Kas sa võtad vastu Jehoova abi?
Kas sa võtad vastu Jehoova abi?
„Issand on minu abimees, ei ma karda!” (HEEBREALASTELE 13:6)
1., 2. Miks on tähtis Jehoova abi ja elujuhised vastu võtta?
KUJUTLE end mägedes matkamas. Sa pole seal aga üksipäini. Üks teejuht on end sulle kaasa pakkunud ja ta on parim teejuht, keda võiks leida. Tal on sinust palju rohkem kogemusi ja vastupidavust, kuid ta kõnnib kannatlikult sinu kõrval. Ta näeb, et sa komistad vahetevahel. Kuna ta on mures sinu pärast, siis ohtlikemates kohtades ulatab ta sulle käe, et sind aidata. Kas sa keeldud tema abist? Kindlasti mitte. Kaalul on ju sinu elu.
2 Meie kui kristlased käime teel, mis on täis väljakutseid. Kas me peame sellel kitsal rajal üksi rändama? (Matteuse 7:14.) Ei, Piiblist on näha, et parim Teejuht, keda võiks kunagi leida – Jehoova Jumal –, lubab inimestel enda kõrval käia (1. Moosese 5:24; 6:9). Kas Jehoova aitab oma teenijatel sel teel käia? Ta ütleb: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt [„hoian kinni su paremast käest”, P 1938–40], kes sulle ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!”” (Jesaja 41:13). Jehoova on nagu eelnevas näites mainitud teejuht. Ta ulatab lahkelt oma abistava käe ja pakub oma sõprust neile, kes tahavad koos temaga käia. Kindlasti ei soovi keegi meist tema abist keelduda.
3. Milliseid küsimusi siin artiklis arutatakse?
3 Eelmises artiklis uurisime nelja viisi, kuidas Jehoova aitas oma rahvast minevikus. Kas ta aitab tänapäeval oma rahvast samadel viisidel? Kuidas me võime olla kindlad, et me kogu tema abi ikka vastu võtame? Arutagem neid küsimusi. Nii võime olla veelgi kindlamad, et Jehoova on tõepoolest meie Abimees (Heebrealastele 13:6).
Abi inglitelt
4. Miks võivad Jumala teenijad tänapäeval inglite toetuses kindlad olla?
4 Kas inglid aitavad Jehoova tänapäevaseid teenijaid? Aitavad küll. Muidugi ei ilmu nad tänapäeval nähtavalt tõeliste jumalakummardajate juurde, et neid ohtlikust olukorrast päästa. Isegi Piibli aegadel sekkusid inglid harva sel moel. Enamasti tegutsesid nad inimsilmale nähtamatult ning nii on see ka praegu. Kui Jumala teenijad mõistsid, et inglid neid toetasid, said nad sellest suurt julgustust (2. Kuningate 6:14–17). Meil on põhjust sama tunda.
5. Kuidas ilmneb Piiblist, et inglid on tänapäeval seotud kuulutustegevusega?
5 Jehoova inglid on iseäranis huvitatud ühest erilisest tööst, millega me seotud oleme. Mis tööst on jutt? Vastuse annab Ilmutuse 14:6, kus öeldakse: „Ma nägin teist inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.” See „igavene evangeelium” on sama, mis „kuningriigi evangeelium”, mida Jeesuse ennustuse kohaselt „peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile” enne selle maailmakorralduse lõppu (Matteuse 24:14). Muidugi ei tee inglid otseselt kuulutustööd. Jeesus andis selle kaaluka ülesande inimestele (Matteuse 28:19, 20). Kindlasti on julgustav teada, et seda ülesannet aitavad meil täita pühad inglid – targad ja võimsad vaimolendid.
6., 7. a) Mis viitab sellele, et inglid toetavad kuulutustööd? b) Mida tuleb meil teha, et Jehoova inglid meidki toetaksid?
6 On märkimisväärseid tõendeid selle kohta, et inglid toetavad meie tööd. Näiteks on tihti kuulda kogemusi, kuidas Jehoova tunnistajad on külastanud sellist inimest, kes on just palvetanud ja palunud Jumalalt abi tõe leidmiseks. Selliseid juhtumeid on liiga sageli, et neid vaid kokkusattumuseks pidada. Tänu inglite toetusele õpib üha rohkem inimesi tegema seda, mida kuulutas „kesktaeva kohal” lendav ingel: „Kartke Jumalat ja andke temale austust” (Ilmutuse 14:7).
7 Kas sa igatsed, et Jehoova võimsad inglid sindki toetaksid? Siis anna teenistuses endast parim (1. Korintlastele 15:58). Kui täidame seda erilist Jehoova antud ülesannet rõõmu ja innuga, võime arvestada inglite abiga.
Peaingli abi
8. Milline väärikas positsioon on Jeesusel taevas ja miks see meile kindlust annab?
8 Jehoova aitab meid inglite kaudu ka ühel teisel moel. Ilmutuse 10:1 kirjeldatakse üht aukartustäratavat „vägevat inglit”, kelle „pale oli otsekui päike”. See nägemuslik ingel kujutab ilmselt aussetõstetud Jeesus Kristust taevasel troonil (Ilmutuse 1:13, 16). Kas Jeesus on tõepoolest ingel? Teatavas mõttes küll, sest teda nimetatakse peaingliks (1. Tessalooniklastele 4:16). Jeesus on Jehoova vaimpoegadest võimsaim. Jehoova on pannud ta oma inglite armee etteotsa. See peaingel on tõepoolest võimas abiallikas. Kuidas ta meid aitab?
9., 10. a) Kuidas on Jeesus meie „aitaja” patustamise korral? b) Kuidas on Jeesuse eeskuju meile abiks?
9 Eakas apostel Johannes kirjutas: „Kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja [„aitaja”, UM] Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige” (1. Johannese 2:1). Miks Johannes väitis, et Jeesus on meie „aitaja” eriti just siis, kui me „pattu teeme”? Me patustame iga päev ja patu tagajärjeks on surm (Koguja 7:20; Roomlastele 6:23). Ent Jeesus ohverdas oma elu meie pattude eest. Ta on meie halastava Isa kõrval, et meie eest paluda. Me kõik vajame tema abi. Kuidas me saame selle abi vastu võtta? Meil on vaja oma patte kahetseda ja Jeesuse ohvri alusel andestust otsida. Samuti tuleb meil hoiduda pattude kordamisest.
10 Lisaks oma elu ohverdamisele meie eest andis Jeesus meile täiusliku eeskuju (1. Peetruse 2:21). Tema eeskuju on meile juhatuseks ja aitab planeerida oma eluteed nii, et võiksime vältida ränki patte ja valmistada Jehoova Jumalale heameelt. Kas pole me rõõmsad, et meil on olemas selline abi? Kuid Jeesus lubas oma järelkäijatele, et annab neile veel ühe aitaja.
Püha vaimu abi
11., 12. Mis on Jehoova vaim, kui vägev see on ja miks me seda tänapäeval vajame?
11 Jeesus tõotas: „Mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija [„aitaja”, UM], et see teie juurde jääks igavesti, tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta” (Johannese 14:16, 17). See „tõe Vaim” ehk püha vaim pole mitte isik, vaid jõud – Jehoova enda tegev jõud. Selle vägevusel pole piire. Sedasama jõudu kasutas Jehoova universumi loomisel, suurejooneliste imede tegemisel ja oma tahte ilmutamisel nägemuste kaudu. Praegu Jehoova ei kasuta enam püha vaimu sel viisil. Kas see siis tähendab, et me tänapäeval ei vajagi seda?
12 Otse vastupidi! Praegustel „rasketel aegadel” me vajame Jehoova vaimu rohkem kui kunagi varem (2. Timoteosele 3:1). See aitab meil katsumustes vastu pidada. See aitab arendada suurepäraseid omadusi, mis teevad meid lähedasemaks Jehoovaga ning samuti meie vaimsete vendade ja õdedega (Galaatlastele 5:22, 23). Kuidas me võime Jehoovalt sellise imelise abi vastu võtta?
13., 14. a) Miks me võime kindlad olla, et Jehoova annab meeleldi oma rahvale püha vaimu? b) Millistest meie tegudest võib ilmneda, et me tegelikult ei võta vastu püha vaimu andi?
13 Esiteks on meil vaja püha vaimu endale paluda. Jeesus ütles: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:13). Tõepoolest, Jehoova on parim Isa, keda võiks ette kujutada. Kui me usus temalt püha vaimu palume, siis on mõeldamatu, et ta meid sellest ilma jätaks. Küsimus on seega selles, kas me palume püha vaimu. Me peaksime seda tegema iga päev.
14 Teiseks, me võtame püha vaimu anni vastu sel viisil, et tegutseme kooskõlas sellega. Oletagem näiteks, et kristlane võitleb kiusatusega vaadata pornograafiat. Ta on palunud endale püha vaimu, et sellele räpasele harjumusele vastu seista. Samuti on ta otsinud abi kristlikelt kogudusevanematelt ja need on soovitanud tal otsustavalt tegutseda, et sellisest laostavast materjalist kaugele eemale hoida (Matteuse 5:29). Mis saab aga siis, kui see kristlane ei pööra nõuannetele tähelepanu ja vaatab ikka kiusatuse korral pornograafilist materjali? Kas ta tegutseb kooskõlas oma palvega, et püha vaim saaks teda aidata? Või kas ta hoopis ei kurvasta sellega Jumala vaimu ega jäta end ilma püha vaimu annist? (Efeslastele 4:30.) Tõepoolest, meil kõigil on vaja teha kõik, mis võimalik, olemaks kindlad, et võtame Jehoovalt pidevalt selle imelise abi vastu.
Abi Jumala Sõnast
15. Kuidas me saame näidata, et ei pea Piiblit mingiks tavaliseks raamatuks?
15 Piibel on olnud Jehoova ustavatele teenijatele juba palju sajandeid abiallikaks. Me ei tohiks suhtuda Pühakirja kui mingisse tavalisse raamatusse, vaid peaksime alati meeles hoidma, kui võimsat abi see annab. Selle abi vastu võtmiseks on vaja pingutada. Piibli lugemine peaks saama meie jaoks korrapäraseks tegevuseks.
16., 17. a) Kuidas kirjeldab Laul 1:2, 3 Jumala käsuõpetuse lugemisest tulenevat kasu? b) Kuidas viitab Laul 1:3 usinale töötegemisele?
16 Laul 1:2, 3 ütleb Jumalale meelepärase inimese kohta: „Kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib ta käsuõpetust ööd ja päevad! Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda!” Kas sa paned tähele kõige tähtsamat mõtet selles piiblitekstis? On lihtne lugeda neid sõnu ja järeldada, et see on vaid kaunis pilt rahulikust ümbruskonnast – varjupakkuv puu kasvamas jõe ääres. Kui mõnus oleks teha sellises kohas väike lõunauinak! Ent tegelikult ei innusta see tekst meid mõtlema puhkamisele. See maalib meie silme ette hoopis teistsuguse pildi – pildi usinast töötegemisest. Miks võib nii öelda?
17 Pane tähele, et see pole lihtsalt üks varjuline puu, mis kasvab juhuslikult jõe ääres. See on viljapuu ning see on teadlikult „istutatud” valitud paika – „veeojade äärde”. Kuidas võib üks puu kasvada rohkem kui ühe oja ääres? Viljapuuaia omanik võib kaevata niisutuskanaleid, et juhtida vett oma väärtuslike puude juurteni. Siit tulebki välja selle piibliteksti tähtsaim mõte! Kui oleme vaimses mõttes lopsaka puu sarnased, siis tähendab see seda, et keegi on meie heaks kõvasti tööd teinud. Me oleme seotud organisatsiooniga, mis toob puhta tõevee otse meieni, kuid meil endil on vaja oma osa teha. Meil tuleb seda väärtuslikku vett endasse võtta – Jumala Sõna üle mõtiskleda ja seda uurida, et selle tõed võiks meie meelde ja südamesse jõuda. Nii võime meiegi head vilja kanda.
18. Mida meil on vaja teha, et leida oma küsimustele piiblilisi vastuseid?
18 Piiblist pole meile mingit kasu, kui see lihtsalt riiulis seisab. See pole ka mingi võluraamat. Me ei saa loota, et kui suleme silmad ja lööme Piibli umbes kusagilt lahti, siis on vastus meie küsimusele just neil lehekülgedel, mis avanesid. Enne otsuste langetamist tuleb meil Piiblisse otsekui kaevuda, nagu püüaksime otsida peidetud varandust (Õpetussõnad 2:1–5). Tihti on meil vaja hoolega ja põhjalikult uurida, et leida Pühakirjast vajalikke nõuandeid. Meil on palju piiblilisi väljaandeid, mille abil uurimistööd teha. Kui kasutame neid innukalt, et Jumala Sõnast pärleid välja kaevata, siis me tõepoolest võtame Jehoova abi vastu.
Abi usukaaslaste kaudu
19. a) Miks võib ajakirjade „Vahitorn” ja „Ärgake!” artiklitesse suhtuda kui usukaaslaste abisse? b) Kuidas on sind aidanud mõni artikkel meie ajakirjadest?
19 Jehoova maised teenijad on alati üksteist aidanud. Kas Jehoova on selles suhtes kuidagi muutunud? Üldsegi mitte. Arvatavasti võib igaüks meist meenutada juhtumeid, kui saime oma kaasusklikelt abi just õigel ajal. Kas sulle tuleb näiteks meelde mõni artikkel ajakirjast „Vahitorn” või „Ärgake!”, mis lohutas sind vajalikul hetkel, aitas lahendada mõnd probleemi või andis kindlust seista silmitsi usukatsega? Selle abi andis Jehoova sulle „ustava ja mõistliku sulase” kaudu, kes on määratud andma rooga „õigel ajal” (Matteuse 24:45–47).
20. Kuidas on kristlikud kogudusevanemad „annid inimeste kujul”?
20 Sageli kogeme kaasusklike abi palju otsesemalt. Näiteks võib kristlik kogudusevanem pidada kõne, mis puudutab meie südant, teha karjasekülastuse, mis aitab meil rasket perioodi üle elada, või anda lahkelt nõu, mis aitab meil nõrkust ära tunda ja seda ületada. Üks tänulik kristlane kirjutab abi kohta, mida üks kogudusevanem talle andis: „Ta võttis kuulutustööl aega minu jaoks ja julgustas mind oma mõtteid väljendama. Olin just eelmisel õhtul palvetanud Jehoova poole ja palunud, et võiksin kellegagi rääkida. Järgmisel päeval hakkaski see vend minuga osavõtlikult vestlema. Ta aitas mul näha, kuidas Jehoova on mind aastate jooksul aidanud. Olen Jehoovale tänulik, et ta selle kogudusevanema minu juurde saatis.” Kristlikud kogudusevanemad võivad kõigil sellistel viisidel näidata, et nad on „annid inimeste kujul”, keda Jehoova on meile Jeesus Kristuse kaudu andnud, et võiksime eluteel käies vastu pidada (Efeslastele 4:8, UM).
21., 22. a) Mis on tulemus, kui koguduseliikmed rakendavad ellu Filiplastele 2:4 nõuannet? b) Miks on isegi väiksed heateod tähtsad?
21 Lisaks kogudusevanematele tahavad ka kõik teised ustavad kristlased rakendada ellu inspireeritud käsku, mille kohaselt „ükski ei vaataks selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele” (Filiplastele 2:4). Kui kristliku koguduse liikmed seda nõuannet järgivad, on tulemuseks lahked teod. Näiteks tabas üht perekonda ootamatult mitu raskust. Pereisa läks koos oma väikse tütrega poodi. Koduteel sattusid nad autoavariisse. Tüdruk sai surma ja isa raskelt vigastada. Haiglast välja saades oli mees sellises seisundis, et ei suutnud ise midagi teha. Tema abikaasa oli emotsionaalselt nii suures segaduses, et ei jaksanud mehe eest üksi hoolitseda. Üks abielupaar kogudusest võttis selle leinava paari aga enda juurde ja hoolitses nende eest mitu nädalat.
22 Muidugi ei pea lahkete tegude tegemiseks alati sellised õnnetused juhtuma ja iga kord pole vaja tuua abistamiseks nii suuri ohvreid. Mõnikord on meile osutatud abi palju väiksem. Ent hoolimata heateo suurusest, me kindlasti hindame seda. Kas sulle tuleb meelde, kuidas mõne venna või õe lahke sõna või läbimõeldud tegu oli just see, mida sa vajasid? Jehoova hoolitseb meie eest tihti sellistel viisidel. (Õpetussõnad 17:17; 18:24.)
23. Kuidas suhtub Jehoova sellesse, et püüame üksteist aidata?
23 Kas sa soovid, et Jehoova kasutaks sind teiste aitamiseks? See võimalus on sinu ees avatud. Tegelikult peab Jehoova sinu pingutusi väga kalliks. Tema Sõnas on öeldud: „Kes halastab kehva peale, laenab Jehoovale ja tema tasub talle ta heateo!” (Õpetussõnad 19:17). Kui teeme midagi õdede ja vendade heaks, kogeme suurt rõõmu (Apostlite teod 20:35). Need, kes ennast tahtlikult teistest eraldavad, ei koge sellist andmisrõõmu ega saa julgustust (Õpetussõnad 18:1). Kogunegem siis ustavalt kristlikele koosolekutele, et võiksime seal üksteist julgustada (Heebrealastele 10:24, 25).
24. Miks ei peaks me end millestki ilmajäetuna tundma, ehkki me ei saa praegu näha selliseid imetegusid, mida Jehoova minevikus tegi?
24 Kas pole meeldiv mõtiskleda selle üle, kuidas Jehoova meid aitab? Ehkki Jehoova ei tee praegu oma eesmärkide täideviimiseks suurejoonelisi imetegusid, pole meil vaja end millestki ilmajäetuna tunda. Oluline on see, et Jehoova annab meile igasugust abi, mida vajame, et talle ustavaks jääda. Kui me koos usus püsima jääme, võime näha Jehoova kõige suurejoonelisemaid ja aulisemaid tegusid, mis ta kunagi on teinud. Võtkem otsusekindlalt vastu Jehoova abi, mida ta armastusest meie vastu osutab, et meiegi võiksime nõustuda aasta 2005 aastatekstiga: „Abi tuleb mulle Jehoova käest” (Laul 121:2).
Mis sa arvad?
Kuidas annab Jehoova meile tänapäeval abi . . .
• inglite kaudu?
• püha vaimu kaudu?
• inspireeritud Sõna abil?
• usukaaslaste kaudu?
[Küsimused]
[Pilt lk 18]
On hea teada, et inglid toetavad kuulutustööd
[Pilt lk 21]
Jehoova võib meie lohutamiseks kasutada mõnda meie usukaaslast