Kirjarullist koodeksini – kuidas Piibel sai raamatu kaante vahele

LÄBI ajaloo on inimesed eri viisil infot talletanud. Möödanikus jäädvustati tekste nii monumentidele, kivi- ja puutahvlitele, pärgamendile kui ka muule materjalile. Esimeseks sajandiks oli Lähis-Idas välja kujunenud kirjarullide kasutamine. Hiljem võeti kirjarullide asemel tarvitusele koodeksid, mis said üleüldisteks andmekandjateks. Koodeksi kasutuselevõtt aitas suuresti kaasa ka Piibli levikule. Mis oli koodeks ja kuidas seda kasutama hakati?

Koodeks oli tänapäeva raamatuköite prototüüp ehk algkuju. See koosnes mitmest kokku murtud ja murdekohast kokku köidetud poognast. Lehed olid täis kirjutatud mõlemalt poolt ning nende katteks olid kaaned. Varajased koodeksid ei näinud küll eriti praegusaegsete raamatute moodi välja, ent nii nagu paljude muudegi leiutistega, muudeti ja arendati ka koodeksit vastavalt kasutajate vajadustele ja soovidele.

Puit, vaha ja pärgament

Alguses tehti koodekseid tihtipeale vahaga kaetud puutahvlitest. Herculaneumist, linnast, mis hävis Vesuuvi vulkaanipurske tagajärjel aastal 79 koos Pompeiga, on leitud täiskirjutatud polüptühhoneid ehk tahvleid, mis olid omavahel kinnitatud pikemast küljest. Hiljem aga asendati kõvad tahvlid volditava materjaliga. Ladina keeles nimetati niisuguseid koodekseid ehk raamatuid membranae’deks ehk pärgamentideks selle naha järgi, mida raamatulehtede tegemiseks tavaliselt kasutati.

Mõned leitud koodeksid on valmistatud ka papüürusest. Vanimad teadaolevad kristlikud koodeksid, mis on säilinud Egiptuse kuivas kliimas, ongi tehtud papüürusest. *

Kumb jääb peale?

Tundub, et kristlased kasutasid vähemalt  esimese sajandi lõpuni peamiselt kirjarulle. Esimese sajandi lõpust kolmanda sajandini käis aga võitlus koodeksi ja kirjarulli pooldajate vahel. Konservatiivid, kes olid harjunud kasutama kirjarulle, olid tõrksad juurdunud tavast loobuma. Ent kirjarulli lugemine oli üsna tülikas. Üks kirjarull oli harilikult tehtud kindlast hulgast üksteise külge liimitud papüüruse või pärgamendi lehtedest, mis moodustasid pika kokkukeeratava riba. Tekst oli kirjutatud veergudesse kirjarulli sisemisele poolele. Et kirjarulli lugeda, tuli see kõigepealt lahti rullida ja siis õige koht üles leida. Pärast lugemist tuli kirjarull jälle kokku keerata (Luuka 4:16–20). Ühe kirjandusteose kirjutamiseks läks sageli tarvis rohkem kui ühte rulli, mis tegi lugemise veelgi tülikamaks. Kuigi kristlased hakkasid alates teisest sajandist eelistama koodeksi vormis tehtud Pühakirja koopiaid, jätkus kirjarullide kasutamine veel sajandeid. Siiski see, et kristlased kasutasid koodekseid, mängis asjatundjate arvates nende laialdases kasutuselevõtmises tähtsat rolli.

Koodeksi eelised on ilmselged: nende mahutavus on suur, neid on mugav käsitseda ning kerge kaasas kanda. Kuigi seda märgati juba koodeksite kasutuselevõtu algusaegadel, oli suuremal osal inimestest ikkagi raske kirjarullidest loobuda. Kummatigi saavutasid koodeksid sajandite jooksul mitmesuguste tegurite tõttu järk-järgult ülekaalu.

Kirjarulliga võrreldes oli koodeks palju ökonoomsem. Koodeksites võis kirjutada mõlemale lehe poolele ning mitu raamatut võis omavahel kokku köita. Mõningate sõnul said koodeksid kristlaste ja õigusteadlaste seas populaarseks peamiselt just seetõttu, et neist võis kergesti teatud lõike üles leida. Kristlastele tuli koodeksite kompaktsus ja käepärasus kasuks kuulutustööl. Peale selle kaitsesid koodeksit kaaned, millest paljud olid valmistatud puust. Seega olid koodeksid kirjarullidest palju vastupidavamad.

Koodeksid olid praktilised ka iseseisva lugemise jaoks. Kolmanda sajandi lõpul olid nimikristlaste seas kasutusel taskuformaadis pärgamendist evangeeliumid. Sellest ajast peale on tervikpiiblist või selle osadest tehtud miljardeid koodeksikujulisi koopiaid.

Tänapäeval on tänu paljudele abivahenditele võimalik Piiblis leiduvale Jumala tarkusele kiiresti ja kergesti ligi pääseda. Piibel on salvestatud nii arvutisse, audiokassettidele kui ka trükitud raamatu lehekülgedele. Ükskõik millisel moel sa ka ei eelistaks Piiblit uurida, tee seda iga päev, et õppida Jumala Sõna armastama (Laul 119:97, 167).

[Allmärkus]

[Pildid lk 15]

Koodeks aitas suuresti kaasa Piibli levikule