Igavene elu maa peal – Jumala antud lootus

„Loodu allutati tühisusele, ... kuid anti lootus.” (ROOML. 8:20, UM)

1., 2. a) Miks on lootus elada igavesti maa peal meile tähtis? b) Miks suhtuvad paljud skeptiliselt mõttesse elada igavesti maa peal?

VÕIB-OLLA meenub sulle, millist rõõmu sa tundsid siis, kui said teada, et peagi saabub aeg, mil inimesed ei vanane ega sure enam, vaid neil on võimalus elada maa peal igavesti (Joh. 17:3; Ilm. 21:3, 4). Tõenäoliselt oled sellest Pühakirjal põhinevast lootusest õhinal teistelegi rääkinud. On ju igavese elu lootus oluline osa heast sõnumist, mida teistele kuulutame. See kujundab meie ellusuhtumist.

² Üldiselt aga hoiduvad ristiusu kirikud rääkimast igavesest elust maa peal. Ja kuigi Piiblis öeldakse, et hing sureb, õpetab enamik kirikuid, et inimesel on surematu hing, mis elab pärast keha surma taevas edasi (Hes. 18:20). Seepärast suhtuvad paljud skeptiliselt igavesse ellu maa peal. Niisiis on tähtis teada, kas Piibel tõesti räägib sellisest lootusest. Kui räägib, siis millal andis Jumal sellest inimestele esimest korda teada?

„Loodu allutati tühisusele,... kuid anti lootus”

3. Kuidas ilmnes Jumala eesmärk inimestega juba inimajaloo alguses?

³ See, mis eesmärk on Jumalal inimkonnaga, ilmnes päris inimajaloo alguses. Jumal ütles selgesõnaliselt, et Aadam võib elada igavesti, kui jääb talle kuulekaks (1. Moos. 2:9, 17; 3:22). Aadama esimesed järeltulijad said kahtlemata teada täiuse kaotamisest, mida kinnitasid nähtavad tõendid. Sissepääs Eedeni aeda oli suletud ning inimesed vananesid ja surid (1. Moos. 3:23, 24). Aja möödudes lühenes inimeste eluiga. Kui Aadam elas 930 aastat, siis veeuputuse üle elanud Seem üksnes 600 aastat, tema poeg Arpaksad 438 aastat. Aabrahami isa Terah elas 205 aastat, Aabrahami enda eluiga oli 175, tema poja Iisaki elu 180 aastat pikk ning Jaakobi eluiga 147 aastat (1. Moos. 5:5; 11:10–13, 32; 25:7; 35:28; 47:28). Paljud inimesed mõistsid kahtlemata, millele see eluea lühenemine viitas – igavese elu väljavaade oli kaotatud. Ent kas neil oli lootust, et see saadakse tagasi?

4. Mis alust oli muistsetel jumalateenijatel uskuda, et Jumal taastab inimkonna heaks õnnistused, mis Aadam kaotas?

⁴ Jumala Sõna ütleb: „Loodu [inimesed] allutati tühisusele, ... kuid anti lootus” (Rooml. 8:20, UM). Milline lootus? Päris esimene Piibli prohvetiennustus räägib „seemnest”, mis purustab mao pea. (Loe 1. Moosese 3:1–5, 15.) Ustavatele jumalateenijatele andis tõotus Seemnest alust loota, et Jumal ei loobu oma eesmärgist inimestega. See kinnitas niisugustele meestele nagu Aabel ja Noa, et Jumal taastab inimkonna heaks õnnistused, mis Aadam kaotas. Need inimesed võisid aimata, et Seemne kanna salvamine on seotud verevalamisega (1. Moos. 4:4; 8:20; Heebr. 11:4).

5. Mis näitab, et Aabraham uskus ülestõusmisesse?

 ⁵ Mõtle Aabrahami peale. Kui Jumal pani ta proovile, siis Aabraham „sama hästi kui ohverdas Iisaki, ... oma ainsa poja” (Heebr. 11:17, UM). Miks oli Aabraham valmis seda tegema? (Loe Heebrealastele 11:19.) Ta uskus ülestõusmisesse. Aabrahamil oli põhjust sellesse uskuda, sest Jumal oli taastanud tema ja Saara sigimisvõime, nii et nad said oma vanas eas poja (1. Moos. 18:10–14; 21:1–3; Rooml. 4:19–21). Aabrahamil oli ka Jehoova sõna. Jumal oli talle öelnud: „Iisakist loetakse sinu sugu!” (1. Moos. 21:12). Niisiis oli Aabrahami usk Iisaki ülestõusmisesse täiesti põhjendatud.

6., 7. a) Millise lepingu sõlmis Jehoova Aabrahamiga? b) Kuidas annab Jehoova tõotus Aabrahamile lootuse kogu inimkonnale?

⁶ Kuna Aabrahamil oli eriliselt tugev usk, tegi Jehoova temaga lepingu seoses tema soo ehk „seemnega”. (Loe 1. Moosese 22:18.) Nagu hiljem ilmnes, oli tema „seemne” esmaseks osaks Jeesus Kristus (Gal. 3:16). Jehoova oli Aabrahamile öelnud, et teeb tema „seemne” väga paljuks, „nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres” (1. Moos. 22:17). Kuigi Aabraham ei teadnud, kui arvukaks tema „seeme” saab, anti sellest hiljem teada. Aabrahami „seemne” moodustavad Jeesus Kristus ja tema 144 000 Kuningriigi kaasvalitsejat (Gal. 3:29; Ilm. 7:4; 14:1). Messia Kuningriik on see, mille kaudu „õnnistavad endid kõik maailma rahvad”.

⁷ Aabraham ei saanudki täielikult mõista selle lepingu tähendust, mis Jehoova temaga sõlmis. Kuid nagu Piibel näitab, ootas ta sellegipoolest linna, millel on tõelised alused (Heebr. 11:10, UM). See linn on Jumala kuningriik. Kogemaks selle kuningriigi õnnistusi, peab Aabraham taas elavaks saama. Niisiis, selleks et Aabraham võiks ükskord maa peal igavesti elada, tuleb Jumalal ta surnuist üles äratada. Igavese elu saavad need, kes elavad üle Harmagedooni või kes surnuist üles äratatakse (Ilm. 7:9, 14; 20:12–14).

„Vaim mu sees sunnib mind”

8., 9. Miks võib öelda, et Iiobi raamat pole lihtsalt jutustus ühe mehe katsumustest?

⁸ Ajaperioodil, mis jääb Aabrahami lapselapselapse Joosepi ja prohvet Moosese vahele, elas mees nimega Iiob. Piibli Iiobi raamat, mille pani tõenäoliselt kirja Mooses, selgitab, miks Jehoova lasi Iiobil kannatada ja kuidas kõik pöördus jälle heaks. Siiski pole Iiobi raamat pelgalt jutustus ühe mehe katsumustest, vaid see keskendub kõiki intelligentseid looduid puudutavatele vaidlusküsimustele. Iiobi raamat aitab mõista, et Jehooval on õigus olla universumi kõrgeim valitseja, ning näitab, et kõigi maa peal elavate jumalateenijate laitmatus ja igavese elu väljavaade on seotud Eedeni aias tõstatatud vaidlusküsimusega. Kuigi Iiob seda vaidlusküsimust ei mõistnud, ei lasknud ta oma kolmel kaaslasel panna end uskuma, et on kuidagi laitmatust murdnud (Iiob 27:5). See peaks tugevdama meie usku ja aitama mõista, et ka meil on võimalik jääda laitmatuks ja toetada Jehoova ülemvõimu.

⁹ Pärast seda, kui Iiobi nii-öelda kolm lohutajat olid rääkimise lõpetanud, võttis sõna „buuslane Eliihu, Baarakeli poeg”. Mis pani teda rääkima? „Ma olen täis sõnu, vaim mu sees sunnib mind!” ütles ta (Iiob 32:5, 6, 18). Kuigi see, mis Eliihu inspiratsiooni all rääkis, täitus siis, kui Jehoova taastas Iiobi hea põlve, on tema sõnad tähendusrikkad ka teistele. Need annavad lootust kõigile, kes jäävad Jumalale ustavaks.

10. Mis näitab, et Jehoova sõnumitel üksikisikutele on vahel ka laiem tähendus?

 ¹⁰ Vahel on Jehoova andnud konkreetsetele isikutele sõnumeid, mis on mõeldud ka inimkonnale üldiselt. Seda on näha Taanieli prohvetikuulutusest, mis räägib Babüloonia kuninga Nebukadnetsari unenäost hiigelsuure puu maha raiumisest (Taan. 4:7–24). Olgugi et see unenägu täitus Nebukadnetsari puhul, oli sellel veel suurem tähendus. See näitas, et Jumala valitsusvõim maa üle, mida esindasid Taaveti soost kuningad, taastatakse 2520 aastat pärast aastat 607 e.m.a. * Jumal kehtestas oma ülemvõimu maa üle uuesti aastal 1914, mil ta seadis Jeesus Kristuse taevas kuningaks. Peagi täidab see kuningriik kõigi Jumalale kuulekate inimeste lootused.

„Vabasta teda haudaminekust”

11. Mida näitavad Eliihu sõnad Jumala kohta?

¹¹ Oma vastuses Iiobile ütles Eliihu, et „on üks ingel, eestkostjaks üks tuhande seast, et inimesele tema õiglust teada anda” (P 1938–40). Mis on selle tulemus, kui see ingel ehk sõnumitooja „palub Jumalat ja sellel on temast hea meel”? Eliihu ütleb, et sel juhul annab Jumal „temale armu ning ütleb: „Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!” siis muutub ta ihu noorusest lihavaks, ta pöördub tagasi oma nooreea päevadesse” (Iiob 33:23–26). Need sõnad näitavad, et Jumal on kahetsevate inimeste eest valmis võtma vastu luna (Iiob 33:24).

12. Millise lootuse annavad Eliihu sõnad inimkonnale tervikuna?

¹² Eliihu ei mõistnud tõenäoliselt täielikult lunastuse tähendust, nii nagu ka prohvetid ei saanud aru kõigest, mis nad kirja panid (Taan. 12:8; 1. Peetr. 1:10–12). Siiski väljendus Eliihu sõnades lootus, et Jumal võtab ühel päeval vastu luna ning vabastab inimesed vananemisest ja surmast. Tema sõnad viitavad imelisele igavese elu väljavaatele. Iiobi raamat annab peale selle kinnitust ka ülestõusmise kohta (Iiob 14:14, 15).

13. Mis tähendus on Eliihu sõnadel kristlastele?

 ¹³ Tänapäevalgi on Eliihu sõnadel suur tähendus miljonitele kristlastele, kes loodavad elada üle praeguse maailma hävingu. Eakamad ellujääjad pöörduvad siis tagasi oma nooreea päevadesse (Ilm. 7:9, 10, 14–17). Lisaks toob ustavatele jumalateenijatele rõõmu väljavaade näha ülesäratatuid jälle nende noorusjõus. Mõistagi sõltub nii võitud kristlaste surematu elu taevas kui ka Jeesuse „teiste lammaste” igavene elu maa peal nende usust Kristuse lunastusohvrisse (Joh. 10:16; Rooml. 6:23).

Surm neelatakse maa pealt ära

14. Mis näitab, et pelgalt Moosese Seadusest ei piisanud iisraellastele selleks, et neil oleks lootus elada igavesti?

¹⁴ Aabrahami järeltulijatest sai iseseisev rahvas, kui nad astusid Jumalaga lepingusuhetesse. Kui Jehoova andis neile oma Seaduse, ütles ta: „Pange tähele minu seadlusi ja minu kohtuseadusi: inimene, kes teeb nende järgi, elab nende varal!” (3. Moos. 18:5, meie kursiiv). Kuna aga iisraellased ei suutnud elada Seaduse täiuslike normide järgi, mõistis Seadus nad hukka ning neid oli vaja süüdimõistmisest vabastada (Gal. 3:13).

15. Millisest tulevikuõnnistusest kirjutas inspiratsiooni all Taavet?

¹⁵ Pärast Moosest mainisid Jumala inspiratsiooni all igavese elu lootust ka teised Piibli kirjutajad (Laul 21:5; 37:29). Näiteks lõpetas Taavet oma laulu tõeliste jumalateenijate ühtsusest Siionis järgmiste sõnadega: „Sinna on Jehoova seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks” (Laul 133:3).

16. Mida tõotas Jehoova Jesaja kaudu maa tuleviku kohta?

¹⁶ Jehoova inspireeris ka Jesajat ennustama igavesest elust maa peal. (Loe Jesaja 25:7, 8.) Kuigi patt ja surm on lasunud inimkonna peal lämmatava loorina, kinnitab Jehoova oma rahvale, et need neelatakse ära ehk kõrvaldatakse kogu maalt.

17. Milline Messia prohvetlik roll avab tee igavesse ellu?

¹⁷ Mõtle ka protseduurile, mida tuli Moosese Seaduse järgi teha Asaselile mõeldud sikuga. Korra aastas, lepituspäeval, pani  ülempreester mõlemad käed elusa siku pea peale, tunnistas tema peal üles kõik Iisraeli laste süüteod ja pani need otsekui siku pea peale, kes kandis kõik nende patud kõrbesse (3. Moos. 16:7–10, 21, 22). Jesaja ennustas, et tuleb Messias, kes etendab samasugust rolli ning kannab ära inimeste haigused, valud ja paljud patud, avades sellega tee igavesse ellu. (Loe Jesaja 53:4–6, 12.)

18., 19. Millisest lootusest räägitakse tekstides Jesaja 26:19 ja Taaniel 12:13?

¹⁸ Jehoova ütles Iisraeli rahvale Jesaja kaudu ka järgmist: „Sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles! Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja sa lased seda langeda kadunute maale [„ja maa paiskab välja kadunud”, P 1997]!” (Jes. 26:19). Piibli heebreakeelne osa räägib selgelt ülestõusmise ja igavese elu lootusest maa peal. Kui Taaniel oli ligi sada aastat vana, ütles Jehoova talle: „Puhka ning tõuse oma liisuosaks päevade lõpus” (Taan. 12:13).

¹⁹ Tänu ülestõusmislootusele võis Marta öelda Jeesusele oma surnud venna kohta: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!” (Joh. 11:24). Ent kas Jeesuse õpetused ja tema järelkäijate inspireeritud kirjutised näitavad, et see väljavaade on muutunud? Kas igavese elu lootus maa peal on veelgi see, mida Jehoova inimkonnale pakub? Neile küsimustele saame vastused järgmisest artiklist.

[Allmärkus]

Kuidas sa selgitaksid?

• Milline lootus anti „tühisusele allutatud” inimloodule?

• Mis näitab, et Aabraham uskus ülestõusmisesse?

• Millist lootust pakuvad inimkonnale sõnad, mis Eliihu ütles Iiobile?

• Kuidas rõhutab Piibli heebreakeelne osa ülestõusmise ja igavese elu lootust maa peal?

[Küsimused]

[Pilt lk 5]

Eliihu sõnad Iiobile annavad lootuse, et inimesed vabastatakse kord vananemisest ja surmast

[Pilt lk 6]

Taanielile kinnitati, et ta tõuseb üles oma liisuosaks päevade lõpus