Jehoova hiilgav loomistöö

„Ei lõpe ... suvi ega talv”

KÕRBE kohal lõõmab kuum päike. Mujale toob päike külma talve järel sooja. Jah, päikesekuumus on üks peamisi tegureid, mis mõjutab kliimat ja aastaaegasid.

Aastaajad on maakera eri paikades erinevad. Kuidas mõjutavad aastaajad sind? Kas sa tunned rõõmu värskendavast kevadest, kui puudel pakatavad pungad ja lilled puhkevad õide? Kas sulle meeldivad mahedad suveõhtud? Kas sa armastad kargeid sügispäevi, mil puud saavad endale kirjud leherüüd? Kas sind rahustab vaade lumisele metsale?

Miks aastaajad vahelduvad? Lühidalt öeldes on see tingitud Maa kaldest. Maa pöörlemistelg on tema tiirlemistasandi suhtes 23,5 kraadi kaldu. Kui maakera telg poleks kaldu, ei vahelduks ka aastaajad. Kliima oleks siis kogu aeg ühesugune. See mõjutaks taimestikku ja viljakandmise tsüklit.

Aastaaegade vaheldumise taga võib näha Looja kätt. Laulik, kes pöördus Jehoova Jumala poole, ütles sobivalt: „Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud!” (Laul 74:17, meie kursiiv). *

Taevakehad on inimeste jaoks eksimatud aastaaegade näitajad. Kui Jumal lõi meie päikesesüsteemi, ütles ta: „Saagu valgused taevalaotusse ... Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid” (1. Moosese 1:14). Aasta jooksul jõuab Maa kaks korda oma orbiidil punkti, kus Päike seisab ekvaatoril täpselt pea kohal. Neid päevi nimetatakse pööripäevadeks ja paljudes maades tähistavad need kevade ja sügise algust. Pööripäevade ajal on päev ja öö kõikjal maailmas peaaegu võrdse pikkusega.

Aastaaegade vaheldumine ei ole seotud üksnes taevakehade liikumisega. Aastaajad ja kliimatingimused moodustavad koos kompleksse, elu tagava süsteemi. Kristlik apostel Paulus ja tema kaaslane Barnabas ütlesid Väike-Aasia elanikele, kellest paljud tegelesid põllupidamisega, et Jumal on see, kes on „andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga” (Apostlite teod 14:14–17).

Imepärane fotosüntees hoiab elus maismaa taimestikku ja merevees olevat fütoplanktonit. Seetõttu on toiduahel ja bioloogiline mitmekesisus ilma ja kliimaga keerukates sõltuvussuhetes. Paulus viitas sellele, kuidas kõik see on seotud Jehoova tegudega, öeldes sobivalt: „Maa, mis joob enesesse rikkalikult sadanud vihma ja kasvatab tarvilist vilja neile, kes seda harivad, saab õnnistuse Jumalalt” (Heebrealastele 6:7).

Sõna „õnnistus” saab uue tähenduse, kui mõelda sellele, mis toimub nendes paikades, kus kevad toob kaasa soojuse, pikemad päevad, rohkem päikesepaistet ja vihma, mis  kastab maad. Lilled tärkavad ning putukad tulevad välja oma talvitumispaikadest, valmis tolmeldama taimi. Linnud, nagu näiteks sininäär, keda võib sellel pildid näha, täidavad metsa värvide ja häälitsustega ning maastik muutub elavamaks. Elu pulss sageneb ning organismid jätkavad paljunemist ja kasvamist (Ülemlaul 2:12, 13). Seejärel võib hilissuvel või sügisel oodata lõikust (2. Moosese 23:16).

Jehoova kätetöö imelisust tõendab see, kuidas ta on loonud maakera nii, et siin vahelduvad öö ja päev, aastaajad, külv ja lõikus. Me oleme alati kindlad, et pärast talve ei jää tulemata suvi. Jumal on tõotanud: „Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö!” (1. Moosese 8:22).

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 9]

Elutähtis Maa kaaslane

Läbi aegade on Kuu inimesi inspireerinud ja lummanud. Kas sa aga tead, et Kuu mõjutab aastaaegasid? Kuu aitab stabiliseerida Maa kallet oma pöörlemistelje suhtes. Kuul on „tähtis osa eluks vajalike tingimuste loomisel Maa peal”, kirjutab teaduskirjanik Andrew Hill. Kui Maal poleks nii suurt looduslikku kaaslast, mis stabiliseeriks selle telje kallet, tõuseks temperatuur liiga kõrgele ning muudaks elu Maa peal võimatuks. Seepärast tegi üks astronoomide grupp järelduse: „Kuud võib pidada Maa potentsiaalseks kliima regulaatoriks.” (Laul 104:19.)

[Allikaviide]

Kuu: U.S. Fish & Wildlife Service, Washington, D.C./Bart O’Gara

[Pilt lk 9]

Kaamelid, Põhja-Aafrika ja Araabia