Teie Isa halastab teile

„Halastage teistele, nõnda nagu teie taevane Isa teile halastab!” (LUUKA 6:36, rahvusvaheline piibliselts, 1995)

1., 2. Kuidas ilmneb Jeesuse sõnadest kirjatundjatele ja variseridele ning oma järelkäijatele, et halastus on ihaldusväärne omadus?

MOOSESE vahendusel antud käsuseaduses oli umbes 600 seadusesätet ja korraldust. Ehkki Moosese käsuseaduse sätete täitmine oli nõutav, oli samuti ülimalt tähtis olla halastav. Mõelgem sellele, mida lausus Jeesus variseridele, kes inimestele ei halastanud. Ta noomis neid kahel korral, tuues välja Jumala tahteavalduse: „Ma tahan halastust ja mitte ohvrit” (Matteuse 9:10–13; 12:1–7; Hoosea 6:6). Oma teenistusaja lõpupoole lausus Jeesus: „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ja jätate kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse!” (Matteuse 23:23).

² Kahtlemata pidas Jeesus halastust ülimalt väärtuslikuks omaduseks. Ta ütles oma järelkäijatele: „Halastage teistele, nõnda nagu teie taevane Isa teile halastab!” (Luuka 6:36, rahvusvaheline piibliselts, 1995). Selles vallas ’Jumalat enestele eeskujuks võttes’ on meil aga tarvis teada, mis on tõeline halastus (Efeslastele 5:1). Pealegi ajendab mõistmine, kui kasulik on halastus, meid seda omadust oma elus veelgi enam ilmutama.

Halastus hädasolijate vastu

3. Miks meil tuleks Jehoovalt õppida seda, mis on tõeline halastus?

³ Laulik ütles: „Armuline ja halastaja on Jehoova, pika meelega ja suur heldusest! Hea on Jehoova kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude!” (Laul 145:8, 9). Jehoova on „halastuse Isa ja kõige troosti Jumal” (2. Korintlastele 1:3). Halastus ilmneb teiste vastu kaastundlikkust osutades. See on Jumala isiksuse oluline külg. Tema eeskujust ja õpetustest saame õppida, mis on tõeline halastus.

4. Mida õpetab kirjakoht Jesaja 49:15 meile halastuse kohta?

⁴ Kirjakohas Jesaja 49:15 on toodud ära Jehoova ütlus: „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale?” Seda Jehoovat halastusele ajendavat emotsiooni võiks võrrelda südamesoojusega, mida tunneb tavapäraselt ema oma väikese lapse vastu. Laps võib olla näljane või vajada muud  hoolt. Ajendatuna kaastundest või osavõtlikkusest lapse vastu, hoolitseb ema oma maimukese vajaduste eest. Just sellised õrnad tunded on Jehooval nende vastu, kellele ta halastab.

5. Kuidas osutus Jehoova suhetes Iisraeliga „rikkaks halastusest”?

⁵ Üks asi on kaasa tunda, kuid hoopis teine asi on selle alusel hädasolijate kasuks tegutseda. Mõelgem, mida tegi Jehoova, kui tema teenijad umbes 3500 aastat tagasi Egiptuses orjuses olid. Ta ütles Moosesele: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab” (2. Moosese 3:7, 8). Ligikaudu 500 aastat hiljem, kui iisraellased olid Egiptusest vabastatud, tuletas Jehoova neile meelde: „Mina tõin Iisraeli Egiptusest ära ja päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi kuningriikide käest, kes teid rõhusid” (1. Saamueli 10:18). Kuna iisraellased kaldusid Jumala õigusnormidest kõrvale, sattusid nad sageli äärmisse kitsikusse. Ent Jehoova tundis neile kaasa ning tuli korduvalt appi (Kohtumõistjate 2:11–16; 2. Ajaraamat 36:15). See näitab selgelt, kuidas armastav Jumal tegutseb nende suhtes, kes on hädas, ohtlikus olukorras või muidu raskustes. Jehoova on „rikas halastusest” (Efeslastele 2:4).

6. Kuidas jäljendas Jeesus Kristus halastust osutades oma Isa?

⁶ Maa peal olles jäljendas Jeesus Kristus halastust osutades täiuslikult oma Isa. Mida tegi Jeesus, kui kaks pimedat meest teda härdalt palusid: „Issand, Taaveti Poeg, halasta meie peale!”? Nad anusid, et Jeesus neile ime läbi nägemise tagasi annaks. Seda Jeesus tegigi, ent ta ei sooritanud imetegu, ilma et poleks neile kaasa tundnud. „Jeesusel hakkas hale meel,” ütleb Piibel, „ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid jälle” (Matteuse 20:30–34). Kaastundest ajendatuna sooritas Jeesus palju imetegusid, mis tõid kergendust pimedatele, deemonitest vaevatutele, pidalitõbistele ning tõve küüsis lastele ja nende vanematele (Matteuse 9:27; 15:22; 17:15; Markuse 5:18, 19; Luuka 17:12, 13).

7. Mida saab Jehoova Jumala ja tema Poja näitel õppida halastuse kohta?

⁷ Jehoova Jumala ja Jeesus Kristuse näitel võime mõista, et halastusel on kaks aspekti: kaastunne, osavõtlikkus või haletsus hädasolija vastu ja talle kergendust toov tegutsemine. Olla halastav eeldab mõlema aspekti rakendamist. Pühakirjas tähendab halastamine üldjuhul lahket tegutsemist hädasolijate kasuks. Ent kuidas osutatakse halastust õiguslikes küsimustes? Kas selle hulka kuulub ka hoidumine tegutsemast, näiteks loobumine karistamast?

Halastus patustajate vastu

8., 9. Mida tähendas Taavetile osutatud halastus, kui ta oli Batsebaga patustanud?

⁸ Vaadelgem, mis juhtus, kui prohvet Naatan seadis Iisraeli muistse kuninga Taaveti vastamisi faktiga abielurikkumisest Batsebaga. Oma pattu kahetsev Taavet palvetas: „Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda! Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust! Sest ma tunnen oma üleastumisi ja mu patt on alati mu ees! Sinu vastu ükspäinis olen ma pattu teinud, ja olen teinud  seda, mis on paha sinu silmis” (Laul 51:3–6).

⁹ Taavet tundis sügavat kahetsust. Jehoova andestas talle patu ning langetas temale ja Batsebale teenitust kergema kohtuotsuse. Moosese käsuseaduse kohaselt oleks nii Taavet kui Batseba pidanud surmatama (5. Moosese 22:22). Ehkki nad kõigist oma patu tagajärgedest ei pääsenud, jäid nad siiski ellu (2. Saamueli 12:13). Jumala halastus tähendab ka üleastumiste andestamist. Siiski ei jäta ta karistamata, kui vaja.

10. Miks me ei tohiks Jumala armu kuritarvitada, olgugi et ta on kohut mõistes halastav?

¹⁰ Kuna „ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma” ning „patu palk on surm”, on kõik inimesed surma väärt (Roomlastele 5:12; 6:23). Kui tänulikud me võime olla, et Jehoova on kohut mõistes halastav! Ent me peame olema hoolsad, et me Jumala armu ei kuritarvitaks. „Kõik [Jehoova] teed on õiged,” ütleb kirjakoht 5. Moosese 32:4. Halastust osutades ei jäta Jumal oma täiuslikke õigusnorme kõrvale.

11. Millest ilmneb, et Jehoova pidas Taaveti puhul kohaselt kinni õigusest, kui too oli Batsebaga patustanud?

¹¹ Enne kui Taaveti ja Batseba surmaotsus võidi asendada kergema karistusega, pidi neile nende patt andestatama. Iisraeli kohtumõistjatel polnud voli seda teha. Kui kohtuasi oleks antud nende kätte, poleks neil jäänud üle muud võimalust kui surmaotsus välja kuulutada. Seda nõudis käsuseadus. Ent lähtudes Taavetiga sõlmitud lepingust, tahtis Jehoova näha, kas on alust Taaveti patt andestada (2. Saamueli 7:12–16). Seepärast otsustas Jehoova Jumal, „kõige maailma kohtumõistja”, kes ’katsub südame läbi’, ise asjaga tegeleda (1. Moosese 18:25; 1. Ajaraamat 29:17). Jumal võis näha, mis on Taavetil südames, hinnata tema kahetsuse siirust ja andestada.

12. Kuidas saavad patused inimesed Jumala halastuse osaliseks?

¹² See, et Jehoova halastab meie peale, võimaldades meil pääseda päritud patust tulenevast karistusest, on kooskõlas tema õigusega. Et oleks võimalik patt andeks anda, rikkumata õigusenõudeid, korraldas Jehoova oma Poja Jeesus Kristuse lunastusohvri toomise, mis on suurim eales osutatud halastuse väljendus (Matteuse 20:28; Roomlastele 6:22, 23). Selleks, et võiksime saada Jumala halastuse  osaliseks, mis päästab meid päritud patust tulenevast karistusest, peame uskuma Pojasse (Johannese 3:16, 36).

Jumala halastus ja õigus

13., 14. Kas Jumala halastus leevendab tema õigust? Selgita.

¹³ Kas võib öelda, et Jehoova halastus mingil moel kahjustab tema õigust, ehkki see ei lähe õigusenõuetega vastuollu? Kas halastus kuidagi mahendab Jumala õigust? Ei, sugugi mitte.

¹⁴ Jehoova ütles iisraellastele prohvet Hoosea vahendusel: „Ma kihlan sind enesele igaveseks ajaks; ma kihlan sind enesele õiguse ja kohtu pärast, armastuse ja halastuse pärast!” (Hoosea 2:21). Neist sõnadest ilmneb selgelt, et Jehoova osutab halastust alati kooskõlas oma teiste omadustega, sealhulgas õigusega. „Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, ... kes ... annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata” (2. Moosese 34:6, 7). Jehoova on nii halastuse kui õiguse Jumal. Piibel ütleb tema kohta: „Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged!” (5. Moosese 32:4). Jumala õigus, nagu ka tema halastus, on täiuslik. Kumbki omadus pole teisest ülem, ka pole tarvis rakendada ühte teisele vastukaaluks. Selle asemel on ühe omaduse toime teisega täielikus harmoonias.

15., 16. a) Millest ilmneb, et Jumala õigus ei ole karm? b) Milles võivad Jehoova kummardajad kindlad olla, kui ta viib täide kohtuotsuse selle kurja maailma üle?

¹⁵ Jehoova õigus ei ole karm. Reeglina viitab õigus seaduslikkusele ning tavapäraselt eeldab õigusemõistmine seaduserikkujatele väljateenitud karistuse määramist. Ent Jumala õigus võib hõlmata ka päästet neile, kes on selle väärilised. Kui näiteks Soodoma ja Gomorra kurjad inimesed hävitati, siis patriarh Lott koos oma kahe tütrega pääses (1. Moosese 19:12–26).

¹⁶ Me saame olla kindlad selles, et kui Jehoova viib täide kohtuotsuse praeguse kurja maailma üle, pääseb tema tõelistest kummardajatest koosnev „suur hulk rahvast”, kes on „oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres”. Nõnda on nemad need, kes „tulevad suurest viletsusest” (Ilmutuse 7:9–14).

Miks olla halastav?

17. Mis on peapõhjus olla halastav?

¹⁷ Jehoova ja Jeesus Kristuse eeskujust saame tõepoolest õppida, mis on ehtne halastus. Kirjakohas Õpetussõnad 19:17 tuuakse ära peapõhjus, miks olla halastav: „Kes halastab kehva peale, laenab Jehoovale ja tema tasub talle ta heateo!” Jehooval on hea meel, kui me jäljendame teda ja tema  Poega, olles üksteise vastu halastavad (1. Korintlastele 11:1). Halastus ergutab halastusele, nii et kui me oleme teiste vastu halastavad, ollakse seda ka meie vastu (Luuka 6:38).

18. Miks me peaksime püüdma olla halastavad?

¹⁸ Halastus on paljude heade omaduste sulam. Sellega liitub heasoovlikkus, armastus, lahkus ja headus. Halastavalt tegutsema ajendab õrn kaastunne või sümpaatia. Kuna Jehoova Jumala halastus ei ole vastuolus tema õigusega, on ta pikaldane vihale ja kannatlik, andes üleastujatele meeleparanduseks piisavalt aega (2. Peetruse 3:9, 10). Seega seondub halastus kannatlikkuse ja pikameelsusega. Olles soovimisväärsete loomujoonte, sealhulgas Jumala vaimu vilja erisuguste aspektide kombinatsioon, on just halastusest ajendatud teod selleks raamistikuks, mis võimaldab neid loomujooni arendada (Galaatlastele 5:22, 23). Kui tähtis on meil püüda olla halastavad!

„Õndsad on halastajad”

19., 20. Mil kombel võidurõõmutseb halastus kohtu üle?

¹⁹ Jünger Jakoobus ütleb, miks peaks halastusel olema meie elus tähtis koht: „Halastus võib võidurõõmutseda kohtu üle!” (Jakoobuse 2:13b). Siin räägib Jakoobus halastusest, mida Jehoova teenija osutab teistele. See võidutseb kohtu üle selles mõttes, et kui inimesel tuleb aeg enda kohta Jehoova Jumalale aru anda, võtab Jehoova arvesse inimese osutatud halastuse ning andestab talle oma Poja lunastusohvri alusel (Roomlastele 14:12). Ei ole kahtlustki, et Batsebaga patustanud Taavetile osutatud halastuse üheks põhjuseks oli see, et tema ise halastas teistele. (1. Saamueli 24:5–8). Seevastu „kohus on halastuseta sellele, kes ei ole osutanud halastust” (Jakoobuse 2:13a). Pole siis ime, et halastamatud on loetletud nende seas, keda Jumal arvab olevat „surma väärt”! (Roomlastele 1:31, 32.)

²⁰ Jeesus ütles mäejutluses: „Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse” (Matteuse 5:7, P 1997). Toodud sõnad näitavad jõuliselt, et need, kes taotlevad Jumala halastust, peavad ise teistele halastama. Järgnev artikkel käsitleb seda, kuidas me saame olla oma igapäevaelus halastavad.

Mida sa õppisid?

• Mis on halastus?

• Mil moel ilmneb halastus?

• Kuidas on Jehoova nii halastuse kui õiguse Jumal?

• Miks me peaksime olema halastavad?

[Küsimused]

[Pilt lk 21]

Jehoova õrnatundelisust hädasolijate vastu võib võrrelda ema tunnetega oma beebi vastu

[Pilt lk 23]

Mida õpetavad Jeesuse imeteod meile halastuse kohta?

[Pilt lk 24]

Kas Jehoova astus üle oma õigusest, kui ta halastas Taavetile?

[Pilt lk 25]

Jumala halastus patuste inimeste vastu on kooskõlas tema õigusega