Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Pööra tähelepanu oma õpetamiskunstile

Pööra tähelepanu oma õpetamiskunstile

Pööra tähelepanu oma õpetamiskunstile

„Kuuluta sõna, ... noomi, hoiata, manitse kõige pika meelega ja õpetamisega.” (2. TIM. 4:2)

1. Millise ülesande andis Jeesus oma jüngritele, ja milles ta jättis eeskuju?

KUIGI oma maise teenistuse ajal tervendas Jeesus ime läbi inimesi, ei olnud ta tuntud mitte tervendaja või imetegijana, vaid eelkõige õpetajana (Mark. 12:19; 13:1). Jeesus pidas kõige tähtsamaks kuulutada Jumala Kuningriigi head sõnumit ja sama suhtumine on tema järelkäijatel tänapäeval. Kristlastel on ülesanne jätkata jüngriteks tegemise tööd, õpetades inimesi pidama kõike, mida Jeesus on käskinud (Matt. 28:19, 20).

2. Mida on meil vaja teha, et täita meile antud ülesannet kuulutada?

2 Et täita ülesannet teha inimesi jüngriteks, tuleb meil oma õpetamisoskust pidevalt parandada. Apostel Paulus rõhutas, kui tähtis see oskus on, kirjutades oma kuulutustöökaaslasele Timoteosele: „Pane tähele iseennast ja õpetust; püsi kindlasti selles; sest kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad” (1. Tim. 4:16). Paulus ei pidanud siin silmas lihtsalt teadmiste edasiandmist. Tõhus kristlik jumalateenija puudutab inimese südant ja ajendab teda tegema oma elus muudatusi. See on kunst. Kuidas siis arendada „õpetamiskunsti” (UM), kui jagame head sõnumit Jumala Kuningriigist? (2. Tim. 4:2.)

Õpetamiskunsti arendamine

3., 4. a) Kuidas arendada õpetamiskunsti? b) Kuidas aitab teokraatlik teenistuskool meil saada tõhusateks õpetajateks?

3 Ühe sõnaraamatu järgi on kunst „oskus, mis omandatakse õppimise, harjutamise või vaatlemise teel”. Meil on vaja pöörata tähelepanu kõigile kolmele aspektile, et saada hea sõnumi tõhusateks õpetajateks. Käsitletavast teemast võime õigesti aru saada vaid sel juhul, kui uurime seda palvemeeles. (Loe Laul 119:27, 34.) Jälgides tõhusate jumalateenijate õpetamist, võime õppida nende meetoditest ja neid jäljendada. Ja kui me püüame korrapäraselt rakendada õpitut ellu, aitab see meil oma võimeid lihvida (Luuka 6:40; 1. Tim. 4:13–15).

4 Jehoova on meie Suurim Õpetaja. Oma organisatsiooni nähtava osa kaudu pakub ta maistele teenijatele juhatust, kuidas täita ülesannet kuulutada (Jes. 30:20, 21). Sel eesmärgil peetakse kõigis kogudustes iga nädal teokraatlikku teenistuskooli, mis on just mõeldud selleks, et aidata kooli astunutel saada Jumala Kuningriigi tõhusateks kuulutajateks. Kooli peamiseks õpikuks on Piibel. Jehoova inspireeritud Sõna ütleb meile, mida õpetada. Lisaks näitab see, millised õpetamismeetodid on tõhusad ja kohased. Teokraatlik teenistuskool tuletab meile korrapäraselt meelde, et me oleme paremad õpetajad, kui õpetame Jumala Sõna alusel, esitame oskuslikult küsimusi, õpetame lihtsalt ja oleme inimestest siiralt huvitatud. Uurigem kõigepealt igat punkti eraldi ja siis arutagem, kuidas puudutada õpilase südant.

Õpeta Jumala Sõna alusel

5. Mille alusel me peaksime õpetama ja miks?

5 Jeesus, kes oli suurim õpetaja inimeste seas, õpetas Pühakirja aluseks võttes (Matt. 21:13; Joh. 6:45; 8:17). Ta ei rääkinud mitte enda nimel, vaid selle nimel, kes teda oli läkitanud (Joh. 7:16–18). Meie järgime tema eeskuju. Niisiis peaks see, mida me räägime kas ukselt uksele töös või kodustel piibliuurimistel, tuginema Jumala Sõna autoriteedile (2. Tim. 3:16, 17). Ükskõik kui targalt me ka ei arutleks, ei ole see iial võrdne inspireeritud Pühakirja mõju ja väega. Piiblil on autoriteet. Millist mõtet me püüamegi õpilasele selgeks teha, on parimaks meetodiks see, kui ta ise loeb, mida Pühakiri selle kohta ütleb. (Loe Heebrealastele 4:12.)

6. Mida saab õpetaja teha selleks, et õpilane saaks käsitletavast materjalist aru?

6 See muidugi ei tähenda, et kristlikul õpetajal pole üldse vaja piibliuurimiseks ette valmistada. Vastupidi, tal tuleks hoolikalt läbi mõelda, milliseid viidatud kirjakohti võiks kas tema ise või õpilane uurimise ajal Piiblist lugeda. Üldjuhul on hea ette lugeda need kirjakohad, mis toovad välja meie uskumuste piiblilise aluse. Oluline on ka aidata õpilasel saada aru igast piiblikohast, mida ta loeb (1. Kor. 14:8, 9).

Esita oskuslikke küsimusi

7. Miks on küsimuste esitamine hea õpetusmeetod?

7 Õpetaja oskuslikud küsimused panevad õpilase mõtlema ja puudutavad tema südant. Selle asemel et ise piiblitekste selgitada, palu õpilasel seda teha. Mõnikord on vaja üht või mitut lisaküsimust, et aidata tal asjast õigesti aru saada. Nõnda õpilast õppeprotsessi kaasates ei aita sa tal mitte ainult mõista iga antud järelduse loogilist alust, vaid teha sellest järeldusest tema enda veendumust (Matt. 17:24–26; Luuka 10:36, 37).

8. Kuidas me võime teada saada, mis on õpilase südames?

8 Meie väljaannetes kasutatakse õppemeetodina küsimuste ja vastuste vormis arutelu. Ilmselt suudab enamik inimesi, kellega me Piiblit uurime, trükitud küsimustele kiiresti vastata, leides mõtted lõikudest üles. Sellegipoolest ei jää arukas õpetaja rahule pelgalt sellega, et saab õige vastuse. Näiteks võib õpilane õigesti välja tuua, mida Piibel ütleb hooruse kohta (1. Kor. 6:18). Ent taktitundeliste, seisukohta väljaselgitavate küsimustega võib teada saada, mida õpilane tegelikult asjast arvab. Õpetaja võiks küsida: „Miks mõistab Piibel hukka seksuaalsuhted väljaspool abielu? Mida sina arvad sellest Jumala antud piirangust? Kas sinu meelest võib Jumala moraalinormide järgimisest olla mingit kasu?” Vastused neile küsimustele võivad paljastada, mis on õpilase südames. (Loe Matteuse 16:13–17.)

Õpeta lihtsalt

9. Mida meil tuleks pidada meeles, kui jagame Pühakirjast teavet?

9 Enamik Jumala Sõna tõdesid on iseenesest võrdlemisi lihtsad. Kuid võib juhtuda, et meie piibliõpilasi on segadusse ajanud valereligiooni õpetused. Meie ülesanne õpetajana on teha Piibel kergesti mõistetavaks. Tõhusad õpetajad annavad informatsiooni edasi lihtsalt, selgelt ja täpselt. Kui järgime seda juhtnööri, ei tee me tõde tarbetult keerukaks. Hoidu toomast ebavajalikke üksikasju. Loetud kirjakohta pole vaja üksipulgi lahata. Keskendu lihtsalt sellele, mis on oluline arutluse all oleva mõtte selgitamiseks. Küll õpilane hakkab ajapikku mõistma sügavamaid pühakirjatõdesid, kui tema arusaamine kasvab (Heebr. 5:13, 14).

10. Millest sõltub, kui palju materjali piibliuurimisel läbi võtta?

10 Kui palju materjali tuleks korraga läbi võtta? See nõuab vahetegemisvõimet. Nii õpilase kui õpetaja võimed ja olud on erinevad, ent me ei tohiks kunagi unustada, et meie eesmärk õpetajana on aidata õpilasel ehitada üles tugevat usku. Seega anname talle piisavalt aega selleks, et lugeda, mõista ja omandada Jumala Sõna tõdesid. Me ei uuri rohkem materjali, kui ta suudab vastu võtta. Samas tahame hoida sobivat tempot. Kui õpilane on mõttest juba aru saanud, liigume edasi järgmise mõtte juurde (Kol. 2:6, 7).

11. Mida me võime apostel Pauluselt õppida seoses õpetamisega?

11 Paulus rääkis uutele inimestele heast sõnumist lihtsalt. Ehkki ta oli kõrgelt haritud, ei kasutanud ta keerulist keelt. (Loe 1. Korintlastele 2:1, 2.) Piibli tõe lihtsus köidab ja rahuldab siiraid inimesi. Selle mõistmiseks ei pea olema haritlane (Matt. 11:25; Ap. t. 4:13; 1. Kor. 1:26, 27).

Aita õpilasel õpitut hindama hakata

12., 13. Mis võib ajendada õpilast õpitu järgi tegutsema? Too näide.

12 Et olla tõhus, peab õpetus puudutama õpilase südant. Õpilasel tuleks mõista, kuidas see informatsioon tema elu kohta käib, kuidas see talle kasuks tuleb ja mismoodi see tema elu parandaks, kui ta laseks Pühakirjal end juhtida (Jes. 48:17, 18).

13 Kujutlegem näiteks, et arutluse all on kirjakoht Heebrealastele 10:24, 25, mis õhutab kristlasi kaasusklikega kokku saama, et üksühte Pühakirja põhjal julgustada ja et omavahel armastavalt seltsida. Kui õpilane ei käi veel koguduse koosolekutel, võiksime lühidalt selgitada, mis seal tehakse ja millest räägitakse. Võiksime ka mainida, et koosolekud kuuluvad meie jumalateenimise juurde, ja tuua välja, kuidas need on meile endale kasuks tulnud. Seejärel võiksime kutsuda õpilast koosolekule. Ta peaks Pühakirja nõudeid täitma soovist kuuletuda Jehoovale, mitte soovist valmistada heameelt inimesele, kes temaga Piiblit uurib (Gal. 6:4, 5).

14., 15. a) Mida võib piibliõpilane Jehoova kohta teada saada? b) Kuidas tuleb Jumala isiksuse tundmine piibliõpilasele kasuks?

14 Suurim kasu, mida õpilased saavad Piibli uurimisest ja selle põhimõtete ellurakendamisest, on see, et nad õpivad Jehoovat tundma ja armastama kui isikut (Jes. 42:8). Ta ei ole mitte ainult armastav Isa, Looja ning universumi Omanik, vaid ta ka teatab neile, kes teda armastavad ja teenivad, milline on tema isiksus ja millised omadused tal on. (Loe 2. Moosese 34:6, 7.) Kui Mooses oli saanud ülesande juhtida Iisraeli rahvas Egiptuse orjusest välja, tutvustas Jehoova ennast talle väljendiga „Ma saan selleks, kelleks ma saan” (2. Moos. 3:13–15, UM). See viitas, et Jehoova võis saada, kelleks iganes vaja, et täita oma eesmärke, mis puudutasid tema valitud rahvast. Iisraellased õppisid seega tundma Jehoovat kui Päästjat, Sõjameest, Hoolitsejat ja oma tõotuste Täideviijat, aga ka tema teisi rolle (2. Moos. 15:2, 3; 16:2–5; Joos. 23:14).

15 Meie õpilased ei koge Jehoova sekkumist oma ellu ehk nii dramaatiliselt nagu Mooses. Ent kui õpilane kasvab usus ja hindab õpitut ning kui ta hakkab seda ellu rakendama, näeb ta kahtlemata vajadust loota Jehoova jõule, tarkusele ja juhatusele. Seda tehes õpib temagi Jehoovat tundma kui tarka ja usaldusväärset Nõuandjat, Kaitsjat ja heldet Hoolitsejat, kes kõigi tema vajaduste eest hoolt kannab (Laul 55:23; 63:8; Õpet. 3:5, 6).

Osuta armastust ja huvi

16. Miks ei ole meie loomupärased anded kõige olulisemaks teguriks tõhusa õpetamise juures?

16 Kui arvad, et sa pole nii osav õpetaja, kui tahaksid olla, ära kaota enesekindlust. Jehoova ja Jeesus kannavad hoolt ülemaailmse haridusprogrammi eest, mida tänapäeval ellu viiakse (Ap. t. 1:7, 8; Ilm. 14:6). Nad võivad õnnistada meie püüdlusi, nii et meie sõnadel võib olla soovitud mõju õiglust armastavatele inimestele (Joh. 6:44). Õpetaja siiras armastus õpilase vastu teeb küllaga tasa loomupäraste annete puudumise. Apostel Pauluse puhul oli näha, et ta mõistis, kui tähtis on armastada neid, keda õpetatakse. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:7, 8.)

17. Kuidas me saame osutada siirast huvi iga piibliõpilase vastu?

17 Nõndasamuti võime meie osutada siirast huvi iga piibliõpilase vastu, kui võtame aega tema tundmaõppimiseks. Kuna me arutleme temaga Pühakirja põhimõtete üle, oleme tõenäoliselt kursis tema eluoluga. Me võime märgata, et ta elab juba kooskõlas teatud asjadega, mida ta on Piiblist teada saanud. Mõnes teises valdkonnas võib tal aga olla vaja veel üht-teist muuta. Aidates õpilasel mõista, kuidas see informatsioon, mida ta piibliuurimisel kuuleb, teda ennast puudutab, võime anda armastavalt oma osa, et temast saaks Kristuse tõeline jünger.

18. Miks on tähtis palvetada koos õpilasega ja tema eest?

18 Mis kõige tähtsam, me saame palvetada õpilasega koos ja tema eest. Ta peaks selgesti mõistma, et meie sihiks on aidata tal õppida hästi tundma oma Loojat, saada Temaga lähedaseks ja kogeda Tema juhatusest tulenevat kasu. (Loe Laul 25:4, 5.) Kui palume Jehoovalt õnnistust õpilase pingutustele rakendada õpitut ellu, näeb ta, kui tähtis on saada ’sõna tegijaks’ (Jak. 1:22). Ja kui õpilane kuulab meie siiraid palveid, õpib temagi, kuidas palvetada. Milline rõõm on küll aidata piibliõpilasel arendada isiklikke suhteid Jehoovaga!

19. Mida arutatakse järgmises artiklis?

19 On nii uskukinnitav teada, et enam kui kuus ja pool miljonit tunnistajat terves maailmas arendavad innukalt oma õpetamiskunsti selleks, et aidata ausa südamega inimestel pidada kõike, mida Jeesus on käskinud. Millised tulemused on olnud meie kuulutustööl? Sellele küsimusele vastatakse järgmises artiklis.

Kas sa mäletad?

• Miks on kristlastel vaja arendada õpetamiskunsti?

• Milliste meetodite abil võib õpetada palju tõhusamalt?

• Mis teeb küllaga tasa meie loomupäraste õpetamisoskuste puudumise?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Kas sa oled astunud teokraatlikku teenistuskooli?

[Pilt lk 10]

Miks on tähtis paluda õpilasel lugeda Piiblist kirjakohti?

[Pilt lk 12]

Palveta koos õpilasega ja tema eest