Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa oled ustav kõiges?

Kas sa oled ustav kõiges?

Kas sa oled ustav kõiges?

„Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures.” (LUUKA 16:10)

1. Milles Jehoova ustavus muu hulgas väljendub?

KAS sa oled kunagi märganud, kuidas puu vari päeva jooksul oma kohta muudab? Küllap oled tähele pannud, et varju suund ja suurus pidevalt muutuvad. Inimeste püüded ja lubadused on sageli sama muutlikud kui vari. Jehoova Jumal seevastu aja kulgedes ei muutu. Jakoobus nimetab teda „valguse Isaks, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju” (Jakoobuse 1:17). Jehoova on muutumatu ja usaldusväärne isegi pisiasjades, „Jumal on ustav” (5. Moosese 32:4).

2. a) Miks oleks hea ennast uurida, kas oleme ustavad? b) Milliseid ustavust puudutavaid küsimusi me järgnevalt arutame?

2 Kuidas suhtub Jumal oma teenijate usaldusväärsusse? Samal kombel nagu Taavet, kes ütles nende kohta: „Mu silmad otsivad ustavaid maa peal, et nad elaksid mu juures! Kes käib laitmatut teed, see peab olema minu teenija!” (Laul 101:6.) Jah, Jehoova tunneb oma teenijate ustavuse üle heameelt. Apostel Paulus kirjutas õigustatult, et „majapidajailt nõutakse ... kõigepealt, et igaüks leitaks ustav olevat” (1. Korintlastele 4:2). Mida ustavus tähendab? Millistes eluvaldkondades me peaksime ustavust ilmutama? Milliseid õnnistusi me saame, kui „käime laitmatut teed”?

Mida tähendab olla ustav

3. Mis määrab meie ustavuse?

3 ’Mooses oli sulasena ustav,’ ütleb Heebrealastele 3:5. Milles ta oli ustav? Kui Mooses kogudusetelgi püstitas, tegi ta kõik Jumala tahte järgi. „Nõnda nagu Jehoova teda oli käskinud, nõnda ta tegi” (2. Moosese 40:16). Jehoova kummardajatena väljendub meie ustavus sõnakuulelikus teenistuses. Mõistagi tähendab see seda, et jääme rasketes katsumustes Jehoovale lojaalseks. Sellegipoolest pole vastupidamine suurtes katsumustes ainus tegur, mis meie ustavuse määrab. „Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures,” ütles Jeesus, „ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures” (Luuka 16:10). Seega peame olema ustavad ka näiliselt väikestes asjades.

4., 5. Mida näitab see, kui oleme ustavad „kõige vähemas”?

4 Iga päev ka „kõige vähemas” sõnakuulelik olla on tähtis kahel põhjusel. Esiteks näitab see, kuidas me suhtume Jehoova ülemvõimu. Mõtle, milline lojaalsuskatse tuli läbida esimesel inimpaaril, Aadamal ja Eeval. Nende ette seati iseenesest üsna kergesti täidetav nõue. Nad võisid Eedeni aias kõiksugust toitu süüa, ent neil tuli hoiduda söömast vaid ühe puu vilja, milleks oli „hea ja kurja tundmise puu” (1. Moosese 2:16, 17). Sellele lihtsale käsule ustavalt kuuletudes oleksid saanud esimesed inimesed näidata, et nad pooldavad Jehoova valitsusvõimu. Kui me järgime igapäevaelus Jehoova õpetusi, saame näidata, et toetame Jehoovat kui Suverääni.

5 Teiseks mõjutab meie käitumine „kõige vähemas” seda, kuidas me toimiksime „ka suures”, see tähendab kui meil tuleb elus ette mõni tõsisem olukord. Pane tähele, mis juhtus Taanieli ja tema kolme ustava heebrealasest kaaslase – Hananja, Miisaeli ja Asarjaga. Aastal 617 e.m.a viidi nad sunniviisil Babüloni. Kõik neli olid ajal, kui nad kuningas Nebukadnetsari õukonda võeti, arvatavasti alles teismelised noorukid. Kuningas määras neile „igapäevase osa kuninglikust roast ja viinast, mida ta ise jõi; ja nõnda pidi neid kasvatatama kolm aastat, et nad selle järele võiksid astuda kuninga teenistusse” (Taaniel 1:3–5).

6. Millise katsumusega seisid Taaniel ja ta kolm kaaslast silmitsi Babüloonia kuningakojas?

6 Ent Babüloonia kuninga pakutav toit pani neli heebrea noort proovile. Tõenäoliselt kasutati kuninglike hõrgutiste valmistamisel selliseid toiduaineid, mille söömine oli Moosese Seadusega keelatud (5. Moosese 14:3–20). Loomade tapmise ajal poldud neist võib-olla korralikult verd välja lastud ning sellise liha söömine tähendanuks Jumala Seaduse rikkumist (5. Moosese 12:23–25). Samuti võis toit olla ohverdatud ebajumalatele, sest Babüloonias oli enne ühiseid söömaaegu kombeks seda teha.

7. Mida näitas Taanieli ja ta kolme sõbra kuulekus?

7 Toiduvaliku piiramine ei huvitanud Babüloonia kuninga õukonnas õieti kedagi. Ometi tegid Taaniel ja ta sõbrad oma südames otsuse ennast mitte rüvetada sellise toidu söömisega, mis oli Jumala Seaduses keelatud. See olukord puudutas nende lojaalsust ja ustavust Jumalale. Nii palusid nad, et neile antaks taimetoitu süüa ja vett juua, mida nad ka said (Taaniel 1:9–14). Tänapäeval võib nende nelja noormehe valik mõnedele üsna tähtsusetu näida. Kuid sellest, et nad Jumalale kuuletusid, oli näha, kelle poolel on nad Jehoova ülemvõimu puudutavas vaidlusküsimuses.

8. a) Milline kriitiline lojaalsuskatse tuli läbida kolmel heebrealasel? b) Milline oli selle katsumuse lõpptulemus ja mida see illustreerib?

8 Ustav käitumine olukorras, mis võis üsna vähetähtis näida, valmistas Taanieli kolme kaaslast ette ühe suurema katsumusega toime tulema. Vaata Piiblist Taanieli raamatu 3. peatükist järele, kuidas kolmele heebrealasele mõisteti surmaotsus selle eest, et nad keeldusid kummardamast kuldkuju, mille kuningas Nebukadnetsar oli püstitanud. Kui nad kuninga ette toodi, tegid nad kindlameelselt oma otsuse teatavaks: „Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas! Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada!” (Taaniel 3:17, 18.) Kas Jehoova päästis nad? Sõdurid, kes noormehed tulisesse ahju heitsid, hukkusid, kuid kolm ustavat heebrealast pääsesid eluga – nad ei saanud kuumas ahjus isegi mitte kõrvetada! Kuna nad olid harjunud igal ajal ustavalt käituma, oli neil kergem ka selles kriitilises katsumuses ustavaks jääda. Kas ei illustreeri see seda, kui tähtis on olla ustav väikestes asjades?

Ustavus seoses „ülekohtuse mammonaga”

9. Mis kontekstis ütles Jeesus sõnad, mis on kirjas Luuka 16:10?

9 Enne seda, kui Jeesus tõi välja põhimõtte, et kes on ustav näiliselt väikestes asjades, on ustav ka tähtsates asjades, soovitas ta oma kuulajatele: „Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, nemad võtaksid teid vastu igavestesse telkidesse.” Siis esitas ta mõtte ustavusest kõige vähemates asjades. Seejärel ütles ta: „Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole ustavad olnud, kes võib teie kätte tõelist usaldada? ... Ükski sulane ei või teenida kaht isandat; sest kas ta vihkab üht ja armastab teist, või hoiab ühe poole ja põlgab teise ära; te ei või teenida Jumalat ja mammonat!” (Luuka 16:9–13.)

10. Millest ilmneb, et kasutame „ülekohtust mammonat” ustavalt?

10 Nagu kontekstist näha, ütles Jeesus Luuka 16:10 kirjas olevad sõnad esialgu selle kohta, kuidas me kasutame „ülekohtust mammonat” – oma materiaalset vara või omandit. Seda nimetatakse ülekohtuseks sellepärast, et materiaalne rikkus – eriti raha – on patuste inimeste kasutuses. Lisaks sellele võib soov rikastuda viia ülekohtuste tegudeni. Meie ustavus ilmneb selles, kui kasutame oma materiaalset vara targalt. Selle asemel et kasutada seda isekatel eesmärkidel, tahame edendada sellega Kuningriigi huve ja abistada hädasolijaid. Kui me sel viisil ustavalt käitume, teeme sõprust „igaveste telkide” omanike Jehoova Jumala ja Jeesus Kristusega. Siis võtavad nad meid vastu neisse paikadesse, andes meile igavese elu kas taevas või maapealses paradiisis.

11. Miks ei peaks me hoidma end kuulutustööl tagasi selgitamast, et võtame vastu annetusi Jehoova tunnistajate ülemaailmse töö heaks?

11 Samuti võime kuulutustööl selgitada inimestele, kellele me Piibleid või Piiblil põhinevat kirjandust jätame, et võtame vastu annetusi selle töö heaks, mida Jehoova rahvas kogu maailmas teeb. Kas ei paku me sellega neilegi võimalust materiaalset vara targalt kasutada? Kuigi Luuka 16:10 sõnad öeldi esialgu materiaalse vara kasutamise kohta, kehtib seal leiduv põhimõte ka teistes eluvaldkondades.

Ausus on tõepoolest oluline

12., 13. Millistes valdkondades me saame ausalt käituda?

12 Apostel Paulus kirjutas: „Meil on hea südametunnistus ja me tahame kõiges käituda kaunisti [„ausalt”, UM]” (Heebrealastele 13:18). Kõiges ausalt toimimine puudutab kindlasti ka raha kasutamist. Me maksame oma maksud ja võlad ära viivitamata ja ausalt. Miks? Me teeme seda oma südametunnistuse pärast ning peamiselt seetõttu, et armastame Jumalat ja kuuletume tema juhtnööridele (Roomlastele 13:5, 6). Kuidas me käitume siis, kui leiame midagi, mis ei kuulu meile? Me püüame leitud eseme selle omanikule tagastada. Kui selgitame sealjuures, miks me seda teeme, saame head tunnistust anda.

13 Et olla ustav ja aus kõiges, tuleb olla aus ka töökohal. Aususega tööharjumustes saame juhtida tähelepanu Jumalale, keda me esindame. Me ei „varasta” aega laisklemisega. Vastupidi, me teeme kõvasti tööd, nõnda nagu Jehoovale. (Efeslastele 4:28; Koloslastele 3:23.) Ühes Euroopa riigis on hinnanguliselt ühel kolmandikul juhtudest, kus töötaja palub arstil haiguslehe välja kirjutada, tegu pettusega. Tõelised jumalateenijad ei otsi ettekäändeid selleks, et mitte tööle minna. Kuna tööandjad panevad Jehoova tunnistajate ausust ja töökust tähele, on tunnistajatele mõnikord ametikõrgendust pakutud (Õpetussõnad 10:4).

Ustavus kristlikus teenistuses

14., 15. Millega me saame kristlikus teenistuses ustavust üles näidata?

14 Millest nähtub, et oleme ustavad teenistuses, mis on meile usaldatud? „Viigem siis nüüd ... alati Jumalale kiitusohvrit,” ütleb Piibel, „see on nende huulte vilja, kes tunnistavad tema nime” (Heebrealastele 13:15). Tähtsaim viis põlluteenistuses ustav olla on selles korrapäraselt osaleda. Miks peaksime laskma mõnel kuul mööda minna, ilma et oleksime Jehoova ja ta eesmärgi kohta tunnistust andnud? Korrapärane kuulutustöös osalemine aitab meil ühtlasi oskuslikumaks ja tõhusamaks kuulutajaks saada.

15 Samuti on meie ustavust põlluteenistuses näha sellest, kui rakendame „Vahitornis” ja „Meie Kuningriigiteenistuses” antud soovitusi. Kas ei saavuta me paremaid tulemusi, kui harjutame ja kasutame soovitatud või teisi sobivaid esitlusi? Kui oleme leidnud Kuningriigi sõnumist huvitatud inimese, kas kasvatame siis kiiresti tema huvi edasi? Ja mida öelda huvilistega alustatud piibliuurimiste kohta? Kas oleme usaldusväärsed ja ustavad, püüdes neid jätkata? Ustavus teenistuses võib tähendada elu nii meile kui ka neile, kes meid kuulavad (1. Timoteosele 4:15, 16).

Maailmast lahus püsimine

16., 17. Millega me saame näidata, et püsime maailmast lahus?

16 Jumala poole palvetades lausus Jeesus oma järelkäijate kohta: „Mina olen neile andnud sinu sõna ja maailm vihkab neid; sest nad ei ole maailmast, nõnda nagu mina ei ole maailmast. Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest. Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast.” (Johannese 17:14–16.) Me võime väga otsusekindlalt hoida ennast maailmast lahus sellistes suuremates küsimustes nagu erapooletus, usulised pühad ja kombed ning ebamoraalsus. Ent kuidas me vaatame väiksematele asjadele? Kas võib juhtuda, et oleme, ilma et ise sellest arugi saaksime, end maailmast mõjutada lasknud? Kui me pole hoolikad, võib näiteks meie riietumisviis kergesti väärikust riivavaks ja kohatuks muutuda. Ustavus nõuab, et oleksime riietuse ja välimuse osas „häbeliku ja mõistliku meelega” (1. Timoteosele 2:9, 10). Nii ei anna me „üheski asjas mingit põhjust pahanduseks, et meie ametit ei laidetaks, vaid kõiges me näitame endid kui Jumala abilised” (2. Korintlastele 6:3, 4).

17 Soovist Jehoovale au tuua riietume koguduse koosolekutele minnes väärikalt. Täpselt samast põhimõttest lähtume ka siis, kui koguneme suurte hulkadena meie kokkutulekutele ja konventidele. Meie riietus peaks olema praktiline ja esinduslik. Siis annab see head tunnistust neile, kes meid kõrvalt jälgivad. Isegi inglid panevad meie tegevust tähele, just nagu nad jälgisid Paulust ja tema kristlikke kaaslasi (1. Korintlastele 4:9, P 1997). Tegelikult peaks meie riietus alati sünnis olema. Mõnele inimesele võib ustavus riiete valikul üsna vähetähtis näida, kuid Jumala silmis on see tähtis.

Õnnistused ustavuse eest

18., 19. Milliseid õnnistusi me ustavuse eest saame?

18 Tõelisi kristlasi on võrreldud „Jumala mõnesuguse armu heade majapidajatega”, kes teenivad „jõust, mida Jumal annab” (1. Peetruse 4:10, 11). Jumal on oma armust usaldanud meile kui majapidajatele mitmeid asju, mis meile isiklikult ei kuulu, näiteks teenistuse. Me oleme head majapidajad, kui toetume Jumala jõule, mis on „üliväga suur vägi” (2. Korintlastele 4:7). Kui teeme seda pidevalt, aitab see meil vastu pidada mis tahes katsumustes, mis meile veel osaks võivad saada.

19 Laulukirjutaja laulis: „Armastage Jehoovat, kõik tema vagad! Jehoova varjab ustavaid” (Laul 31:24). Otsustagem siis igas olukorras ustavaks jääda, olles täiesti kindlad selles, et Jehoova on „kõiksuguste inimeste, iseäranis ustavate Päästja” (1. Timoteosele 4:10, UM).

Kas sa mäletad?

• Miks me peaksime „kõige vähemas” ustavad olema?

• Kuidas me saame ilmutada ustavust

olles ausad?

teenistuses?

maailmast lahus püsides?

[Küsimused]

[Pildid lk 26]

Ustavad vähimas, ustavad ka suures

[Pilt lk 29]

Me tahame kõiges käituda ausalt

[Pilt lk 29]

Üks viis ustav olla on valmistuda hästi kuulutustööks

[Pilt lk 30]

Jälgi, et su riietus ja välimus oleks korralik