Kui väärtuslik on sinu elu?

SAMAL ajal kui Euroopas hukkus Esimeses maailmasõjas massiliselt inimesi, tehti Antarktisel hämmastavaid pingutusi inimelude päästmiseks. Iiri päritolu inglise polaaruurija Ernest Shackleton sattus seal oma kaaslastega laevaõnnetusse, nende laev „Endurance” purunes paakjääs ja uppus. Shackletonil õnnestus oma meestega jõuda üsna turvalisse sadamasse Elephanti saarele Atlandi ookeani lõunaosas. Siiski olid nad suures hädaohus.

Shackleton mõistis, et nende ainus lootus ellu jääda oli siis, kui saata mõned mehed abi järele Lõuna-Georgia saarele, kus asus vaalapüügikeskus. See saar asus rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel ning neil oli vaid üks 7-meetrine päästepaat, mis neile „Endurance’i” pardalt oli jäänud. Väljavaated polnud head.

Kuid 17 vaevarikka päeva järel, 10. mail aastal 1916, jõudis Shackleton koos mõnede meestega Lõuna-Georgiale. Kahjuks sundisid halvad mereolud neid randuma valel  saarepoolel. Nad pidid kõndima veel umbes 30 kilomeetrit tundmatutes, lumega kaetud mägedes, et oma sihtpunkti jõuda. Kõigist raskustest hoolimata – oli ju äärmiselt külm ja meestel polnud ronimisvarustust – jõudis Shackleton oma kaaslastega vaalapüügikeskusesse. Lõpuks päästeti ka kõik teised Elephanti saarele jäänud meeskonnaliikmed. Miks tegi Shackleton nii meeletuid pingutusi? Biograaf Roland Huntford kirjutab, et „tema ainus eesmärk oli päästa kõik oma mehed elusalt”.

„Ei puudu neist ainustki!”

Mis hoidis Shackletoni mehi täielikku lootusetusse langemast, kui nad kössitasid ja ootasid „kõledal ja ligipääsmatul, kaljusel ja jäisel mõnekümne kilomeetri pikkusel maalapikesel”? Nad olid veendunud, et nende juht peab oma sõna ja päästab nad.

Tänapäeva inimkond on justkui tühjale Elephanti saarele jäetud. Paljud elavad uskumatult kehvades tingimustes ja peavad kõvasti pingutama, et vaid elus püsida. Siiski võivad nad olla täiesti veendunud, et Jumal „päästab viletsa” hädadest ja masendavatest tingimustest (Iiob 36:15). Võid olla kindel, et Jumal peab iga inimese elu kalliks. „Hüüa mind appi kitsikuse päeval,” ütleb Jehoova Jumal, meie Looja, „siis ma tõmban sind sellest välja” (Laul 50:15).

Kas sul on raske uskuda, et Looja peab sind – vaid üht inimest miljardite seas – kalliks? Pane tähele, mida kirjutas prohvet Jesaja miljardite tähtede kohta miljardites galaktikates meie tohutus universumis. Ta ütles: „Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (Jesaja 40:26, meie kursiiv).

Kas sa mõistad, mida see tähendab? Linnutee galaktika, millest meie Päikesesüsteem moodustab vaid pisikese osa, koosneb vähemalt 100 miljardist tähest. Ent kui palju on üldse galaktikaid? Seda pole täpselt teada, kuid mõningatel andmetel võib neid olla 125 miljardit. Milline tohutu hulk tähti neis küll peab olema! Piibel aga ütleb, et universumi Looja teab igat tähte nimepidi.

„Teie juuksekarvadki on kõik ära loetud”

Mõni võib vastu väita, et vaid see, kui Looja teab miljardite tähtede – või siis miljardite inimeste – nimesid, ei pruugi veel tähendada seda, et ta nende kõigi eest ka hoolt kannab. Näiteks saab korraliku mäluga arvutis hoida miljardite inimeste nimesid. Kellelgi ei tule aga mõttessegi, et arvuti kas või ühestki inimesest hooliks. Kuid Piibel näitab, et Jehoova Jumal mitte ainult ei tea miljonite inimeste nimesid, vaid ta ka hoolib neist igaühest. Apostel Peetrus kirjutas: „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:7).

Jeesus Kristus ütles: „Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi” (Matteuse 10:29–31, P 1997). Pane tähele, et Jeesus ei öelnud lihtsalt, et Jumal teab, mis varblaste ja inimestega juhtub. Ta lausus: „Teie olete enam väärt kui palju varblasi.” Miks sa oled enam väärt? Sest sa  oled loodud „Jumala näo järgi” – võimega arendada moraalseid, intellektuaalseid ja vaimseid omadusi, mis peegeldavad Jumala enda kõrgeid omadusi (1. Moosese 1:26, 27).

„Mõistusliku tegevuse tulemus”

Ära lase end eksitada inimestel, kes eitavad Looja olemasolu. Nende arvamuse kohaselt on sinu loonud mitteisikulised loodusjõud. Nad väidavad, et sa pole tehtud „Jumala näo järgi” ja et sa ei erine teistest selle planeedi elusolenditest – sealhulgas varblastest.

Kas on ikka loogiline järeldada, et elu tekkis mingi pimeda juhuse tõttu? Molekulaarbioloog Michael Behe sõnul on see võimalus täiesti ebamõistlik, kui võtta arvesse „hämmastavalt keerukaid biokeemilisi protsesse”, mis elu juhivad. Tema väitel viitavad biokeemilised tõendid möödapääsmatule järeldusele, et „elu Maa peal on oma kõige fundamentaalsemal tasandil ... mõistusliku tegevuse tulemus”. („Darwin’s Black Box–The Biochemical Challenge to Evolution”.)

Piibli järgi on elu Maa peal kõigil oma tasanditel mõistusliku tegevuse tulemus. Samuti väidab see raamat, et kogu selle mõistusliku tegevuse Allikas on Jehoova Jumal – universumi Looja (Laul 36:10; Ilmutuse 4:11).

Ära lase praegustel kannatustel ja vaeval end segada uskumast, et Maal ning siinsel elul on olemas Looja ja Kavandaja. Pea meeles kaht põhilist tõde. Esiteks: Jumal ei ole kavandanud kõike seda ebatäiust, mida me praegu kõikjal enda ümber näeme. Teiseks: Loojal on mõjuvad põhjused, miks ta lubab sellisel olukorral ajutiselt kesta. Nagu me oleme oma ajakirjades korduvalt selgitanud, on Jehoova Jumal lubanud kurjusel eksisteerida tõesti vaid piiratud ajal. Peagi lahendab ta ühe korraga ja igaveseks kõik vaidlusküsimused, mis kerkisid üles siis, kui inimesed tema ülemvõimu esimest korda põlgasid. * (1. Moosese 3:1–7; 5. Moosese 32:4, 5; Koguja 7:29; 2. Peetruse 3:8, 9.)

„Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab”

Hoolimata viletsatest oludest, mida paljud peavad taluma, on elu siiski imeline and. Me teeme kõik selleks, et oma elu hoida. Tulevane elu, mida Jumal tõotab, on midagi palju rohkemat kui võitlus ellujäämise pärast karmides ja vaevarikastes tingimustes, nagu pidid seda tegema Shackletoni mehed Elephanti saarel. Jumala eesmärk on päästa meid praegusest vaevast ja tühisusest, et võiksime „saavutada tõelise elu”, mille ta algselt inimestele kavandas (1. Timoteosele 6:19).

Jumal teeb kõike seda sellepärast, et igaüks meist on tema silmis kallis. Ta korraldas asjad nii, et tema Poeg Jeesus Kristus tõi vajaliku lunastusohvri ning vabastas meid patust, ebatäiuslikkusest ja surmast, mis me pärisime oma esivanematelt Aadamalt ja  Eevalt (Matteuse 20:28). Jeesus Kristus teatas: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16).

Mida teeb Jumal nende heaks, kelle elu närvutab praegu vaev ja häda? Jumala inspireeritud Sõna ütleb Jeesuse kohta: „Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast.” Miks ta seda teeb? Sest „nende veri [ehk elu] on kallis tema silmis”. (Laul 72:12–14, meie kursiiv.)

Inimkond on rassinud sajandeid patu- ja ebatäiusekoorma all, „ägades” suures valus ja vaevas. Jumal on lubanud seda teadmisega, et ta heastab kogu kahju. (Roomlastele 8:18–22.) Väga varsti teeb ta nii, et „kõik taastatakse” Kuningriigi kaudu, mille juhtimine on tema Poja Jeesus Kristuse kätes (Apostlite teod 3:21, UT 1989; Matteuse 6:9, 10).

Sellega kaasneb nende inimeste ülesäratamine, kes on minevikus kannatanud ja surnud. Praegu on nad turvalises paigas, Jumala mälus (Johannese 5:28, 29; Apostlite teod 24:15). Peagi on neil „kõike ülirohkesti”, sest nad saavad täiusliku igavese elu paradiislikul maal, kus pole enam vaeva ega kannatusi (Johannese 10:10; Ilmutuse 21:3–5). Iga inimene suudab siis nautida elu täiel määral ning arendada imelisi omadusi ja võimeid, mis on omased neile, kes on loodud „Jumala näo järgi”.

Kas sinagi võid tunda rõõmu elust, mida Jehoova on tõotanud? See sõltub sinust. Innustame sind tegutsema kõigi korralduste kohaselt, mida Jumal on teinud, et neid õnnistusi inimesteni tuua. Selle ajakirja väljaandjad aitavad hea meelega sul seda teha.

[Allmärkus]

[Pilt lk 4, 5]

Shackletoni merehädas kaaslased olid kindlad, et nende juht peab oma sõna ja tuleb neid päästma

[Allikaviide]

© CORBIS

[Pilt lk 6]

„Teie olete enam väärt kui palju varblasi”