Kas inimesel on surematu hing?

Kas me oleme vaid liha ja veri? Või on meis veel midagi peale nende elementide, millest oleme tehtud? Kas meie praegune elu ongi kõik või elab mingi nähtamatu osa meist edasi ka pärast surma?

EHKKI maailma religioonidel on teispoolsuse kohta palju segadusttekitavaid uskumusi, on enamik neist sama meelt ühes asjas, nimelt, et inimeses on midagi, mis on surematu ning elab edasi pärast surma. Paljud usuvad, et see on hing. Mida usud sina? Kas me oleme osaliselt liha ja osaliselt hing? Mis üldse on hing? Kas inimesel on surematu hing? Väga tähtis on teada selle kohta tõde.

„Nõnda sai inimene elavaks hingeks”

Kas hing on osa inimesest, mis eraldub kehast surma korral ning elab edasi? „Holman Illustrated Bible Dictionary” sõnul „samastatakse hinge sageli inimese endaga”. Näiteks öeldakse kirjakohas 1. Moosese 2:7: „Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks.” Esimene inimene Aadam oli hing.

Ka teised kirjakohad toetavad mõtet, et hing võib käia inimese enda kohta. Näiteks öeldakse Piiblis, et hing teeb tööd (3. Moosese 23:30, P 1938–40). Samuti öeldakse hinge kohta, et see tüdineb, tunneb piina, valab pisaraid, kardab (Kohtumõistjate 16:16; Iiob 19:2; Laul 119:28; Apostlite teod 2:43). Ka piiblitekstis Roomlastel 13:1 on mõeldud hinge all inimest. See tekst kõlab: „Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele.” Ning kirjakohast 1. Peetruse 3:20 võime lugeda: „Noa päevil ... mõned üksikud, see on kaheksa hinge, päästeti läbi vee.” Nendes piiblitekstides ei viita miski sellele, et hing on kehatu olelusvorm, mis jääb pärast inimese surma elama.

 Mida aga öelda loomade ja taimede kohta? Kas ka need on hinged? Vaadelgem, kuidas Piibel kirjeldab loomade loomist. „Vesi kihagu elavaist olendeist [„hingedest”, P 1945],” lausus Jumal. Järgmisel loomispäeval ütles ta: „Maa toogu esile elavad olendid [„hinged”, P 1945] nende liikide järgi, lojused ja roomajad ja metselajad nende liikide järgi” (1. Moosese 1:20, 24). Seega on kõik elavad olendid, nii inimesed kui ka loomad, hinged. Piiblis aga ei viidata taimedele kui hingedele.

Sõna „hing” kasutatakse veel ühes tähenduses. Kirjakohast Iiobi 33:22 võime lugeda: „Nõnda ligineb ta hing hauale ja ta elu sellele, mis toob surma!” Siin kasutatakse sõnu „hing” ja „elu” sünonüümidena, üks selgitab teist. Niisiis võib „hing” tähendada inimese elu. Piibel ütleb Moosese vaenlaste kohta, kes püüdsid teda surmata, et nad ’nõudsid tema hinge’ (2. Moosese 4:19). Ja Jeesuse kohta ütleb Piibel, et Inimese Poeg tuli „teenima ja oma hinge [elu] andma lunaks paljude eest” (Matteuse 20:28).

Piibliline selgitus sõnale „hing” on lihtne ja järjepidev. See võib viidata inimesele või loomale või nende elule. Nagu me edasi lugedes näeme, on selline arusaam kooskõlas Piibli selgitusega selle kohta, mis juhtub hingega surma korral.

„Hing, kes teeb pattu, peab surema!”

Piibel ütleb: „Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hesekiel 18:4). Ahastuses prohvet Eelija „palus oma hinge surema” (1. Kuningate 19:4, P 1938–40). Ka Joona palus, „et ta hing sureks” (Joona 4:8, UM). Kui inimene sureb, sureb ka hing, see pole surematu. Kuna inimene ise ongi hing, siis inimese surres võib öelda, et tema hing suri.

Kuidas aga mõista piiblitekste, kus räägitakse, et hing läks inimesest välja või tuli tema sisse tagasi? Selle kohta, mis juhtus Raaheliga, kui ta sünnitas poja, ütleb Piibel: „Kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga selle isa kutsus teda Benjaminiks” (1. Moosese 35:18). Rääkides lesknaise poja ülesäratamisest ütleb kirjakoht 1. Kuningate  17:22: „Jehoova kuulis Eelija häält [palve kaudu] ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu!” Kas need salmid osutavad sellele, et hing on inimkeha nähtamatu osa, mis võib kehast lahkuda ja sinna naasta?

Tuletagem meelde, et sõna „hing” üks tähendusi on ’elu’. Seega tähendavad sõnad, et Raaheli „hing oli välja minemas”, seda, et tema elu oli lõppemas. Tegelikult tõlgivadki mõned Piiblid fraasi „hing oli välja minemas” järgmiselt: „tema elu oli kustumas” („Knox”) ja „ta hingas viimast korda” („Jerusalem Bible”). Ka lesknaise poja puhul oli elu see, mis temasse tagasi tuli (1. Kuningate 17:23).

Inimene on hing

Niisiis näitab Piibel selgelt, et inimesel pole hinge, vaid ta ise ongi hing. Seetõttu sõltub ka surnute tulevase elu lootus ülesäratamisest. Piibel tõotab: „Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema [Jeesuse] häält ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks” (Johannese 5:28, 29). Lootuse aluseks surnutele on kindel ülesäratamise tõotus, mitte aga õpetus surematust hingest.

Kui tähtis on seega täpselt teada, mida kujutab endast ülestõusmine ning mida see inimkonnale tähendab. Samuti on tähtsad teadmised Jumalast ja Jeesusest, kuna oma palves lausus Jeesus: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Jehoova tunnistajad õpetavad sulle meeleldi Piiblit, nii et võiksid õppida tundma Jumalat, tema Poega ning Jumala tõotusi. Võta nendega ühendust või kirjuta selle ajakirja väljaandjatele.

[Pildid lk 4]

Nad kõik on hinged

[Allikaviide]

Kits: CNPC–Centro Nacional de Pesquisa de Caprinos (Sobral, CE, Brasil)