebajumalakujude valmistamise (2. Moosese 20:4, 5). Hiljem vihjas prohvet Saamuel kuningas Sauliga rääkides sellele käsule, lausudes: „Vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus!” (1. Saamueli 15:23). Sel põhjusel ei kasutatud Iisraelis teeraveid arvatavasti pärimisõiguse kinnitamiseks. Kuid paistab, et mõnes Iisraeli peres püsis see põline juudi ebausu vorm (Kohtumõistjate 17:5, 6; 2. Kuningate 23:24). Miikali valduses olnud teerav osutab sellele, et tema süda polnud siiras Jehoova vastu. Taavet kas ei teadnud teeravist midagi või siis suhtus sellesse sallivalt, kuna Miikal oli kuningas Sauli tütar.
Taavet pidas tähtsaks olla Jehoovale jagamatult andunud, nagu ilmneb tema sõnadest: „Jehoova on suur ja väga kiidetav, ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad! Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad, Jehoova aga on teinud taevad!” (1. Ajaraamat 16:25, 26).
[Pilt lk 29]
Kümnest käsust teine keelas valmistada ebajumalakujusid, nagu näiteks siin kujutatud teeravit
[Allikaviide]
Raamatust „The Holy Land”, II köide, 1859