Aasta „heal maal”

AASTAL 1908 saadi Jeruusalemmast lääne pool rannikutasandikul paiknenud piiblilinna Geseri asukohast põnev leid: lubjakivitahvlike, mis arvatakse pärinevat 10. sajandist e.m.a. Sellele oli iidses heebrea kirjas talletatud oletatavasti lihtsustatud tabel põllumeheaastast ehk -tsüklist koos vastavate toimingutega. See tahvel on saanud tuntuks kui Geseri kalender.

Tahvlil on kirjas nimi Abija. Paljud, kuigi mitte kõik arheoloogid peavad seda koolipoisi harjutusülesandeks värsi kujul. * Kas tahaksid vaadata põllutööhooaegade vaheldumisele selle muistsel ajal elanud poisi silme läbi? Seda tehes võivad sulle meenuda nii mõnedki piiblisündmused.

Kaks saagikoristuskuud

Selle iidse kalendri kirjapanija alustas üldisest saagikoristusest. Kuigi selles kalendris on saagikoristus kohe loetelu alguses, on siiski mõistetav, et iisraellastele oli saagikoristus põllumajandusaasta olulisima osa tippsündmus ehk lõpetus. Eetanimikuu (hiljem tišri) vastab meie praeguse kalendri septembrile/oktoobrile. Kuna suurem osa saagist oli koristatud, võis see noorele Abijale olla eriti lustlik aeg. Kujutlegem, millise põnevusega aitas ta isal püstitada lehtonni, millest pidi saama üheks nädalaks nende kodu, kui nad rõõmurohkelt tänavad Jehoovat põllusaagi eest! (5. Moosese 16:13–15.)

Umbes sel ajal hakkasid oliivid saama saagiküpseks, nii et Abija pere alustas nende korjamist puuokste raputamisega, tööga, mis oli väikesele Abijale ehk raskevõitu, kuid siiski huvitav pealt vaadata (5. Moosese 24:20). Seejärel korjati oliivid kokku ja viidi need lähima õlipressi juurde, et valmistada õli. Ka võis pere rakendada lihtsamat  õlivalmistusmeetodit – taotud või purustatud oliivid pandi vette ja pinnale tõusnud õli riisuti kokku. Igal juhul oli see väärtuslik vedelik midagi enamat kui lihtsalt toiduaine. Seda kasutati samuti põletusainena lampides ning raviainena muhkude ja haavade puhul, mida ka väike Abija mänguhoos võis saada.

Kaks külvikuud

Kui algasid varajased vihmad, võis Abija tunda mõnu nahka jahutavatest vihmasabinatest. Küllap isa rääkis talle sellest, kui oluline on vihmasadu maale (5. Moosese 11:14). Paakunud muld, mida päike oli kuude kaupa kõrvetanud, muutus nüüd pehmeks ning kündmiskõlbulikuks. Muistne adramees juhtis osavalt ilmselt metallist teraga puuatra, mille ette oli rakendatud veoloom. Mulda küntud vaod pidid olema sirged. Maa oli kallihinnaline, mistõttu iisraellastest põllumehed kasutasid ära ka tillukesed maatükid, kaasa arvatud mäenõlvad. Kuid seal võis neil minna vaja käsivahendeid.

Kui pehmenenud maa oli küntud, võis hakata külvama nisu ja otra. Ongi huvitav, et järgmine sissekanne Geseri kalendris räägib kahest külvikuust. Külvaja võis kanda oma rõivasiilus seemet, mida ta käega laias kaares mulda puistas.

Kaks hilist külvikuud

„Hea maa” kandis pidevalt vilja (5. Moosese 3:25). Detsembris  oli vihmade kõrghooaeg ning maa muutus roheliseks. Käes oli hiline külviaeg, et panna maha kaunviljad, näiteks herned, aga ka muud köögiviljad (Aamos 7:1, 2, UM). Abija nimetas seda oma tahvlil „kevadiseks karjatamiseks” või nagu ütleb teine tõlge, „hiliseks istutamiseks”. See periood andis saagiks rikkalikus valikus köögivilja, millest sai valmistada maitsvaid roogasid.

Kui see jahedavõitu aastaaeg hakkas soojemaks minema, kattus kevadekuulutaja mandlipuu valgete ja roosade õitega. Õitsemine võis alata juba jaanuarikuus, kui ilm oli pisutki soojenenud (Jeremija 1:11, 12).

Linakoristamise kuu

Järgmisena mainib Abija lina. See tuletab meelde episoodi, mis leidis aset sajandeid enne Abija elupäevi Juuda mägedest ida pool. Jeeriko linnas peitis Raahab kaks maakuulajat kuivavate „linavarte alla, mis tal katusele olid laotatud” (Joosua 2:6). Linal oli iisraellaste elus tähtis koht. Kiu eraldamiseks tuli lina kõigepealt lagundada. See protsess kulges pikkamisi kaste toimel, kiiremas tempos aga siis, kui lina pandi tiiki või jõkke ligunema. Eraldunud linakiude kasutati selleks, et valmistada lõuendit, millest tehti purjesid, telke ja rõivaid. Linast valmistati ka lambitahte.

Ühed eitavad ideed, et lina kasvatati veenappuse all kannatanud Geseri piirkonnas. Teised väidavad, et lina kasvatati vaid aasta lõpus. Seepärast arvatakse ka, et Geseri kalendris võis lina olla hoopis kuivsööda sünonüümiks.

Odralõikuse kuu

Igal aastal kevadise pööripäeva aegu võis Abija näha rohelisi odrapäid. Oder ongi põllukultuur, mille ta oma kalendris järgmisena ära märgib. Heebrea keeles vastab sellele ajale aabibikuu, mille tähendus on „rohelised viljapead”, mis ilmselt viitab staadiumile, mil küpsevad viljapead on veel pehmed. Jehoova käskis: „Pane tähele aabibikuud ja pea paasapüha Jehoova, oma Jumala auks” (5. Moosese 16:1). Aabib (hiljem niisan) kattub tänapäeval osaliselt märtsi ja aprilliga. Selle kuu alguse kindlaksmääramisel võis olla odra küpsemisel oma osa. Karaiidi juudid jälgivad isegi tänapäeval seda küpsemist, et määrata kindlaks uue aasta algus. Igal juhul tuli aabibikuu 16. päeval kõigutada  Jehoova ees odra uudsevihku (3. Moosese 23:10, 11).

Enamiku iisraellaste igapäevases elus oli odral ülimalt tähtis koht. Tavapäraselt eelistasid eriti just vaesemad inimesed valmistada leiba odrast, mis oli odavam kui nisu (Hesekiel 4:12).

Saagikogumise ja mõõtmise kuu

Mõeldes end tagasi Abija aega, võime kujutelda, kuidas ta ühel varahommikul märkab, et rasked vihmapilved on hajumas – vihma pole enam tükk aega oodata. Nüüd sõltus „hea maa” taimekasv kastest (1. Moosese 27:28; Sakarja 8:12). Iisraeli põllumeestele oli teada, et paljud põlluviljad, mida koristati aasta kõige päikselisematel kuudel, vajasid kuni nelipühini täpselt tasakaalustatud tuuli. Põhja poolt puhuv külm ja niiske tuul tuli kasuks teraviljade arengule, kuid võis kahjustada õitsvaid viljapuid. Kuum ja kuiv lõunatuul soodustas õite avanemist ja tolmlemist (Õpetussõnad 25:23; Ülemlaul 4:16).

Jehoova, loodusjõudude Isand, on seadnud sisse peenelt häälestatud ökoloogilise süsteemi. Abija päevil oli Iisrael tõepoolest „nisu, odra, viinapuude, viigipuude, granaatõunapuude, õlipuude ja mee maa” (5. Moosese 8:8). Võib-olla oli vanaisa kõnelnud Abijale erakordsest külluseajast kuningas Saalomoni valitsemisperioodil – selgest tõendist Jehoovalt tuleva õnnistuse kohta (1. Kuningate 4:20).

Kalendris on pärast saagikogumise mainimist sõna, mille tähenduseks arvatakse olevat „mõõtmine”. See võib viidata saagi ülemõõtmisele, et oma osa saaksid nii põlluomanik kui tema töölised või et täita ka koormis. Ent on õpetlasi, kes peavad selle heebrea sõna vasteks „pidutsemist” ning näevad selles vihjet nädalatepühale, mis langes siivanikuule (mai/juuni) (2. Moosese 34:22).

Kaks lehenoppimise kuud

Edasi kirjutab Abija kahest viinapuude eest hoolitsemise kuust. Kas ehk aitas temagi harvendada viinapuude lopsakat lehestikku, et päiksekiired saaksid tungida viinamarjadeni? (Jesaja 18:5.) Seejärel jõudis kätte aeg viinamarju noppida, mis kindlasti oli tolle aja lastele rõõmurohke periood. Küll olid esimesed küpsed viinamarjad maitsvad! Arvatavasti oli ta kuulnud sellest, kuidas Mooses  läkitas Tõotatud Maale 12 maakuulajat. Nad jõudsid sinna esimeste viinamarjade küpsemise aegu ja võisid näha, kui hea maa see on. Tookord oli üksainus viinamarjakobar nõnda suur, et seda tuli kahe mehega kanda! (4. Moosese 13:20, 23.)

Suviste puuviljade kuu

Abija kalendri viimane sissekanne räägib suvistest puuviljadest. Muistses Lähis-Idas oli suvi see aeg põllumeheaastas, mil kesksel kohal olid puuviljad. Abija ajast hiljem osutas Jehoova heebrea väljendeid „küps puuvili” ja „lõpp” sõnamänguks põimides sellele, et Iisraeli rahvale, kes on kui „korvitäis küpset puuvilja”, tuleb lõpp (Aamos 8:2). Ustavusetule Iisraelile pidi see tuletama meelde tõika, et käes on lõpp ja Jehoova kohtumõistmise aeg. Kahtlemata kuulusid ka viigimarjad Abija mainitud suviste puuviljade hulka. Suvistest viigimarjadest pressiti kakkusid, mida söödi, või tehti hautist, mida pandi paisete peale (2. Kuningate 20:7).

Geseri kalender ja sina

Noor Abija oli ilmselt kursis oma maa põllumeheeluga. Noil päevil oli maaviljelus iisraellaste hulgas üldlevinud. Kuigi sa ehk ei puutu põllupidamisega otseselt kokku, aitavad Geseri tahvli ülestähendused sul teha piiblilugemise elulähedasemaks ja mõistetavamaks.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 11]

ÜKS VÕIMALIKKE GESERI KALENDRI TÕLKEID:

„Viinamarjade ja oliivide korjamise kuud;

külvikuud;

kevadise karjatamise kuud;

linakitkumise kuu;

odralõikuse kuu;

nisulõikuse ja mõõtmise kuu;

põõsaste ja puude kärpimise kuu;

suviste puuviljade kuu.”

[alla kirjutanud:] Abija *

[Allmärkus]

[Allikaviide]

Archaeological Museum of Istanbul

[Teabegraafika/pildid lk 9]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

NIISAN (AABIB)

märts–aprill

IIJAR (SIIV)

aprill–mai

SIIVAN

mai–juuni

TAMMUS

juuni–juuli

AB

juuli–august

ELUL

august–september

TIŠRI (EETANIM)

september–oktoober

HEŠVAN (BUUL)

oktoober–november

KISLEV

november–detsember

TEEBET

detsember–jaanuar

SEBAT

jaanuar–veebruar

ADAR

veebruar–märts

VEADAR

märts

[Allikaviide]

Põllumees: Garo Nalbandian

[Pilt lk 8]

Väljakaevamised Geseris

[Allikaviide]

© 2003 BiblePlaces.com

[Pildid lk 10]

Mandlipuu

[Pilt lk 10]

Lina

[Allikaviide]

Dr David Darom

[Pilt lk 10]

Oder

[Allikaviide]

U.S. Department of Agriculture