Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jää turvalisse paika — Jumala rahva sekka

Jää turvalisse paika — Jumala rahva sekka

Jää turvalisse paika – Jumala rahva sekka

„Ma tänan sind suures koguduses.” (LAUL 35:18, P 1997)

1.–3. a) Kuidas võib kristlane sattuda vaimselt ohtlikku olukorda? b) Kust leiab Jumala rahvas kaitset?

JOE ja ta naine olid puhkust veetmas ning ujusid troopilises meres korallrifi kohal, kus kihas igat värvi ja mõõtu kaladest. All olevat riffi imetledes ujusid nad järjest kaugemale. Kui merepõhi järsku sinisesse sügavikku kadus, ütles naine Joele: „Mulle tundub, et me oleme liiga kaugele tulnud.” „Ära muretse,” vastas Joe. „Ma tean, mis ma teen.” Joe meenutab, et peagi pärast seda tabas ta end mõtlemast, kuhu kõik kalad kadusid. Järgmisel hetkel mõistis ta õudusega selle põhjust. Sügavikust ujus otse tema poole hai. Seal siis Joe oli – täielikult kala meelevallas. Kui nende vahele oli jäänud napp meeter, pöördus hai ja kadus.

2 Vaimses mõttes võib juhtuda midagi samasugust. Kristlast võivad hakata lummama Saatana maailma ahvatlused – meelelahutus, töö, rikkus –, nii et ta ei märkagi, kuidas ta piltlikult öeldes aina ohtlikemasse vetesse ujub. „Meiega juhtunu pani mind mõtlema, kui tähtis on see, millise seltskonnaga me lävime,” ütleb Joe, kes on kogudusevanem. „Jää sinna, kus on turvaline ja mõnus – kogudusesse!” Pole tark „ujuda” kohta, kus on liiga sügav – sinna, kus oleksid kogudusest eemal ja seega vaimses ohus. Kui aga leiad end eales sellisest olukorrast, pöördu kiiresti tagasi „turvalistesse vetesse”. Vastasel juhul võidakse sind vaimselt alla neelata.

3 Tänapäeva maailm on kristlastele ohtlik paik (2. Tim. 3:1–5). Saatan teab, et tema päevad on loetud, ja ta otsib ettevaatamatuid, keda neelata (1. Peetr. 5:8; Ilm. 12:12, 17). Kuid me pole ilma kaitseta. Jehoova on andnud oma rahvale vaimse varjupaiga – kristliku koguduse.

4., 5. Milline tunne on paljudel seoses tulevikuga ja miks?

4 Ilmalik ühiskond ei paku küllaldast kaitset ei füüsilises ega emotsionaalses mõttes. Paljud inimesed tunnevad, et nende füüsilist turvalisust ähvardavad kuritegevus, vägivald, kõrge elukallidus ja isegi keskkonnaprobleemid. Kõik seisavad silmitsi vananemise ja haigustega. Ja need, kellel ongi töö, kodu, piisavalt raha ja küllalt hea tervis, võivad ehk muretseda kõige selle kaotamise pärast.

5 Emotsionaalne turvalisus on samuti osutunud paljudele kättesaamatuks. Suur hulk neist, kes lootsid leida hingerahu ja õnne abielust ja perekonnast, on kahjuks kogenud oma lootuste luhtumist. Mis puutub religiooni, siis paljud kirikuskäijad on segaduses ja nõutud, kuna nad pole kindlad neile antava juhatuse väärtuses. Sellise olukorra on suuresti põhjustanud vaimulike laiduväärne käitumine ja pühakirjavastased õpetused. Seepärast pole paljude arvates loota muule kui teadusele või kaasinimeste heale tahtele ja tervele mõistusele. On arusaadav, miks inimesed meie ümber tunnevad end väga ebakindlalt või peavad paremaks oma tuleviku peale mitte eriti sügavalt mõelda.

6., 7. a) Kuidas selgitada seda, et jumalateenijate maailmapilt erineb teiste inimeste omast? b) Mida me nüüd käsitlema hakkame?

6 Kristlikku kogudusse kuulujate maailmapilt erineb väga palju nende omast, kes sinna ei kuulu. Meil Jehoova teenijail on palju samasuguseid raskusi kui teistel, kuid meie suhtumine raskustesse on täiesti teistsugune. (Loe Jesaja 65:13, 14; Malakia 3:18.) Miks see nii on? Sest me oleme leidnud Piiblist rahuldavad selgitused inimkonda vaevavatele hädadele ja me saame eluraskustega toimetulemiseks vajalikku abi. Seetõttu pole me oma tuleviku pärast üleliia mures. Jehoova teenimine pakub meile kaitset ebamõistlike ja Pühakirjale mitte tuginevate arutluskäikude, moraalitu teguviisi ja selle kõige tagajärgede eest. Kristlikku kogudusse kuulujail on selline rahu, mida teised ei tunne (Jes. 48:17, 18; Filipl. 4:6, 7).

7 Mõned tõsielunäited annavad meile mõtteainet selle kohta, kui turvalises olukorras on Jehoova teenijad erinevalt teistest inimestest. Need näited võivad ajendada meid uurima oma mõtte- ja teguviisi ning kaaluma, kas saaksime veelgi paremini järgida Jumala juhatust, mis on mõeldud meie kaitseks (Jes. 30:21).

„Minu jalad oleksid peaaegu komistanud”

8. Mida on Jehoova teenijatel alati tulnud teha?

8 Juba inimajaloo algusest peale on Jehoova teenijad hoidunud tihedast läbikäimisest inimestega, kes Jumalat ei teeni. Jehoova andis teada, et tema kummardajate ja Saatana järgijate vahel hakkab olema vihavaen (1. Moos. 3:15). Jumala rahvas on alati pidanud kinni jumalikest põhimõtetest ja seetõttu toiminud teistmoodi kui ümbritsevad inimesed (Joh. 17:15, 16; 1. Joh. 2:15–17). See pole aga iga kord kerge olnud. Õigupoolest on vahel isegi mõnel Jehoova teenijal tekkinud küsimus, kas on ikka tark elada ennastohverdavat elu.

9. Kirjelda Laulu 73 kirjutaja sisemist heitlust.

9 Üks Jehoova teenija, kes mõtiskles selle üle, kas tema otsused on ikka olnud targad, oli Laulu 73 kirjutaja, arvatavasti Aasafi järeltulija. Laulukirjutajal tekkis küsimus, miks näivad kurjad tihti olevat edukad, õnnelikud ja õitsval järjel, samal ajal kui mõned neist, kes püüavad teenida Jumalat, on katsumustes ja vaevas. (Loe Laul 73:1–13.)

10. Kuidas laulukirjutaja tõstatatud küsimused sind puudutavad?

10 Kas oled leidnud end vahel mõtlemast samamoodi nagu laulukirjutaja? Kui jah, siis ei maksa tunda end suure süüdlasena ega arvata, et su usk on nõrgaks jäänud. Tegelikult on selliseid mõtteid olnud paljudel Jehoova teenijatel, ka mõnel neist, kel Jehoova lasi Piibli kirja panna (Iiob 21:7–13; Laul 37:1; Jer. 12:1; Hab. 1:1–4, 13). Tõepoolest, kõik, kes soovivad teenida Jehoovat, peavad mõtlema küsimuse üle „Kas Jumala teenimine ja talle kuuletumine on tõesti parim?” ja nõustuma, et nii see on. See küsimus on seotud väljakutsega, mille Saatan esitas Eedeni aias, ja on Jumala valitsemisõigust puudutava kõikihaarava vaidlusküsimuse tuumaks (1. Moos. 3:4, 5). Igaühel meist oleks hea mõtiskleda lauliku tõstatatud teemal. Kas peaksime kadestama kurje hooplejaid, kelle elu paistab olevat muretu? Kas peaksime Jumala teenimisest ära pöörduma ja hakkama elama nende moodi? Just seda Saatan tahaks.

11., 12. a) Kuidas laulik oma kahtlustest üle sai ja mida see meile õpetab? b) Mis on aidanud sinul jõuda samale järeldusele kui laulukirjutaja?

11 Mis aitas laulukirjutajal kahtlustest üle saada? Ehkki ta oleks õigelt teelt peaaegu kõrvale pöördunud, nagu ta tunnistas, muutus tema suhtumine siis, kui ta sisenes „Jumala pühadesse paikadesse” (P 1997), see tähendab, kui ta suhtles kogudusetelgis või templis vaimselt meelestatud inimestega ja mõtiskles Jumala tahte üle. Siis sai laulukirjutajale selgeks, et ta ei taha jagada õelate saatust. Ta mõistis, et nende siht ja valikud elus asetavad nad „libedale”. Laulukirjutaja taipas, et kõik, kes Jehoovast ’hoorusega loobuvad’, „lõpevad ära ehmatusega”, kuid oma teenijaid Jehoova toetab. (Loe Laul 73:16–19, 27, 28.) Küllap oled tähele pannud, kui õiged sõnad need on. Vaid endale elamine, arvestamata Jumala seadusega, võib paljudele küll ahvatlev tunduda, kuid ometi ei pääse nad sellise eluviisi halbadest tagajärgedest (Gal. 6:7–9).

12 Mida me laulukirjutaja kogemusest veel õpime? Jumala rahva seas leidis ta turvatunde ja tarkuse. Jehoova kummardamise paigas hakkas ta mõtlema selgelt ja loogiliselt. Nii on ka tänapäeval. Koguduse koosolekutel saame kuulata tarku nõuandjaid ja nautida kosutavat vaimutoitu. Seega kutsub Jehoova meid koosolekutele heal põhjusel. Sealt saame julgustust ning ergutust targalt toimida (Jes. 32:1, 2; Heebr. 10:24, 25).

Vali kaaslasi targalt

13.–15. a) Mis juhtus Diinaga ja mida me võime sellest õppida? b) Miks võib öelda, et seltsimine kaaskristlastega on meile kaitseks?

13 Jaakobi tütre Diinaga juhtunu on näide sellest, millise häda võib endale kaela tõmmata, seltsides nendega, kes ei teeni Jehoovat. 1. Moosese raamat räägib, et Diina sõbrustas oma kodukandis elavate kaanani neidudega. Kaananlastel polnud selliseid kõrgeid moraalinorme nagu Jehoova kummardajatel. Vastupidi, arheoloogilised leiud näitavad, et kaananlaste teguviiside tagajärjel sai nende maa täis ebajumalateenimist, moraalitust, kõlvatut seksikummardamist ja vägivalda (2. Moos. 23:23; 3. Moos. 18:2–25; 5. Moos. 18:9–12). Meenutame, milleni viis Diina seltsimine selliste inimestega.

14 Kaanani mees Sekem, kelle kohta öeldakse, et ta „oli lugupeetum kui kõik teised ta isakojas”, nägi Diinat, „võttis tema, magas ta juures ja naeris ta ära” (1. Moos. 34:1, 2, 19). Milline tragöödia! Mis sa arvad, kas Diina oleks suutnud iial kujutleda, et temaga midagi sellist juhtub? Vahest otsis ta lihtsalt sõprust oma kandi noortega, kellest ta ei osanud oodata mingit ohtu. Kuid ta langes alatu pettuse ohvriks.

15 Mida see lugu meile õpetab? Seda, et me ei saa pääseda halbadest tagajärgedest, kui sõbrustame uskmatutega. Pühakiri ütleb: „Halb seltskond rikub kasulikud harjumused” (1. Kor. 15:33). Seevastu seltsimine inimestega, kes jagavad meie uskumusi ja moraaliväärtusi ning armastavad Jehoovat, on meile kaitseks. Head kaaslased innustavad meid toimima targalt (Õpet. 13:20).

„Te olete puhtaks pestud”

16. Mida ütles apostel Paulus mõningate Korintose koguduse liikmete kohta?

16 Kristlik kogudus on aidanud paljudel rüvedatest harjumustest lahti saada. Kui apostel Paulus kirjutas oma esimese kirja korintlastele, märkis ta ära muudatused, mida need kristlased olid enda juures teinud, et elada Jumala nõuete järgi. Mõned neist olid olnud hoorajad, ebajumalakummardajad, abielurikkujad, homoseksuaalid, vargad, joodikud või muus mõttes pahelised. „Aga te olete puhtaks pestud,” ütles Paulus neile. (Loe 1. Korintlastele 6:9–11.)

17. Kuidas on Piibli põhimõtete järgi elamine paljude elu muutnud?

17 Inimestel, kel puudub usk, pole usaldusväärseid põhimõtteid, millest juhinduda. Nad valivad ise endale sihi või lihtsalt triivivad kaasa üldise moraalitusega nagu mõned muistsed korintlased enne usklikuks saamist (Efesl. 4:14). Jumala Sõna ja eesmärgi tundmisel on jõud muuta paremaks kõigi nende elu, kes seda juhatust järgivad (Kol. 3:5–10; Heebr. 4:12). Paljud nüüdisaja kristliku koguduse liikmed võivad rääkida, et enne Jehoova õigete põhimõtete teadasaamist ja omaksvõtmist elasid nad ilma moraalsete piiranguteta, kuid olid rahulolematud ja õnnetud. Nad leidsid rahu alles siis, kui hakkasid läbi käima Jumala rahvaga ja elama Piibli põhimõtete järgi.

18. Mida ühe noore kogemus kinnitab?

18 Seevastu mõned, kes minevikus tegid valiku lahkuda kaitset pakkuvast kristlikust kogudusest, kahetsevad seda otsust nüüd kibedalt. Üks õde, nimetagem teda Tanjaks, ütles, et kuigi tal oli lapsena mõningane kokkupuude tõega, jättis ta 16-aastaselt koguduse, et „ajada taga maailma ahvatlusi”. Tagajärgede hulgas, mida ta koges, olid soovimatu rasedus ja abort. Nüüd ta sõnab: „Kolm aastat eemalolekut kogudusest on jätnud mu hinge inetud armid. Mind kummitab teadmine, et tapsin oma sündimata lapse. ... Tahan öelda kõigile noortele, kes ihkavad kas või natuke aega maailma nautida: „Ärge tehke seda!” Alguses võib see tunduda mõnus, kuid sellest jääb äärmiselt kibe järelmaik. Maailmal pole pakkuda midagi peale ängistuse. Ma tean seda. Olen seda ise proovinud. Jääge Jehoova organisatsiooni! See on ainus eluviis, mis toob õnne.”

19., 20. Mille eest kristlik kogudus kaitset pakub ja kuidas?

19 Mõtle, mis kõik võiks sinuga juhtuda, kui hülgaksid kaitset pakkuva kristliku koguduse. Paljudele, kes meenutavad oma tühist elu enne tõesse tulekut, ajab mõtegi maailma tagasiminemisest judinad peale (Joh. 6:68, 69). Kui jääd lähedaseks oma kristlike vendade ja õdedega, võid ka edaspidi leida turvatunnet ning kaitset häda ja viletsuse eest, mis on Saatana maailmas nii tavalised. Usukaaslastega suhtlemine ja regulaarne kohalolek koguduse koosolekutel tuletab sulle ikka ja jälle meelde, kui targad on Jehoova põhimõtted, ja innustab sind nende järgi elama. Sul on kõigiti põhjust ’tänada Jumalat suures koguduses’, nagu tegi laulukirjutaja (Laul 35:18, P 1997).

20 Muidugi elavad kõik kristlased erinevatel põhjustel üle aegu, mil kristlikku laitmatust hoida tundub raske. Nad võivad vajada, et keegi näitaks neile kätte õige suuna. Mil moel me kõik saame usukaaslasi sellisel ajal aidata? Järgmine artikkel räägib sellest, kuidas ’lohutada üksteist pidevalt ja ehitada üksteist aina üles’ (1. Tess. 5:11).

Kuidas sa vastaksid?

• Mida me õpime Laulu 73 kirjutaja kogemusest?

• Mida Diinaga juhtunu meile õpetab?

• Mil moel kristlik kogudus meile kaitset pakub?

[Küsimused]

[Pildid lk 7]

Uju seal, kus on turvaline; jää kogudusse!