”Nad oleks võinud kohe vabaneda”
„Nad oleks võinud kohe vabaneda”
GENEVIÈVE DE GAULLE, Prantsusmaa endise presidendi Charles de Gaulle’i vennatütar, tutvus Jehoova tunnistajatega Põhja-Saksamaal Ravensbrücki natslikus koonduslaagris. Ta kirjutas pealkirjas toodud sõnad oma kirjas 1945. aasta augustis.
Poolas Auschwitzi koonduslaagris vabastati vangid 1945. aasta 27. jaanuaril. Alates 1996. aastast on sel päeval peetud Saksamaal Hitleri Kolmanda Riigi ohvrite mälestuspäeva.
2003. aasta 27. jaanuaril peetud ametlikus mälestuskõnes ütles Baden-Württembergi liidumaa parlamendi president Peter Straub: „Kõik need, keda usuliste või poliitiliste vaadete pärast taga kiusati ning kes olid valmis pigem surema kui alistuma, väärivad meie suurimat lugupidamist, mida on raske sõnades väljendada. Jehoova tunnistajate religioon oli ainus, mis täielikult keeldus järele andmast Hitleri režiimi nõudmistele: nad ei tõstnud kätt Hitleri saluudiks, keeldusid vandumast truudust Füürerile ja riigile, nii nagu nad keeldusid ka sõjaväe- ja tööteenistusest, ning nende lapsed ei ühinenud hitlerinoorte liikumisega.”
Jeesus Kristus ütles oma järelkäijate kohta: „Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast” (Johannese 17:16). Seega on Jehoova tunnistajate seisukoht puhtalt religioosne. Straub jätkas: „Jehoova tunnistajad, kes pidid koonduslaagri vangidena kandma oma riietel eraldusmärgina violetset kolmnurka, olid ainsad, kes oleks ise saanud teha lõpu oma kannatustele. Oleks piisanud, kui nad oleksid kirjutanud alla avaldusele, kus nad ütlevad lahti oma usust.”
Valdava enamiku Jehoova tunnistajate jaoks ei tulnud oma usust lahti ütlemine kõne allagi. Seetõttu suri natsliku režiimi all umbes 1200 tunnistajat. 270 hukati sõjaväeteenistusest keeldumise pärast. Nad mitte ainult ei öelnud, et „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna”, vaid ka järgisid seda põhimõtet (Apostlite teod 5:29).
Jehoova tunnistajad pole sugugi erakordsed inimesed, nagu märkis Nordrhein-Westfaleni liidumaa parlamendi president Ulrich Schmidt. Tema kõnele viidates kirjeldas brošüür „Landtag Intern” Jehoova tunnistajaid kui „tavalisi inimesi, kes südametunnistust järgides seisid kindlalt oma usuliste põhimõtete eest, ilmutasid kodanikujulgust ja olid oma kristlike veendumuste eest seistes vastu natslikule ideoloogiale”. Võime olla kindlad, et Jehoova Jumal rõõmustab kõigi nende üle, kes jäävad talle ustavaks ka kõige raskemates olukordades. Õpetussõnades 27:11 öeldakse: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!”
[Pildi allikaviide lk 30]
Courtesy of United States Holocaust Memorial Museum