Kas sa oled kogenud rõõmu, mis tuleb andmisest?

ÜKS ustav kristlik õde oli olnud peaaegu 50 aastat teenistuses aktiivne. Kõrge ea tõttu oli ta tervis nõrk, aga sellest hoolimata tahtis ta väga minna hiljuti ehitatud kuningriigisaali. Abivalmis kristliku venna käele toetudes astus ta saali ja hakkas kindla sihiga aegamisi annetuskasti poole minema. Naine pani sinna väikese rahasumma, mida ta oli selle tarbeks alles hoidnud. Ta ei saanud küll saali ehitamisel oma kätt külge panna, aga ta soovis kuidagimoodi aidata.

See kristlik õde võib meile meenutada üht teist ustavat naist – „vaest lesknaist”, keda Jeesus nägi kaht väikest münti templi ohvrikirstu panemas. Me ei tea tema olukorda, aga ilma abikaasata naise majanduslik seis võis tol ajal olla väga ebakindel. Jeesus tundis lesele kindlasti südamest kaasa, sest ta mõistis hästi tema kitsikust. Naist oma jüngritele eeskujuks tuues tähendas ta, et lese väike and oli ’kõik, mis tal oli, kogu tema elatis’ (Markuse 12:41–44).

Miks tõi see vaene puudust kannatav lesknaine niisuguse ohvri? Ilmselt seetõttu, et ta oli sügavalt pühendunud Jehoova Jumalale, kelle kummardamiskeskus asus Jeruusalemma templis. Ehkki ta ei saanud palju teha, tahtis ta toetada püha teenistust. Ja kindlasti tundis ta tõelist rõõmu, kui sai annetada seda, mis tal parajasti oli.

Andmine Jehoova töö toetuseks

Materiaalsete ja rahaliste annetuste tegemine on puhtas jumalakummardamises alati olnud väga tarvilik ja toonud suurt rõõmu (1. Ajaraamat 29:9). Muistses Iisraelis ei kasutatud annetusi üksnes templi kaunistuste tegemiseks, vaid ka selleks, et seal saaks teha igapäevaseid Jehoova kummardamisega seotud toiminguid. Seaduses oli täpselt öeldud, et Iisraeli lapsed annaksid kümnenda osa saagist templiteenistuses olevate leviitide toetuseks. Aga leviididki pidid neile toodud saadustest andma kümnendiku Jehoovale (4. Moosese 18:21–29).

Kuigi kristlased vabastati seaduselepingu nõuetest, ei kaotanud kehtivust põhimõte, mille kohaselt jumalateenijatel tuli õiget jumalakummardamist materiaalselt toetada (Galaatlastele 5:1). Lisaks pidasid 1. sajandil elanud kristlased seda suureks rõõmuks, kui nad said toetada vendi nende puuduses (Apostlite teod 2:45, 46). Apostel Paulus tuletas kristlastele meelde, et nii nagu Jumal on neile kõike heldelt jaganud, tuleks ka neil teiste vastu helded olla. Ta kirjutas: „Neid, kes on rikkad selles maailmas, manitse mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks, teha head ja rikkaks saada heade tegude poolest, olla helde käega ning jagada teistele ja koguda enestele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tõelist elu” (1. Timoteosele 6:17–19; 2. Korintlastele 9:11). Tõesti, Paulus võis isikliku  kogemuse põhjal kinnitada, kui õiged on Jeesuse sõnad: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35).

Kristlik andmine tänapäeval

Praegusel ajal annavad Jehoova teenijad jätkuvalt oma materiaalset vara üksteise aitamiseks ja Jumala töö toetamiseks. Isegi vaesemad inimesed annetavad oma võimaluste piires. „Ustav ja mõistlik sulane” tunneb Jehoova ees vastutust kasutada annetatud raha kõige paremal viisil (Matteuse 24:45). Annetusi kasutatakse harubüroode tööks, Piiblite ja piiblilise kirjanduse tõlkimiseks ja trükkimiseks, suurte kristlike kokkutulekute korraldamiseks, reisivate ülevaatajate ja misjonäride väljaõppeks ja teenistusse saatmiseks, õnnetuste korral hädaabiks ning paljuks muuks oluliseks. Vaadelgem üht valdkonda – kummardamispaikade ehituse toetamist.

Jehoova tunnistajad kogunevad mitu korda nädalas kuningriigisaalidesse, et saada vaimset õpetust ja kaaslastelt kosutust. Paljudes maades ei võimalda aga majanduslikud tingimused kohalikel tunnistajatel finantseerida kuningriigisaalide ehitust ilma algse rahalise abita. Sellepärast alustasid Jehoova tunnistajad aastal 1999 programmi, mille raames aidatakse rikkamate maade rahadega vaesematesse maadesse kuningriigisaale ehitada. Peale selle on tuhanded vabatahtlikud olnud valmis andma oma aega ja oskusi, töötades tihtipeale nende maade kõrvalistes paikades. Ehituse käigus õpivad kohalikud tunnistajad ehitus- ja hooldustöid ning tänu kuningriigisaalide fondile ostetakse vajaminevad seadmed ja materjalid. Need tunnistajad, kes praegu neid uusi saale kasutavad, on kaasusklikele väga tänulikud nende ohverdatud aja ja raha eest. Kohalikud tunnistajad teevad ka iga kuu annetusi oma uue kuningriigisaali kulude katteks ja ehituskulude tasumiseks, aidates nii ehitada teisigi kuningriigisaale.

Kuningriigisaalide ehitamisel kasutatakse kohalikke meetodeid ja materjale. Need saalid ei ole keerukad, aga see-eest on nad kaunid, praktilised ja mugavad. Kui 1999. aastal ehitusprogrammiga alustati, kaasati sinna 40 piiratud võimalustega maad. Tollest ajast peale on ehitusprogramm laienenud 116 maale, hõlmates rohkem kui pooli Jehoova tunnistajate kogudusi kogu maailmas. Viimase viie aastaga on selle korralduse kaudu ehitatud üle 9000 kuningriigisaali, keskmiselt enam kui viis uut saali päevas! Aga ikkagi on neil 116 maal vaja 14 500 uut kuningriigisaali. Jehoova õnnistuse ja kogu maailma tunnistajate helduse toel loodetakse saada piisavalt raha selle vajaduse rahuldamiseks (Laul 127:1).

Kuningriigisaalid soodustavad kasvu

Kuidas on see suur töö mõjunud kohalikele tunnistajatele ja Kuningriigi kuulutustööle? Nii mõneski paigas on pärast uue kuningriigisaali valmimist koosolekutel käijate arv järsult kasvanud. Üheks väga iseloomulikuks näiteks võib tuua järgmise Burundist tulnud teadaande: „Niipea, kui kuningriigisaal on valmis, on  see rahvast täis. Näiteks ehitati üks kuningriigisaal kogudusele, kus koosolekutel käis keskmiselt 100 inimest. Nende uues kuningriigisaalis oli vabalt istekohti 150-le. Selleks ajaks, kui saali ehitamine lõpule jõudis, käis koosolekutel 250 inimest.”

Miks on kasv nii suur? Üks põhjus on see, et mõnikord suhtutakse kahtlustavalt Kuningriigi kuulutajate gruppidesse, kel puudub ametlik kokkutulekupaik ning kes selle asemel puu all või väljal kogunevad. Ühel maal seostatakse selliste väikeste usurühmadega etnilist vägivalda ja seaduse järgi peavad kõik usukoosolekud toimuma jumalakummardamiseks mõeldud hoones.

Peale selle, kui Jehoova tunnistajatel on oma saal, aitab see paikkonna inimestel näha, et nad  ei ole mõne üksiküritajast pastori jüngrid. Jehoova tunnistajate Zimbabwe harubüroo kirjutab: „Varem said selle paikkonna vennad kokku eramajades ja kohalikud sidusid kogudust maja omanikuga, kelle juures nad kogunesid. Inimesed ütlesid, et vennad kuuluvad härra selle ja selle kirikusse. Nüüd on olukord muutumas, sest inimesed näevad silti, mis selgelt teatab, et iga saal on „Jehoova tunnistajate kuningriigisaal”.”

Rõõmsad andjad

„Jumal armastab rõõmsat andjat,” kirjutas apostel Paulus (2. Korintlastele 9:7). Muidugi on palju abi suurtest annetustest. Aga enamik Jehoova tunnistajate töö toetuseks annetatud rahast tuleb kuningriigisaalide annetuskastidest. Kõik annetused, nii suured kui väikesed, on ühtmoodi tähtsad ja need ei jää märkamata. Tuleta meelde, et Jeesus oli sellises paigas, kus ta nägi vaest lesknaist annetamas kaht väikest münti. Inglid ja Jehoova panid teda samuti tähele. Me ei tea isegi selle lesknaise nime, aga Jehoova tahtis, et tema omakasupüüdmatu tegu pandaks Piiblisse alatiseks kirja.

Oma annetustega saame lisaks kuningriigisaalide ehitusele toetada kõiki muid üliolulisi kuningriigitöö valdkondi. Sellisel moel koostööd tehes on meil põhjust rõõmustada ja see „toob ka rohket õnnistust selle läbi, et paljud tänavad Jumalat” (2. Korintlastele 9:12). Meie kristlikud vennad Beninist teatavad: „Iga päev tõusevad Jehoova ette paljud tänupalved rahvusvaheliselt vennaskonnalt saadud rahalise abi eest.” Samal ajal ka meie, kes oleme andnud oma osa kuningriigitöö rahaliseks toetamiseks, võime kogeda rõõmu, mis tuleb kristlikust andmisest!

[Kast lk 21]

Mil viisil mõned otsustavad annetada

ANNETUSED ÜLEMAAILMSE TÖÖ HEAKS

Paljud hoiavad oma sissetulekust alles summa, mille nad panevad annetuskasti pealdisega „Annetused ülemaailmse töö heaks (Matteuse 24:14)”.

Igal kuul saadavad kogudused selle summa edasi Jehoova tunnistajate kohalikku harubüroosse. Vabatahtlikud rahalised annetused võib kanda üle otse Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu arvelduskontole nr 221001192042, mis asub Hansapangas. Annetada võib ka ehteid või teisi väärisesemeid. Nende annetustega peaks olema kaasas lühike kiri, mis näitab selgesti, et tegemist on kingitusega.

TINGIMUSLIKUD ANNETUSED

Koguduste Liidule võib erikorralduse alusel annetada raha tingimusel, et annetaja vajaduse korral see tagastatakse talle. Lähema informatsiooni saamiseks tuleks ühendust võtta Koguduste Liiduga juuresoleval aadressil.

PLAANIKOHANE HEATEGEVUS

Lisaks otsestele või tingimuslikele rahalistele annetustele on ka muul moel võimalik teha annetusi ülemaailmse Kuningriigi-kuulutustöö heaks. Võimalused on järgmised:

Kindlustus. Koguduste Liit võidakse nimetada elukindlustuse väljamakse saajaks.

Aktsiad ja obligatsioonid. Aktsiaid ja obligatsioone võib Koguduste Liidule annetada otsese kingitusena.

Kinnisvara. Müümiskõlblikku kinnisvara võib Koguduste Liidule annetada kas otsese kingitusena või tingimusega, et kinkijale jääb eluaegne omandiõigus ja et ta võib seda kasutada kuni oma elu lõpuni. Kui keegi kavatseb taolise kinnisvaralepingu sõlmida, peaks ta Koguduste Liiduga eelnevalt ühendust võtma.

Testamendid. Vara või raha võib Koguduste Liidule pärandada ametlikult vormistatud testamendiga. Sel puhul tuleks eelnevalt ühendust võtta Koguduste Liiduga.

Kui soovid eeltoodu kohta lisainformatsiooni, võta Jehoova tunnistajatega ühendust:

Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit

Postkast 1075

10302 Tallinn

Telefon: 651 5200

[Pildid lk 20, 21]

Jehoova tunnistajate vanad ja uued koosolekupaigad

Sambia

Kesk-Aafrika Vabariik