Lugejate küsimusi

Kas see, et Taavet sõi oma meestega vaateleibu, näitab, et raskes olukorras võib Jumala seadust karistamatult rikkuda? (1. Saamueli 21:2–7.)

Kirjakoha 3. Moosese 24:5–9 järgi võisid preestrid süüa neid vaateleibu, mis igal hingamispäeval uute vastu välja vahetati. Niisugune toimimisviis oli seotud põhimõttega, et leivad olid pühitsetud ning pidid olema toiduks Jumala teenistuses osalevatele meestele ehk siis preestritele. Oleks olnud täiesti vale anda need tavalisele töölisele või süüa neid lihtsalt niisama lõbu pärast. Siiski ei teinud preester Ahimelek mingit pattu, kui ta andis Taavetile ja tema meestele vaateleiba.

Taavet paistis olevat täitmas kuningas Sauli eriülesannet. Tema ja ta mehed olid näljased. Ahimelek tegi kindlaks, et mehed on kombetalituslikult puhtad. Kuigi rangelt võttes oli niisugune vaateleibade söömine seadusevastane, oli see kooskõlas vaateleiva peamise otstarbega. See asjaolu lubas Ahimelekil teha reeglile erandi. Jeesus Kristus selgitas selle juhtumi põhjal, kui kohatu on rakendada hingamispäeva seadust niisuguse liialdatud rangusega, nagu seda nõudis variseride tõlgendus (Matteuse 12:1–8).

See aga ei tähenda, et raskes olukorras on lubatud Jumala seadust rikkuda. Näiteks sattusid vilistidega võidelnud Iisraeli sõdurid näiliselt kriitilisse olukorda. Kuningas Saul oli öelnud: „Neetud olgu see mees, kes sööb leiba enne õhtut ja enne kui ma olen kätte maksnud oma vaenlastele!” Piibel annab teada, et terve selle päeva iisraellased lõid viliste. Lõpuks olid sõdurid lahingust nii väsinud ja näljased, et hakkasid tapma loomi palja maa peal ja sõid neid ühes verega (1. Saamueli 14:24, 31–33). Rikkudes vereseadust, tegid nad pattu Jehoova vastu. Nende teod ei olnud kooskõlas Jumala sätestatud ainsa verekasutamise moodusega, milleks oli „lepituse toimetamine” pattude eest (3. Moosese 17:10–12; 1. Moosese 9:3, 4). Jehoova oli patustajate vastu halastav ja võttis neilt lepituseks esitatud ohvrid vastu (1. Saamueli 14:34, 35).

Jehoova ootab, et me alluksime tema seadustele igas olukorras. Nagu ütles apostel Johannes: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske” (1. Johannese 5:3).

[Pilt lk 30]

Igal hingamispäeval pandi kogudusetelki uued vaateleivad