Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Püsivus kannatustes tuleb meile kasuks

Püsivus kannatustes tuleb meile kasuks

Püsivus kannatustes tuleb meile kasuks

„Me kiidame õndsaks neid, kes on olnud püsivad kannatustes.” (JAKOOBUSE 5:11)

1., 2. Mis näitab, et Jehooval polnud eesmärgiks tuua inimesele kannatusi?

ÜKSKI normaalne inimene ei soovi endale kannatusi, samuti ei soovi Looja Jehoova Jumal inimestele kannatusi. Me võime selles veenduda, kui uurime tema inspireeritud Sõna ja paneme tähele, mis leidis aset pärast mehe ja naise loomist. Esimesena lõi Jumal mehe. „Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks” (1. Moosese 2:7). Aadam oli kehalt ja mõistuselt täiuslik ning ta ei pidanud haigestuma ega surema.

2 Kuidas oli lugu Aadama elutingimustega? „Jehoova Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud. Ja Jehoova Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis armsad olid pealtnäha ja millest hea oli süüa” (1. Moosese 2:8, 9). Aadamal oli tõesti suurepärane kodu. Eedenis polnud kannatusi.

3. Milline tulevik ootas esimest inimpaari ees?

3 Kirjakoht 1. Moosese 2:18 annab meile teada: „Jehoova Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!”” Jehoova lõi Aadamale täiusliku naise, mistõttu neid võis oodata ees õnnelik perekonnaelu (1. Moosese 2:21–23). Edasi teatab Piibel: „Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele”” (1. Moosese 1:28). Esimesel inimpaaril oli oivaline võimalus Eedeni paradiisi laiendada, kuni see oleks lõpuks katnud kogu maakera. Pealegi oleksid nad võinud saada õnnelikke järglasi, kel poleks tulnud taluda kannatusi. Kui tore algus! (1. Moosese 1:31.)

Algavad kannatused

4. Mis on ilmselge, kui vaadelda inimsoo ajalugu?

4 Vaadeldes inimsoo olukorda läbi ajaloo, selgub paraku, et midagi läks tõsiselt viltu. On juhtunud palju halba ning inimperel on tulnud hirmsasti kannatada. Sajandite jooksul on kõik Aadama ja Eeva järglased haigeks jäänud, vanaks saanud ning lõpuks surnud. Õnnelike inimestega täidetud paradiisist on maakeral valitsev olukord küll väga kaugel. Seda iseloomustab tabavalt kirjakoht Roomlastele 8:22: „Kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini.”

5. Kuidas tulid kannatused esivanemate kaudu inimperre?

5 Juba nii kaua eksisteerinud tohututes kannatustes ei saa süüdistada Jehoovat (2. Saamueli 22:31). Osa süüd lasub kindlasti inimestel. „Nad talitavad riivatult ja jõledasti” (Laul 14:1). Kõik, mis meie esivanemad kaasa said, oli hea. Et selline olukord oleks võinud kesta, nõuti Aadamalt ja Eevalt vaid kuulekust Jehoova Jumalale, kuid nemad otsustasid taotleda sõltumatust temast. Kuna meie esivanemad Jehoova hülgasid, ei saanud nad enam olla täiuslikud. Nende seisund hakkas halvenema, kuni nad surid. Meiegi oleme pärinud ebatäiuse (1. Moosese 3:17–19; Roomlastele 5:12).

6. Milline osa oli Saatanal kannatuste esiletulekus?

6 Kõigi kannatuste algusega on seotud ka vaimolend, kellest sai Kurat-Saatan. Talle oli antud vaba tahe, ent ta kasutas seda vääralt ning üritas panna teisi ennast kummardama. Kuid kummardada tohib vaid Jehoovat, mitte tema looduid. Saatan õhutaski Aadamat ja Eevat taotlema sõltumatust Jehoovast, justkui saaksid nad siis „Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” (1. Moosese 3:5).

Õigus valitseda on vaid Jehooval

7. Mida näitavad Jehoova vastu mässamise tagajärjed selgelt?

7 Mässu halvad tagajärjed näitavad selgelt, et vaid Jehooval kui universumi Suveräänil on õigus valitseda ning et ainult tema valitsus on õiglane. Möödunud aastatuhanded on näidanud, et „selle maailma vürstiks” saanud Saatan on kehtestanud kurja, ebaõiglase ja vägivaldse valitsusviisi, mis ei rahulda mitte kedagi (Johannese 12:31). Pikk ja hädaderohke Saatana juhitud inimvalitsus on näidanud ka seda, et inimestel puudub võime valitseda õigluses (Jeremija 10:23). Seega on milline tahes Jehoovast lahti öelnud valitsus määratud läbikukkumisele. Ajalugu tõendab seda ilmselgelt.

8. Mis on Jehoova eesmärk kõigi inimvalitsusvormide suhtes ning kuidas ta selle eesmärgi täide viib?

8 Nüüd, mil Jehoova on lubanud inimestel tuhandeid aastaid katsetada temast sõltumatute valitsustega, on tal täielik õigus kõrvaldada maakeralt kõik sedalaadi valitsusvormid ja asendada need omaenda valitsusega. Selle kohta ütleb prohvetikuulutus: „Nende kuningate [inimvalitsuste] päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi [oma taevase valitsuse Kristuse juhtimisel], mis jääb igavesti hävitamatuks ... See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (Taaniel 2:44). Deemonite ja inimeste valitsemisele tehakse lõpp ning alles jääb vaid Jumala taevane Kuningriik, mis valitseb kogu maakera. Kuningaks on Kristus, kelle kaasvalitsejaiks on 144 000 maa pealt võetud ustavat inimest (Ilmutuse 14:1).

Kannatused tulevad kasuks

9., 10. Kuidas tulid kannatused Jeesusele kasuks?

9 Huvitav on uurida, millise ettevalmistuse on saanud need, kes asuvad taevases Kuningriigis valitsema. Kõigepealt on Kristus Jeesus näidanud, kui hästi ta oma kuningarolli sobib. Täites oma Isa Jehoova „meistertöölisena” (UM) tema tahet, on ta olnud mõõtmatuid aegu tema kõrval (Õpetussõnad 8:22–31). Kui Jehoova laskis Jeesusel maa peale tulla, kuuletus ta heal meelel. Maa peal olles keskendus ta sellele, et kõnelda inimestele Jehoova ülemvalitsusest ja Kuningriigist. Jeesus on meile kõigile väljapaistev eeskuju selles, kuidas olla sellele ülemvalitsusele igati allaheitlik (Matteuse 4:17; 6:9).

10 Jeesus kannatas tagakiusamist ning lõpuks ta surmati. Teenistuse ajal oskas ta panna tähele, kui haletsusväärses seisundis on inimesed kõikjal ta ümber. Kas see tuli talle kasuks, et ta seda nägi ja ka ise kannatama pidi? Jah tuli. Kirjakohas Heebrealastele 5:8 öeldakse: „Ehk ta oligi [Jumala] Poeg, õppis ta sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas.” Maa peal kogetu muutis Jeesuse mõistvamaks ja kaastundlikumaks. Ta sai omal nahal tunda, mis seisundis on inimsugu. Ta oskab kannatajatele kaasa tunda ja sügavamalt mõista enda kui nende päästja rolli. Pangem tähele, kuidas rõhutab seda rolli Paulus Kirjas heebrealastele: „Sellepärast pidi ta kõiges saama vendade sarnaseks, et ta oleks halastaja ja ustav ülempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest selles, milles ta on kannatanud kiusatud olles, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.” „Meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks” (Heebrealastele 2:17, 18; 4:14–16; Matteuse 9:36; 11:28–30).

11. Kuidas on maa peal läbielatu tulevastele kuningatele ja preestritele valitsemisel kasuks?

11 Palju samalaadset võiks öelda 144 000 kohta, kes on maa pealt „ära ostetud”, et nad saaksid olla Kristus Jeesuse kaasvalitsejad taevases Kuningriigis (Ilmutuse 14:4). Kõik nad sündisid maa peale inimestena, kasvasid üles maailmas kesk kannatusi ning kannatasid ka ise. Paljusid kiusati taga ja mõningad isegi tapeti, sest nad jäid Jehoova ees laitmatuks ning tahtsid järgida Jeesust. Nemad ’ei häbenenud tunnistamast Issandat, vaid kannatasid kurja evangeeliumi pärast’ (2. Timoteosele 1:8, P 1997). Maa peal läbielatu on andnud neile suurepärase ettevalmistuse mõista taevas olles inimsoo üle kohut. Nad on õppinud olema inimeste vastu kaastundlikumad, lahkemad ja abivalmimad (Ilmutuse 5:10; 14:2–5; 20:6).

Õnn, mis saab osaks neile, kel on maine lootus

12., 13. Kuidas tulevad kannatused kasuks neile, kel on maine lootus?

12 Kas praegustest kannatustest tuleb midagi head ka neile, kes loodavad elada igavesti paradiislikul maal, kus pole enam haigusi, muret ega surma? Kannatuste põhjustatud valus ja ahastuses pole kindlasti midagi soovimisväärset. Ent kui me sellistes kannatustes vastu peame, süvenevad meis head isikuomadused ja kasvab õnn.

13 Vaadakem, mida ütleb selle kohta Jumala inspireeritud Sõna: „Kuigi te kannataksite õiguse pärast, siis olete ometi õndsad.” „Kui teid solvatakse Kristuse nime pärast, siis te olete õndsad” (1. Peetruse 3:14; 4:14). „Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas” (Matteuse 5:11, 12). „Õnnis see mees, kes ära kannatab kiusatuse; sest kui ta on läbi katsutud, saab ta elukrooni” (Jakoobuse 1:12).

14. Mis mõttes võivad kannatused teha Jehoova teenijaid õnnelikuks?

14 Kindlasti ei ole meid tabavad kannatused need, mis meid õnnelikuks teevad. Õnn ja rahulolu tuleneb teadmisest, et me kannatame seetõttu, et teeme Jehoova tahtmist ja järgime Jeesuse eeskuju. Näiteks esimesel sajandil pandi mõningad apostlid vanglasse ja viidi seejärel juudi ülemkohtu ette, kus nad Jeesus Kristuse kuulutamise pärast hukka mõisteti. Neid piitsutati ning lasti siis lahti. Kuidas nad asjasse suhtusid? Piibel jutustab, et nad „läksid Suurkohtu eest minema, rõõmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast” (Apostlite teod 5:17–41). Nad ei olnud õnnelikud mitte piitsutamise ja selle põhjustatud valu pärast, vaid selle pärast, et nad mõistsid juhtunu põhjust – nad olid jäänud Jehoova ees laitmatuks ja käinud Jeesuse jälgedes (Apostlite teod 16:25; 2. Korintlastele 12:10; 1. Peetruse 4:13).

15. Kuidas võivad praegused kannatused meile tulevikus kasuks osutuda?

15 Kui me suhtume õigesti meile osaks saavasse vastupanusse ja tagakiusamisse, võib see kasvatada meis püsivust. See aitab meil taluda tulevasi kannatusi. Kirjas on: „Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust!” (Jakoobuse 1:2, 3). Samuti ütleb meile kirjakoht Roomlastele 5:3–5: „Me kiitleme ka viletsustest, teades, et viletsus saadab kannatlikkuse, ja kannatlikkus saadab püsivuse ja püsivus lootuse; aga lootus ei jäta häbisse.” Niisiis, mida rohkem me kogeme oma kristliku elutee pärast katsumusi praegu, seda paremini me oleme valmis pidama vastu selle kurja maailma katsumustes tulevikus.

Jehoova tasub

16. Mida sellist teeb Jehoova tulevaste kuningate ja preestrite heaks, mis hüvitab kõik nende kannatused?

16 Ehkki me võime meie kristlikule eluviisile osutatava vastupanu tõttu kannatada ainelist kahju, saame tunda rahulolu teadmisest, et Jehoova hüvitab meie vaeva täielikult. Näiteks mõningatele, kellel oli lootus pääseda taevasse, kirjutas apostel Paulus: „Te olete ... rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja jäädav vara taevas”, sest neid ootas ees valitsemine Jumala Kuningriigis (Heebrealastele 10:34). Võib kujutleda nende rõõmu, kui nad Jehoova ja Kristuse juhtimisel osalevad uues maailmas imepäraste õnnistuste jagamises neile, kes elavad maa peal. Kui paikapidavad on apostel Pauluse sõnad ustavatele kristlastele: „Ma arvan, et selle aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama” (Roomlastele 8:18).

17. Mida teeb Jehoova nende maise lootusega inimeste heaks, kes teda praegu ustavalt teenivad?

17 Samuti tasustab Jehoova tulevikus külluslikult maise lootusega inimesi, kes praegu Jehoova teenimise nimel ehk millestki ilma jäävad või vabatahtlikult loobuvad. Ta annab neile täiusliku, lõputu elu paradiislikul maal. Selles uues maailmas pühib Jehoova ära „kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam” (Ilmutuse 21:4). Milline imeilus tõotus! Mitte miski, millest me Jehoova nimel praeguses maailmas kas omal tahtel või vastu tahtmist ilma jääme, pole võrreldav tulevase imepärase eluga, mille ta annab oma ustavatele teenijatele, kes on püsivad kannatustes.

18. Millise lohutava tõotuse annab Jehoova oma Sõnas?

18 Mitte mingi kannatus, mis meid ees võib oodata, ei saa kuidagi takistada meid nautimast igavest elu Jumala uues maailmas. Uue maailma võrratud elutingimused korvavad kõik kannatused täielikult. Kirjakohas Jesaja 65:17, 18 öeldakse: „Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde, vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast!” Järelikult oli igati kohane, et Jeesuse poolvend Jakoobus kuulutas: „Me kiidame õndsaks neid, kes on olnud püsivad kannatustes” (Jakoobuse 5:11). Jah, kui me oleme praegustes kannatustes ustavalt püsivad, tuleb see meile kasuks nüüd ja tulevikus.

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas said inimestele osaks kannatused?

• Mis kasu võivad kannatused tuua maakera tulevastele valitsejatele ja selle asukatele?

• Miks me võime olla õnnelikud kannatustest hoolimata?

[Küsimused]

[Pilt lk 27]

Meie esivanemaid ootas ees imeline tulevik

[Pilt lk 29]

Kannatuste nägemine valmistas Jeesust olema tulevikus hea Kuningas ja Ülempreester

[Pilt lk 31]

Apostlid rõõmustasid, et „neid oli väärt arvatud kannatama teotust” usu pärast