Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti Taanieli raamatust

„TAANIELI raamat on üks huviäratavamaid Piibli raamatuid,” märgib „Holman Illustrated Bible Dictionary”. „Selle leheküljed on täis ajatuid tõdesid.” Taanieli jutustus algab aastal 618 e.m.a, mil Babüloonia kuningas Nebukadnetsar tuleb Jeruusalemma alla ja asub linna piirama ning viib mõned „Iisraeli lapsed” Babüloni vangi (Taaniel 1:1–3). Nende hulgas on noor Taaniel, kes oli siis tõenäoliselt teismeeas. Raamatu lõpus on Taaniel ikka veel Babülonis. Olles nüüd ligi 100-aastane, saab Taaniel Jumalalt tõotuse: „Puhka ning tõuse oma liisuosaks päevade lõpus!” (Taaniel 12:13.)

Taanieli raamatu esimene osa on kirjutatud kronoloogilises järjestuses ja kolmandas isikus, viimane aga mina-vormis. See Taanieli enda kirjutatud raamat sisaldab prohvetikuulutusi maailmariikide tõusust ja langusest, Messia saabumise ajast ning sündmustest, mis leiavad aset meie päevil. * Eakas prohvet vaatab tagasi ka oma pikale elule ja jutustab sündmustest, mis julgustavad meid jääma Jumala ees laitmatuks. Taanieli sõnum on elav ja vägev (Heebrealastele 4:12).

MIDA SEE KRONOLOOGILINE JUTUSTUS MEILE ÕPETAB?

(Taaniel 1:1–6:29)

On aasta 617 e.m.a. Taaniel ja tema kolm sõpra Sadrak, Meesak ja Abednego on Babüloonia õukonnas, kus need noored jäävad kolmeaastase väljaõppe jooksul Jumala ees laitmatuks. Umbes kaheksa aastat hiljem näeb kuningas Nebukadnetsar mõistatusliku unenäo. Taaniel teeb unenäo teatavaks ja seejärel selgitab selle tähenduse. Kuningas tunnistab, et Jehoova on „jumalate Jumal ja kuningate Issand ning saladuste paljastaja” (Taaniel 2:47). Peatselt aga Nebukadnetsar ilmselt unustab selle juhtumi. Kui Taanieli kolm sõpra keelduvad hiigelkuju ees kummardamast, laseb kuningas heita nad tulisesse ahju. Tõeline Jumal päästab need kolm meest ja Nebukadnetsar on sunnitud tunnistama, et „ei ole muud jumalat, kes suudaks nõnda päästa” (Taaniel 3:29).

Nebukadnetsar näeb veel ühe tähendusrikka unenäo. Ta näeb tohutut puud, mis raiutakse maha ja mille kasvu takistatakse. Taaniel annab teada unenäo tähenduse. See täitub osaliselt siis, kui Nebukadnetsar muutub hullumeelseks ja hiljem sellest taastub. Aastakümneid hiljem korraldab kuningas Belsassar suure peo oma suurnikele  ja kasutab lugupidamatult Jehoova templist toodud nõusid. Selsamal ööl Belsassar tapetakse ja meedlane Daarjaves saab kuningriigi endale (Taaniel 5:30; 6:1). Daarjavese päevil, kui Taanielil on aastaid üle 90, saab eakast prohvetist kiivate ametikandjate mõrvasepitsuste märklaud. Kuid Jehoova päästab ta „lõukoerte küüsist” (Taaniel 6:28).

Vastused piiblilistele küsimustele:

1:11–15 – Kas nelja Juuda noore hea väljanägemise põhjuseks oli taimetoidu söömine? Seda mitte. Ükski toiduvalik ei põhjusta vaid kümne päevaga selliseid muutusi. Nende noorte heebrealaste välimus muutus tänu Jehoovale, kes õnnistas neid selle eest, et nad teda usaldasid (Õpetussõnad 10:22).

2:1 – Millal nägi Nebukadnetsar unenäo suurest kujust? Jutustuses on kirjas, et see oli „Nebukadnetsari teisel valitsuseaastal”. Ta sai kuningaks aastal 624 e.m.a. Teine valitsusaasta algas seega aastal 623 e.m.a – aastaid enne seda, kui ta vallutas Juuda. Sel ajal polnud Taaniel veel Babülonis, et ta oleks saanud unenägu seletada. „Teist valitsuseaastat” hakati ilmselt lugema aastast 607 e.m.a, mil Babüloonia kuningas hävitas Jeruusalemma ja sai maailmavalitsejaks.

2:32, 39 – Mis mõttes oli hõbedast kuningriik „väiksem” kui kullast pea ning vasest kuningriik „väiksem” kui hõbedane? Kuju hõbedast osa kujutas Meedia-Pärsia impeeriumi ning oli „väiksem” kui kullast pea Babüloonia selles mõttes, et ei vallutanud Juudat. Järgmine maailmariik oli Kreeka, mida kujutas kuju vaskne osa. Kreeka oli „väiksem” kui Meedia-Pärsia, nii nagu vask jääb alla hõbedale. Kuigi Kreeka impeerium laius tohutul alal, polnud sel au vabastada Jumala rahvast pagendusest, nagu tegi Meedia-Pärsia.

4:5, 6 – Kas Taanielist sai ennustaja ehk nõid-preester? Ei. Väljend „ennustajate ülem” viitab lihtsalt Taanieli positsioonile, kuna ta oli „ülemeestseisja kõigile Paabeli tarkadele” (Taaniel 2:48).

4:7, 8, 17–19 – Mida kujutas või tähendas Nebukadnetsari unenäos suur puu? See puu kujutas algselt Nebukadnetsarit kui maailmavalitsejat. Kuna aga tema valitsus ulatus „kogu maa ääreni”, peab see puu tähendama midagi veel suurejoonelisemat. Taanieli 4:14 seostab selle unenäo „Kõigekõrgema” valitsemisega inimkonna üle. Seega sümboliseerib puu ka Jehoova kõikehõlmavat ülemvõimu ja eriti just maa suhtes. Seepärast täitus unenägu kaks korda: seoses Nebukadnetsari valitsemise ja seoses Jehoova ülemvõimuga.

4:13, 20, 22, 29, 30 – Kui pikk oli „seitse aega”? Muutused, mis leidsid aset kuningas Nebukadnetsari välimuses, eeldasid, et „seitse aega” on pikemad kui seitse sõnasõnalist päeva. Tema puhul tähendasid need ajad seitset 360-päevalist aastat ehk 2520 päeva. Suurema täitumisena tähendab „seitse aega” 2520 aastat (Hesekiel 4:6, 7). Need algasid Jeruusalemma hävitamisega aastal 607 e.m.a ja lõppesid Jeesuse  troonile seadmisega taevaseks Kuningaks aastal 1914 m.a.j (Luuka 21:24).

6:7–11 – Kuna Jehoova poole palvetamiseks pole vaja mingit erilist kohta ega asendit, siis kas poleks Taanielist olnud targem 30 päeva salaja palvetada? See, et Taaniel palvetas kolm korda päevas, oli kõigile teada. Sel põhjusel tulidki vandenõulased lagedale ideega anda välja määrus, mis piiraks palvetamist. Kui Taaniel oleks mingilgi määral muutnud oma igapäevast palvetamistava, võinuks see teistele paista kompromissina ja oleks osutanud sellele, et ta polegi Jehoovale jagamatult andunud.

Õpetus meile:

1:3–8. Taanieli ja tema kaaslaste otsustavus jääda Jehoovale ustavaks rõhutab seda, milline väärtus oli nende vanemate antud kasvatusel. Kui jumalakartlikud lapsevanemad seavad vaimsed asjad oma elus esikohale ja õpetavad oma järglastele sedasama, suudavad nende lapsed tõenäoliselt seista vastu mistahes katsumustele ja survele, mis neil koolis või mujal võib ette tulla.

1:10–12. Taaniel mõistis, miks „kammerteenrite ülem” kartis kuningat, ega käinud talle peale. Hiljem pöördus aga Taaniel „ülevaataja” poole, kelle positsioon võimaldas ilmselt järeleandmisi teha. Keerulises olukorras peaksime tegutsema samasuguse mõistlikkuse, arusaamise ja tarkusega.

2:29, 30. Nagu Taaniel, nii peaksime ka meie andma kogu au Jehoovale mistahes teadmiste, omaduste ja võimete eest, mis me tänu vaimsele haridusprogrammile oleme saanud.

3:16–18. On ebatõenäoline, et kolm heebrealast oleksid tegutsenud nii kindla veendumusega, kui nad oleksid varem teinud kompromissi oma toiduvaliku osas. Ka meie peaksime püüdma olla „ustavad kõigis asjus” (1. Timoteosele 3:11).

4:21–24. Kuningriigi sõnumi kuulutamine, mis hõlmab Jumala hukkamõistvaid kohtuotsuseid, nõuab samasugust usku ja vaprust, nagu ilmutas Taaniel, kui ta tegi teatavaks, mis tabab Nebukadnetsarit ja mida kuningas peaks tegema, et ta „õnn võiks kesta”.

5:30; 6:1. „Pilkelaul Paabeli kuningast” läks täide (Jesaja 14:3, 4, 12–15). Kurat-Saatanat, kelle kõrkus sarnaneb Babüloonia dünastia omaga, ootab samuti häbiväärne lõpp (Taaniel 4:27; 5:2–4, 23).

MIDA ANNAVAD TEADA TAANIELI NÄGEMUSED?

(Taaniel 7:1–12:13)

Aastal 553 e.m.a, kui Taaniel sai esimese nägemusliku unenäo, oli tal vanust rohkem kui 70 aastat. Taaniel näeb nelja tohutut metsalist, kes kujutavad maailmariikide järjestikust tõusu tema päevist kuni meie päevini. Nägemuses taevasest vaatepildist nägi ta „kedagi, kes oli Inimesepoja sarnane”, kellele anti „igavene valitsus” (Taaniel 7:13, 14). Kaks aastat hiljem näeb Taaniel nägemust Meedia-Pärsiast, Kreekast ja isikust, kellest saab ’jultunud näoga kuningas’ (Taaniel 8:23).

Nüüd on aasta 539 e.m.a. Babülon on langenud ja meedlane Daarjaves on hakanud valitsema kaldealaste kuningriigi üle. Taaniel palvetab Jehoova poole oma kodumaa taastamise pärast. Kui Taaniel palvetab, saadab Jehoova ingel Gabrieli teda „targaks tegema” seoses Messia tulekuga (Taaniel 9:20–25). Kätte jõuavad aastad 536/535 e.m.a. Iisraellaste jääk on naasnud Jeruusalemma. Kuid templi ehitustöödele osutatakse vastupanu. See teeb Taanieli kurvaks. Ta palvetab tungivalt selles asjus ja Jehoova saadab ühe kõrge positsiooniga ingli Taanieli juurde. Pärast Taanieli kinnitamist ja julgustamist annab ingel teada  prohvetikuulutuse põhja ja lõuna kuninga vahelisest võimuvõitlusest. Konflikt kahe kuninga vahel kestab Aleksander Suure kuningriigi jagunemisest tema nelja väepealiku vahel kuni ajani, mil „tõuseb Miikael”, suur vürst (Taaniel 12:1).

Vastused piiblilistele küsimustele:

8:9 – Mida kujutab „ilus maa”? Sel juhtumil kujutab „ilus maa” võitud kristlaste maapealset olukorda Inglise-Ameerika suurvõimu ajal.

8:25 – Kes on „vürstide vürst”? Heebrea sõna sar, mis on tõlgitud „vürst”, tähendab peamiselt „ülemat” või „pealikku”. Tiitel „vürstide vürst” käib vaid Jehoova Jumala kohta, kes on kõigi inglitest vürstide, sealhulgas „Miikaeli, ühe peaingli” ülem (Taaniel 10:13).

9:21 – Miks viitab Taaniel ingel Gabrielile kui „mehele”? Sellepärast, et Gabriel tuli tema juurde inimese kujul, nagu ta oli ilmunud Taanielile ka ühes varasemas nägemuses (Taaniel 8:15–17).

9:27 – Mis lepingut pidi ’hoitama jõus paljude jaoks’ (UM) kuni 70 aastanädala lõpuni ehk aastani 36 m.a.j? Seaduseleping kõrvaldati aastal 33 m.a.j, kui Jeesus hukati. Kuid hoides Aabrahami lepingut sünnipärase Iisraeli jaoks jõus kuni aastani 36 m.a.j, pikendas Jehoova seda aega erilise soosinguna juutidele, sest nad olid Aabrahami järeltulijad. „Jumala Iisraeli” jaoks jäi Aabrahamiga tehtud leping jõusse (Galaatlastele 3:7–9, 14–18, 29; 6:16).

Õpetus meile:

9:1–23; 10:11. Kuna Taaniel oli alandlik, jumalakartlik, innukas ja palvetas püsivalt, oli ta „armastusväärne”. Samuti aitasid need omadused jääda tal elu lõpuni Jumalale ustavaks. Järgigem otsustavalt Taanieli eeskuju.

9:17–19. Isegi kui palvetame Jumala tulevase uue maailma pärast, kus „õigus elab”, peaks meie peamiseks mureks olema Jehoova nime pühitsemine ja tema ülemvõimu õigeksmõistmine, mitte meie endi kannatused ja probleemid (2. Peetruse 3:13).

10:9–11, 18, 19. Nii nagu ingel, kes tuli Taanieli juurde, peaksime meiegi julgustama ja kinnitama üksteist, pakkudes abistavat kätt ja lohutussõnu.

12:3. Viimseil päevil „paistavad mõistlikud” – võitud kristlased – „otsekui taevatähed” ning „saadavad paljusid õiguse teele”, sealhulgas „suurt hulka rahvast” ja „teisi lambaid” (Filiplastele 2:15; Ilmutuse 7:9; Johannese 10:16). Võitud paistavad kõige otsesemalt „otsekui taevatähed” Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal, kui nad võimaldavad koos temaga Jumalale kuulekatel inimestel maa peal lunastusohvrist täit kasu saada. „Teised lambad” hoiavad ustavalt võitute poole, toetades neid kogu südamest igal moel.

Jehoova „õnnistab neid, kes kardavad” teda

Mida õpetab Taanieli raamat meile Jumala kohta, keda me teenime? Mõelgem selle raamatu prohvetikuulutustele – neile, mis on juba täitunud, ja neile, mis veel täituvad. Kui elavalt kirjeldavad need Jehoovat kui oma sõna täideviijat! (Jesaja 55:11.)

Mida näitab Taanieli raamatu jutustav osa meie Jumala kohta? Neli heebrea noort, kes keeldusid sulandumast Babüloonia õukonnaellu, said „tarkust ja taipu” (Taaniel 1:17). Tõeline Jumal saatis oma ingli ja päästis Sadraki, Meesaki ja Abednego tulisest ahjust. Taaniel päästeti lõvide august. Jehoova on „nende abi ja nende kilp”, kes tema peale loodavad, ning „ta õnnistab neid, kes kardavad” teda (Laul 115:9, 13).

[Allmärkus]

[Pilt lk 18]

Miks oli Taaniel „armastusväärne”?