Edene vaimselt, järgides Pauluse eeskuju
Edene vaimselt, järgides Pauluse eeskuju
„Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud!” (2. TIM. 4:7)
1., 2. Milliseid muudatusi oma elus tegi Saulus Tarsosest, ja millist tähtsat tööd ta hakkas tegema?
TA OLI intelligentne ja kindlameelne mees. Kuid ta käis „oma liha himudes” (Efesl. 2:3). Hiljem ütles ta enda kohta, et ta oli „pilkaja ja tagakiusaja ja vägivaldne” (1. Tim. 1:13). See mees oli Saulus Tarsosest.
2 Aja möödudes muutis Saulus radikaalselt oma elu. Ta jättis maha endised kombed ja töötas kõvasti selle nimel, et mitte otsida „oma, vaid paljude kasu” (1. Kor. 10:33). Temast sai leebe inimene, kes osutas hella kiindumust nende vastu, kellesse ta varem vaenulikult oli suhtunud. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:7, 8.) Ta kirjutas, et ta on saanud „evangeeliumi teenriks” (P 1997), ja lisas: „Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on antud see arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest” (Efesl. 3:7, 8).
3. Kuidas tuleb meile kasuks Pauluse kirjade ja teenistuse uurimine?
3 Sauluse ehk Pauluse vaimsed edusammud olid märkimisväärsed (Ap. t. 13:9). Üks moodus, kuidas meie saame kiirendada oma edenemist tões, on uurida Pauluse kirju ja teenistust ning siis järgida tema usu eeskuju. (Loe 1. Korintlastele 11:1; Heebrealastele 13:7.) Vaadakem, kuidas me võime tänu sellele saada tõuke pidada kinni heast isikliku uurimise kavast, kasvatada ehtsat armastust inimeste vastu ja suhtuda õigesti iseendasse.
Paulus uuris kavakindlalt
4., 5. Kuidas tuli isiklik uurimine Paulusele kasuks?
4 Variserina, kes oli kasvatatud „Gamaalieli jalgade ees, õpetatud kõige rangemaks esiisade käskude täitmiseks”, tundis Paulus juba mingil määral Pühakirja (Ap. t. 22:1–3; Filipl. 3:4–6). Kohe pärast ristimist läks ta Araabiasse – kas Süüria kõrbe või hoopis kuhugi vaiksesse paika Araabia poolsaarel, kus oli hea mõtteid mõlgutada (Gal. 1:17). Ilmselt soovis Paulus juurelda pühakirjatekstide üle, mis tõestasid, et Jeesus on Messias. Lisaks soovis Paulus valmistuda eelseisvaks tööks. (Loe Apostlite teod 9:15, 16, 20, 22.) Paulus võttis aega vaimsete asjade üle mõtisklemiseks.
5 Isiklikust uurimisest saadud Pühakirja teadmised ja mõistmine võimaldasid Paulusel tõde efektiivselt õpetada. Näiteks Pisiidia Antiookia sünagoogis tsiteeris Paulus otse vähemalt viiel korral Heebrea Kirju, tõestamaks, et Jeesus on Messias. Samuti viitas ta pühadele kirjutistele korduvalt. Tema piiblilised argumendid olid nii veenvad, et „palju juute ja juudiusku pöördunud jumalakartlikke [järgis] Paulust ja Barnabast”, selleks et rohkem teada saada (Ap. t. 13:14–44). Kui aastaid hiljem tuli üks rühm Rooma juute Pauluse majja, siis ta „seletas ja tunnistas hommikust õhtuni Jumala riigist, veendes neid Jeesuse suhtes Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal” (Ap. t. 28:17, 22, 23, P 1997).
6. Mis aitas Paulusel katsumustega silmitsi seistes jääda vaimselt tugevaks?
6 Katsumustega silmitsi seistes jätkas Paulus Pühakirja uurimist ja ammutas inspireeritud kirjutistest jõudu (Heebr. 4:12). Olles enne hukkamist Roomas vangis, palus Paulus Timoteosel tuua talle „raamatud, eriti pärgamendid” (2. Tim. 4:13). Need olid arvatavasti mõned Heebrea Kirjade osad, mida Paulus oma süvitsi uurimise käigus kasutas. Oli väga oluline, et Paulus omandas Pühakirjast teadmisi kavakindla piibliuurimise teel, sest see aitas tal jääda vankumatuks.
7. Millist kasu toob korrapärane piibliuurimine?
7 Korrapärane piibliuurimine, millele lisandub sihikindel mõtisklemine, aitab meil vaimselt edeneda (Heebr. 5:12–14). Jumala Sõna väärtuse kohta ütles laulukirjutaja: „Käsuõpetus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat! Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti! Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna!” (Laul 119:72, 98, 101). Kas sina uurid omal käel kavakindlalt Piiblit? Kas sa valmistud tulevasteks ülesanneteks Jumala teenistuses, lugedes Piiblit iga päev ja mõeldes loetu üle järele?
Saulus õppis inimesi armastama
8. Kuidas kohtles Saulus neid, kes ei kuulunud judaismi?
8 Enne kristlaseks saamist seisis Saulus väga innukalt oma usu eest, kuid ta ei hoolinud suurt neist, kes judaismi ei kuulunud (Ap. t. 26:4, 5). Ta vaatas heakskiitvalt pealt, kui juudid Stefanose kividega surnuks viskasid. Nähtu andis Saulusele ilmselt julgust juurde, kuna ta võis pidada Stefanose hukkamist õiglaseks karistuseks (Ap. t. 6:8–14; 7:54–8:1). Inspireeritud loos öeldakse: „Saulus hakkas laastama kogudust, käis mööda kodasid ning vedas kaasa mehi ja naisi ning andis need vangi” (Ap. t. 8:3, P 1997). Ta kiusas neid taga „ka välismaa linnades” (Ap. t. 26:11, P 1997).
9. Milline läbielamus sundis Saulust ümber hindama seda, kuidas ta inimesi kohtles?
9 Saulus oli parajasti teel Damaskusesse sealseid Kristuse jüngreid kimbutama, kui talle ilmus Issand Jeesus. Jumala Pojalt lähtunud üleloomuliku valgussära tõttu jäi Saulus pimedaks ning sõltus nüüd teiste abist. Selleks ajaks kui Ananias Jehoova juhatusel tema nägemise taastas, oli Sauluse suhtumine inimestesse jäädavalt muutunud (Ap. t. 9:1–30). Saanud Kristuse järelkäijaks, nägi ta tõsist vaeva selle nimel, et kohelda kõiki inimesi nõnda, nagu Jeesus seda teinud oli. See tähendas, et tal tuli vägivald kõrvale heita ja pidada „rahu kõigi inimestega”. (Loe Roomlastele 12:17–21.)
10., 11. Millest oli näha Pauluse ehtne armastus inimeste vastu?
10 Paulus ei leppinud pelgalt sellega, et tal oli teistega rahu. Ta tahtis osutada neile ehtsat armastust ning seda võimaldas kristlik teenistus. Esimesel misjonireisil kuulutas ta head sõnumit Väike-Aasias. Paulus ja ta kaaslased trotsisid raevukat tagakiusamist ja keskendusid sellele, kuidas aidata alandlikel saada kristlasteks. Nad läksid tagasi Lüstrasse ja Ikoonioni, kuigi varem olid vastased püüdnud neis linnades Paulust tappa (Ap. t. 13:1–3; 14:1–7, 19–23).
11 Hiljem otsis Paulus koos oma seltsilistega õige meelsusega inimesi Makedooniast Filipist. Juudi proselüüt Lüüdia kuulis head sõnumit ja sai kristlaseks. Võimukandjate korraldusel peksti Paulust ja Siilast vitstega ning nad visati vanglasse. Paulus aga kuulutas vangivalvurile, mistõttu tema ja ta pere ristiti ning neist said Jehoova teenijad (Ap. t. 16:11–34).
12. Mis ajendas ülbet Saulust saama armastavaks Jeesus Kristuse apostliks?
12 Miks sai kunagisest kristlaste tagakiusajast Saulusest endast kristlane? Mis ajendas seda ülbet meest saama lahkeks ja armastavaks apostliks, kes oli valmis eluga riskima selle nimel, et teised võiksid õppida tundma Jumalat ja Kristust? Paulus selgitab: „Jumalale, kes minu on ... oma armu läbi kutsunud, oli meelepärane ilmutada mulle oma Poega” (Gal. 1:15, 16, P 1997). Timoteosele kirjutas ta: „Ma olen saanud armu, et Jeesus Kristus kõigepealt minus osutaks kõike oma pikka meelt eeskujuks neile, kes veel edaspidi saavad usklikuks temasse igaveseks eluks” (1. Tim. 1:16). Jehoova andestas Paulusele ning temale osaks langenud arm andis talle tõuke osutada teiste vastu armastust, kuulutades neile head sõnumit.
13. Mis peaks ajendama meid teisi armastama ja millest meie armastus ilmneb?
13 Jehoova andestab ka meie patud ja eksimused (Laul 103:8–14). „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?” küsis laulukirjutaja (Laul 130:3). Jumala halastuseta ei saaks keegi meist tunda rõõmu pühast teenistusest ega loota saada igavest elu. Jumala arm meie kõigi vastu on olnud tõesti suur. Sellepärast soovime Pauluse sarnaselt näidata, et armastame teisi, kui kuulutame ja õpetame neile tõde ning kui tugevdame kaasusklikke. (Loe Apostlite teod 14:21–23.)
14. Kuidas me võime oma teenistust parandada ja laiendada?
14 Paulus tahtis hea sõnumi kuulutajana edeneda ning talle oli südamesse läinud Jeesuse eeskuju. Jumala Poja kirjeldamatu armastus inimeste vastu ilmnes mitmel moel, sealhulgas kuulutustöö kaudu. Jeesus ütles: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele” (Matt. 9:35–38). Paulus võis palvetada, et oleks rohkem töötegijaid, ning ta tegutses vastavalt, saades innukaks töötegijaks. Kuidas on lood sinuga? Kas sa saaksid parandada oma teenistuse kvaliteeti? Või kas sa saaksid Kuningriigi kuulutustöös rohkem osaleda, vahest koguni seada oma elu ümber nii, et saaksid olla pioneer? Osutagem teiste vastu ehtsat armastust, aidates neil võtta tugevasti kinni elu sõnast (Filipl. 2:16).
Pauluse suhtumine iseendasse
15. Millisena Paulus end kaaskristlastega kõrvutades nägi?
15 Kristliku jumalateenijana oli Paulus meile heaks eeskujuks veel ühes valdkonnas. Ehkki Paulusel oli kristlikus koguduses palju eesõigusi, teadis ta väga hästi, et ta pole neid õnnistusi kuidagi välja teeninud ning et ta polnud neid saanud oma võimete pärast. Ta mõistis, et talle osaks saanud eesõigustest väljendub Jumala arm. Paulus teadis, et teised kristlased on samuti tõhusad hea sõnumi kuulutajad. Hoolimata oma positsioonist Jumala rahva seas, jäi ta alandlikuks. (Loe 1. Korintlastele 15:9–11.)
16. Kuidas ilmnes Pauluse alandlikkus ja malbus ümberlõikamisküsimusega seoses?
16 Vaadelgem, kuidas Paulus käsitles Süüria Antiookias esile kerkinud probleemi. Sealses kristlikus koguduses tekitas lõhesid ümberlõikamisküsimus (Ap. t. 14:26–15:2). Kuna Paulus oli määratud juhtima kuulutustööd ümberlõikamata paganate seas, oleks ta võinud arvata, et ta oskab väga hästi mittejuutidega suhelda ning on seega ülimalt pädev seda probleemi lahendama. (Loe Galaatlastele 2:8, 9.) Kui tüliküsimus tema pingutustest hoolimata ei lahenenud, järgis ta alandlikult ja malbelt korraldust minna juhtiva kogu juurde Jeruusalemma seda asja arutama. Ta tegi nende vendadega täielikult koostööd. Juhtiva kogu liikmed kuulasid, milles asi seisnes, jõudsid otsusele ja valisid tema üheks nende sõnumiviijaks (Ap. t. 15:22–31). Seega on näha, et kaasteenijatega suheldes tegutses Paulus sõnade järgi: „Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Rooml. 12:10b).
17., 18. a) Milline oli Pauluse suhtumine koguduseliikmetesse? b) Mida õpetab meile Pauluse kohta Efesose kogudusevanemate reaktsioon tema lahkumisel?
17 Alandlik Paulus ei suhtunud koguduse vendadesse ja õdedesse külmalt, vaid ta kiindus neisse. Kirjas roomlastele tervitas ta lõpus nimeliselt rohkem kui 20 inimest, kellest valdavat osa ei ole kusagil mujal Pühakirjas mainitud ning kellest vaid vähestel oli erilisi teenistuseesõigusi. Kuid nad olid Jehoova ustavad teenijad, keda Paulus väga armastas (Rooml. 16:1–16).
18 Pauluse alandlik ja sõbralik lähenemisviis tugevdas kogudusi. Pärast seda kui ta oli viimast korda Efesose kogudusevanematega koos, „hakkasid [kõik] Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud. Kõige rohkem kurvastas neid sõna, mis ta oli öelnud, et nad enam ei saavat näha tema palet”. Vaevalt et üht uhket ja reserveeritud meest oleks selliselt ära saadetud (Ap. t. 20:37, 38).
19. Millest on näha, et oleme kaaskristlastega suheldes alandlikud?
19 Kõik, kes soovivad vaimselt edeneda, peaksid olema Pauluse sarnaselt alandliku meelega. Ta innustas kaaskristlasi, et nad ei teeks „midagi riiu ega tühja au pärast”, vaid arvaksid „alanduses üksteist ülemaks kui iseennast” (Filipl. 2:3). Kuidas me saame seda nõuannet järgida? Üks viis on teha koostööd kogudusevanematega ja järgida nende juhtimist ning tunnustada õiguskomitee otsuseid. (Loe Heebrealastele 13:17.) Teiseks tuleks meil sügavalt hinnata kõiki koguduse vendi ja õdesid. Jehoova rahva kogudustesse kuulub tihtilugu eri rahvusest, kultuurist ja rassist inimesi. Kas ei peaks meiegi Pauluse sarnaselt õppima kõiki erapooletult ja armastusega kohtlema? (Ap. t. 17:26; Rooml. 12:10a.) Meid õhutatakse: „Võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus teid on vastu võtnud Jumala austuseks” (Rooml. 15:7).
„Jookskem kannatlikkusega” elu võidujooksu
20., 21. Mis aitab meil edukalt joosta elu võidujooksu?
20 Kristlase elu võib võrrelda pikamaajooksuga. Paulus kirjutas: „Ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud! Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval, aga mitte ainult minule, vaid ka kõigile, kes armastavad ta ilmumist” (2. Tim. 4:7, 8).
21 Meiegi võime Pauluse eeskuju järgides edukalt joosta igavese elu võidujooksu (Heebr. 12:1). Niisiis, tehkem üha vaimseid edusamme, uurides omal käel kavakindlalt Piiblit, arendades sügavat armastust inimeste vastu ja jäädes alandlikuks.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas tuli Paulusele kasuks korrapärane isiklik Pühakirja uurimine?
• Miks on tõsikristlastel oluline inimesi sügavalt armastada?
• Millised omadused aitavad kohelda teisi erapooletult?
• Kuidas aitab Pauluse eeskuju teha koostööd oma koguduse vanematega?
[Küsimused]
[Pilt lk 23]
Ammuta Pühakirjast jõudu nagu Paulus
[Pilt lk 24]
Osuta armastust, kuulutades inimestele head sõnumit
[Pilt lk 25]
Kas sa tead, mis tegi Pauluse vendade silmis kalliks?