Paranda Piiblit uurides oma palvete kvaliteeti

„Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet.” (NEH. 1:11)

1., 2. Miks oleks kasulik vaadelda mõningaid Piiblis toodud palveid?

PALVETAMINE ja piibliuurimine on õige jumalakummardamise olulisi tunnusjooni (1. Tess. 5:17; 2. Tim. 3:16, 17). Ehkki Piibel pole palveraamat, leidub selles hulk palveid, nagu näiteks psalmides.

² Küllap leiad Piiblit lugedes ja uurides palveid, mida saad sobitada enda olukordadega. Võid oma palveid rikastada, kui lülitad neisse palvemeeles väljendatud mõtted Pühakirjast. Mida võiks õppida neilt, kes said oma abipalvetele vastuse, ja mida õpetab meile nende palvete sisu?

Otsi ja järgi Jumala juhatust

3., 4. Mis ülesanne oli Aabrahami sulasel ja mida saaks õppida Jehoova antud lõpptulemusest?

³ Kui uurida Piiblit, võib näha, et alati tuleks Jumalalt juhatust paluda. Mõelgem, mis juhtus, kui patriarh Aabraham läkitas oma vanima sulase – tõenäoliselt Elieseri – Mesopotaamiasse Iisakile jumalakartlikku naist tooma. Ajal, mil naised kaevust  vett ammutamas olid, palvetas sulane: „Jehoova ... Sündigu siis, et tütarlaps, kellele ma ütlen: kalluta oma kruusi, et ma saaksin juua! ja kes vastab: joo, ja ma joodan ka su kaameleid! – on see, kelle sa oled määranud oma sulasele Iisakile. Sellest ma siis tean, et sa mu isandale oled head teinud” (1. Moos. 24:12–14).

⁴ Aabrahami sulane saigi oma palvele vastuse, kui Rebeka tema kaameleid jootis. Tütarlaps läks peatselt koos sulasega Kaananisse ning sai Iisaki armastatud naiseks. Sina muidugi ei peaks ootama Jumalalt mingit erilist märki. Ent ometi juhib ta su eluteed, kui sa palvetad ja kindlal meelel tema vaimust juhindud (Gal. 5:18).

Palve aitab hajutada muret

5., 6. Mida võib panna tähele Jaakobi palvest ajal, mil tal seisis ees kohtumine Eesaviga?

⁵ Palve võib muret leevendada. Kartes oma kaksikvenna Eesavi poolt ohtu, palvetas Jaakob: „Jehoova ... Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida sa oma sulasele oled osutanud! ... Päästa mind ometi mu venna Eesavi käest, sest ma kardan, et ta tuleb ja lööb mind maha ühes emade ja lastega! Sina ise aga oled öelnud: ma teen sulle tõesti head ja lasen su soo saada mereliiva sarnaseks, mida ei saa ära lugeda selle rohkuse pärast!” (1. Moos. 32:10–13).

⁶ Olgugi et Jaakob konflikti vältimiseks mõndagi eelnevalt ette võttis, sai ta oma palvele vastuse, kui ta venna Eesaviga ära leppis (1. Moos. 33:1–4). Seda abipalvet hoolega lugedes võib näha, et Jaakob ei palunud lihtsalt abi. Ta väljendas oma usku tõotatud Seemnesse ja tänulikkust Jumala helduse vastu. Kas sinulgi on „seespool kartusi”? (2. Kor. 7:5.) Kui on, siis tuletab Jaakobi palve sulle meelde, et palved saavad mure hajutada. Kuid lisaks abipalumisele peaksid need sisaldama ka usuväljendusi.

Palu tarkust

7. Miks palus Mooses, et Jehoova õpetaks talle oma teed?

⁷ Soov olla Jehoovale meelepärane peaks sind ajendama tarkust paluma. Mooses palus, et Jumal õpetaks talle oma teed. Ta palvetas: „Vaata, sa [Jehoova] ütled mulle: vii see rahvas sinna [Egiptusesse]! ... Aga kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis õpeta mulle oma teed, et ma ... leiaksin armu su silmis” (2. Moos. 33:12, 13). Vastuseks andis Jumal Moosesele sügavamat tarkust oma teede kohta – see oli Jehoova rahva eesotsas olles hädavajalik.

8. Kuidas tuleb kasuks mõtlemine kirjakoha 1. Kuningate 3:7–14 üle?

⁸ Samuti Taavet palvetas: „Jehoova, anna mulle teada oma teed” (Laul 25:4). Taaveti poeg Saalomon palus Jumalalt vajalikku tarkust, et täita Iisraelis oma kuningakohuseid. Saalomoni palve oli Jehoovale meelepärane, nii et ta andis talle lisaks palutule ka  rikkust ja au. (Loe 1. Kuningate 3:7–14.) Kui saad teenistusülesandeid, mis paistavad rasked, palu tarkust ja ole alandliku vaimuga. Sel juhul aitab Jumal sul hankida vajalikke teadmisi täita oma kohustusi arukalt, kohaselt ja armastaval moel.

Palveta südamest

9., 10. Mida tähelepanuväärset võib leida templi pühitsemisel esitatud Saalomoni palve viidetest südamele?

⁹ Et palvet kuulda võetaks, peab see tulema südamest. Kui rahvas oli kogunenud aastal 1026 e.m.a Jeruusalemma Jehoova templit pühitsema, esitas Saalomon südamliku palve, mis on kirjas 1. Kuningate raamatu 8. peatükis. Ajal, mil seaduselaegas oli asetatud kõige pühamasse paika ja Jehoova pilv täitis templit, ülistas Saalomon Jumalat.

¹⁰ Uuri Saalomoni palvet ja pane tähele tema viiteid südamele. Saalomon märkis, et vaid Jehoova tunneb inimese südant (1. Kun. 8:38, 39). Samast palvest nähtub, et patustanul, kes pöördub Jehoova poole „kõigest oma südamest”, on lootust. Kui vaenlane peaks Jumala rahva vallutama, võetakse rahva palveid kuulda, kui vaid nende süda on siiras Jehoova vastu (1. Kun. 8:48, 58, 61). Seega peaksid su palved tulema kindlasti südamest.

Kuidas võivad psalmid su palveid rikastada

11., 12. Mida oled õppinud sellest, kuidas väljendas end leviit, kes ei saanud mõnda aega Jumala pühamusse minna?

¹¹ Psalmide uurimine aitab sul rikastada oma palveid ja oodata neile Jumalalt vastust. Vaadelgem ühe pagendatud leviidi kannatlikkust. Ehkki ta ei saanud mõnda aega minna Jehoova pühamusse, laulis ta: „Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma palge abi ja oma Jumalat!” (Laul 42:6, 12; 43:5).

¹² Mida me võime sellelt leviidilt õppida? Kui oled õiguse eest seismise pärast vangistatud ega saa mõnda aega viibida koos usukaaslastega jumalakummardamispaigas, oota kannatlikult, et Jumal sinu heaks tegutseks (Laul 37:5). Mõtle rõõmudele, mida Jumala teenimine minevikus on andnud, ja palu vastupidavust ajaks, mil ’ootad Jehoovat’, et ta võimaldaks sul taas tema rahvaga aktiivselt läbi käia.

Palveta usus

13. Miks tuleb vastavalt kirjakohale Jaakobuse 1:5–8 palvetada usus?

¹³ Olgu asjalood millised tahes – palveta alati usus. Kui sul tuleb teha läbi laitmatuse katse, järgi jünger Jaakobuse nõuannet. Pöördu palves Jehoova poole ning ära kahtle, et ta võib sulle anda katsumusega toimetulekuks vajalikku tarkust. (Loe Jaakobuse 1:5–8.) Jumal teab kõiki su muremõtteid ning võib oma vaimu kaudu sind juhatada ja trööstida. Ava talle kindlas usus, „ilma kahtlemata”, oma süda ning võta vastu tema vaimu juhatus ja Sõna manitsus.

14., 15. Miks võib öelda, et Hanna palvetas ja tegutses usus?

¹⁴ Hanna, üks leviit Elkana kahest naisest, palvetas ja tegutses usus. Teine naine Peninna, kes oli sünnitanud mitu last, pilkas lastetut Hannat. Seadusetelgi juures tõotas Hanna, et kui ta sünnitab poja, annab ta tema Jehoovale. Kuna Hanna huuled palvetades liikusid, arvas ülempreester Eeli, et naine on joobnud. Jõudnud selgusele, et nii see pole, lausus Eeli: „Küll Iisraeli Jumal täidab su palve.” Olgugi et Hanna ei teadnud täpselt, mil moel asi laheneb, uskus ta, et tema palvele vastatakse. Seepärast „ta nägu ei olnud enam kurb” (1. Saam. 1:9–18).

 ¹⁵ Kui Hanna oli Saamueli ilmale toonud ja võõrutanud, andis ta poisi Jehoovale pühasse teenistusse seadusetelgi juures (1. Saam. 1:19–28). Kui võtad aega Hanna tookordse palve üle mõtisklemiseks, võib see muuta su palved sisukamaks ja aidata sul mõista, et ka mureprobleemist põhjustatud kurbus võib hajuda, kui palvetad usus, et Jehoova vastab sulle (1. Saam. 2:1–10).

16., 17. Mis juhtus tänu sellele, et Nehemja palvetas ja tegutses usus?

¹⁶ Viiendal sajandil e.m.a elanud ausameelne Nehemjagi palvetas ja tegutses usus. Ta palus kogu hingest: „Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!” Kes oli „see mees”? See oli Pärsia kuningas Artaxerxes, kelle juures Nehemja oli joogikallajaks (Neh. 1:11).

¹⁷ Saanud teada, et Paabeli vangipõlvest vabanenud juudid on „suures õnnetuses ja häbis” ning „Jeruusalemma müürid on maha kistud”, palvetas Nehemja usus pikki päevi (Neh. 1:3, 4). Nehemja palved said ootamatult soodsa vastuse, kui kuningas Artaxerxes andis talle loa minna Jeruusalemma selle müüre üles ehitama (Neh. 2:1–8). Müür sai peagi korda tehtud. Nehemja palvetele vastati, sest need olid keskendunud õigele jumalakummardamisele ning esitatud usus. Kas sama käib ka sinu palvete kohta?

Ära unusta kiitust ja tänu

18., 19. Mis põhjustel peaks Jehoova teenija teda kiitma ja tänama?

¹⁸ Palvetades ära unusta Jehoovat kiita ja tänada. Selleks on palju põhjusi! Näiteks Taavet oli agar ülistama Jehoova kuningavõimu. (Loe Laul 145:10–13.) Kas sinu palvetest nähtub, et sa hindad eesõigust kuulutada Jehoova kuningriiki? Laulikute sõnad võivad sul aidata südamesttulevas palves väljendada Jumalale oma tänumeelt ka kristlike koosolekute, kokkutulekute ja konventide eest (Laul 27:4; 122:1).

¹⁹ Tänumeel kallihinnaliste suhete eest Jumalaga võib panna sind lausuma südamest palveid, milles on sedalaadi mõtteid: „Ma tahan sind tänada rahvaste seas, Issand! Ma tahan lauldes mängida rahvahõimude keskel! Sest suur on sinu heldus kuni taevani ja su tõde kuni ülemate pilvedeni! Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus!” (Laul 57:10–12). Kui südantsoojendavad mõtteavaldused! Kas pole nii, et sellised liigutavad sõnad psalmidest võivad tõesti su palveid mõjutada ja rikastada?

Palu Jumalat aukartuses

20. Kuidas väljendas Maarja oma harrast austust Jumala vastu?

²⁰ Meie palved peavad väljendama aukartust Jumala vastu. Maarja aukartlikud sõnad peatselt pärast teadasaamist, et temast saab Messia ema, sarnanesid Hanna sõnadega, kui ta noore Saamueli seadusetelgi  juurde teenistusse andis. Maarja sügav austus Jumala vastu väljendub selgelt tema sõnades: „Mu hing ülistab Jehoovat ja mu vaim on ülirõõmus Jumala, minu Päästja pärast” (Luuka 1:46, 47). Kas võiksid sedalaadi mõtteväljendused rikastada ka sinu palveid? Pole midagi imestada, et jumalakartlik Maarja valiti Messias Jeesuse emaks!

21. Kuidas kajastus Jeesuse esitatud palvetes aukartus ja usk?

²¹ Ka Jeesus palvetas aukartusega ja täies usus. Näiteks enne Laatsaruse ülesäratamist tõstis Jeesus silmad taeva poole ja ütles: „Isa, ma tänan sind, et sa oled mind kuulda võtnud. Mina küll teadsin, et sa mind alati kuulda võtad” (Joh. 11:41, 42). Kas sinu palved räägivad sellisest aupaklikkusest ja usust? Uuri Jeesuse harrast näidispalvet ja sa võid näha, kui tähelepanuväärsel kohal on selles Jehoova nime pühitsemine, tema kuningriigi tulek ning tema tahte täitumine (Matt. 6:9, 10). Mõtle enda palvetele. Kas neis kajastub sinu ülim huvi Jehoova kuningriigi, tema tahte täitmise ja tema püha nime pühitsemise vastu? Nii see peaks olema.

22. Miks sa võid olla kindel, et Jehoova annab sulle julguse kuulutada head sõnumit?

²² Tagakiusamise ja muude katsumuste tõttu sisaldab palve üldjuhul abipalumisi, et suuta vapralt Jehoovat teenida. Kui juudi ülemkohus keelas Peetrusel ja Johannesel ’õpetada midagi Jeesuse nimel’, keeldusid need apostlid vapralt oma tegevust lõpetamast (Ap. t. 4:18–20). Pärast vabanemist rääkisid nad juhtunust usukaaslastele. Seejärel palusid kõik kohalolijad Jumalalt abi rääkida julgelt tema sõna. Küll oli see vaimustav, kui palvele vastati seeläbi, et „kõik said täis püha vaimu ning rääkisid Jumala sõna julgesti”! (Loe Apostlite teod 4:24–31.) Tulemuseks oli see, et palju inimesi sai Jehoova kummardajaiks. Palve annab ka sulle tugevust kuulutada julgelt head sõnumit.

Rikasta oma palveid pidevalt

23., 24. a) Too veel näiteid selle kohta, kuidas saab Piibli uurimine su palveid rikastada. b) Mida sa oma palvete kvaliteedi parandamiseks tahad ette võtta?

²³ Võib tuua arvukalt teisigi näiteid selle kohta, kuidas Piibli lugemine ja uurimine saab rikastada su palveid. Sa võid näiteks nagu Joona avaldada oma palves tunnustust, et „Jehoova käes on pääste” (Joona 2:2–11). Kui sind rõhub raske patt ning sa oled kogudusevanemailt abi otsinud, võivad Taaveti avameelsed tundeväljendused aidata sul väljendada oma palvetes patukahetsust (Laul 51:3–14). On palveid, milles võid ülistada Jehoovat, nagu Jeremija seda tegi (Jer. 32:16–19). Kui otsid abikaasat, kasvab sinus otsusekindlus kuuletuda Jumalale ja ’abielluda ainult Issandas’, kui uurid Esra raamatu 9. peatükis toodud palvet ja lisad sellele enda palved (1. Kor. 7:39; Esra 9:6, 10–15).

²⁴ Loe ja uuri ikka Piiblit. Otsi kohti, mida lülitada enda palvetesse. Ehk saad siis põimida enda abi-, tänu- ja kiituspalvetesse Pühakirja mõtteid. Kui sa parandad Piibli uurimise kaudu oma palvete kvaliteeti, saad kindlasti Jehoova Jumalaga aina lähedasemaks.

Kuidas sa vastaksid?

• Miks me peaksime otsima ja järgima Jumala juhatust?

• Mis peaks meid ajendama tarkust paluma?

• Kuidas saavad psalmid meie palveid rikastada?

• Miks meil tuleks paluda usus ja aukartuses?

[Küsimused]

[Pilt lk 8]

Aabrahami sulane palus Jumalalt juhatust. Kas ka sina teed seda?

[Pilt lk 10]

Perekondlik jumalakummardamine võib su palveid rikastada